Laupäeval, 9. aprillil kohtusid Rootsi Eestlaste Liidu kutsel 40 eesti organisatsiooni esindajad Stockholmi Eesti Majas. Kokku on hetkel teadaolevalt aktiivseid eesti kodanikuühendusi 86. Neile lisandub kolm aktsiaseltsi, mis haldavad Eesti maju Stockholmis, Lundis ja Göteborgis. Tegevuse lõpetanud ühingute nimekirja kanti Eesti Päevalehe Sihtasutus, Uppsala Eesti Kodu, Eesti Seenioride Kodu, Eesti Skautmasterite Kogu Rootsis ja EELK Eskilstuna Kogudus. Stockholmi Eesti Tenniseklubi SET staatus on selgitamisel.
Esindatud olid järgmised kodanikuühendused:
- REL Lõuna-Rootsi osakond (Maarika Paju)
- REL Göteborg (Meeri Lepik)
- REL Borås (Marge Sundström)
- REL Östergötland (Birgit Ellermäe)
- REL Gotland (Riina Noodapera)
- REL Norrland (Meeli Laani)
- Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing (Maarika Paju)
- Eesti Keeleklubi Göteborgis (Kaja Jakobsen)
- Eesti Laste Abistamisühing ELA (Aho Rebas)
- Korvpalliklubi Narva veteranid (Aho Rebas)
- Eesti Keele Selts Boråsis (Aili Salve)
- Eesti Teaduslik Selts Rootsis (Sirle Sööt)
- Klubi Estetic (Sirle Sööt)
- Stockholmi Eesti Huvikool (Sirle Sööt)
- Stockholmi Eesti Segakoor (Kristiina Lenman, Ly Sjödin)
- Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU (Piret Kaaman Lepisk)
- Estivali ühing (Aili Salve)
- Eesti Golfiklubi Rootsis (Mart Nurk)
- Eesti Noored Rootsis (Nora Sööt, Angelica Suiste, Celine Sööt, Erik Stenqvist)
- Eesti keele ja kultuuriklubi Västmanlandis (Kee Kallastu)
- REL Ajaloo- ja arhiivikomisjon (Rein Viira)
- REL Keelekomisjon (Aili Salve)
- REL Noorsootöö- ja kultuurikomisjon (Nora Sööt)
- RELIntegratsiooni ja juriidiliste küsimuste komisjon (Sirle Sööt)
- REL poliitika ja rahvusvahelise koostöö komisjon (Evelin Tamm)
- Kultuuriauhinna kolleegium (Aili Salve)
- Meedia ja kommunikatsioonikomisjon (Sirle Sööt)
- Ajakirja “Rahvuslik Kontakt” toimetus (Sirle Sööt)
- Eesti Komitee Fond (Tiina Pintsaar)
- Eesti Kultuuri Koondis (Marje Reinans)
- Eesti Naisüliõpilaste Selts Rootsis (Marje Reinans)
- Eesti Üliõpilaste Seltsi Koondus Göteborgis (Aho Rebas)
- Göteborgi Eesti Organisatsioonid, GEORG (Meeri Lepik)
- Koitjärve Sihtasutus (Meeri Lepik)
- Korp! Filiae Patriae Stockholmi Vilistlaskogu (Kristina Viira)
- Lauluselts SweedEst Song (Taave Sööt Vahermägi)
- Stockholmi Eesti Maja vanematekogu (Pääro Ustav)
- Stockholmi Eesti Kooli Sõprade Selts (Sirle Sööt)
- Stockholmi Eesti Kooli Lapsevanematekogu (Sirle Sööt)
- Tallinna lipkond (Meeri Lepik)
- Stockholmi Eesti Mudilaskoor (Evelin Tamm)
Organisatsioonide kongressi avasid Leelo Pukk ja Riina Noodapera.
Info Estivali ühingult
Estivali ühingu uus esimees Aili Salve informeeris, et järgmine Estival toimub 18.-22. mail 2023 Göteborgis ning soovitas jälgida reklaami ajakirjas „Rahvuslik Kontakt“ ja teistes infokanalites.
Suursaadik Margus Kolga tervitus
Organisatsioonide esindajaid oli tulnud tervitama suursaadik Margus Kolga. Suursaadiku toon oli seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas väga tõsine. Kuigi sõda peavad Venemaa ja Ukraina, on see sõda maailvaadete – demokraatia ja totalitarismi vahel. Ei jää muud üle, kui see võita. Eesti on võtnud väga aktiivse rolli, sest kahetsus oleks hiljem suur, kui kaotaksime selle, mida me ise oleme sajanditega ehitanud.
Putini Venemaa tuleb isoleerida kuniks toimub poliitiline muutus. Kui seda ei toimu, siis nad peavad istuma oma piiride sees ja tegema seal mida nad tahavad. Isoleerimist ei saa teha üksi. Mõju avaldab vaid ühine tegevus. Konsolideerumine selles küsimuses on olnud riikide vahel tugev. Riigid on näidanud valmisolekut ohverdada ka iseennast. Isoleerimise tulemusi ei ole võimalik näha kohe. Paralleele saab tuua külmast sõjast ja teisest maailmasõjast. Sanktsioonide mõju võttis pikalt aega enne, kui NSVL kokku kukkus.
Ukraina abistamine on väga tähtis. Ukrainal peab jätkuma jaksu sõdida. Jaks ei ole mitte ainult sisemusest tulev tunne ja kaitsetahe, vaid et oleks ka millega sõdida. Oluline on, et riigid annaksid piisavalt sõjatehnikat, et Ukraina saaks sõdida meie eest nii kaua kuni neil on jõudu. See sõda ei tohi peatuda nii, et Venemaa võidaks kasvõi ruutmeetri maad. Kui Venemaa saab end näidata võitjana, võib see kõik korduda ükskõik millise riigiga.
Ukraina toetamine nii Ukrainas kui ka sealt saabuvaid põgenikke on väga oluline. Ukraina põgenike arv 1,5 kuuga Eestis on 26 000, mis on sama suur kui Rootsis. Eestis moodustab see aga 2 % elanikkonnast. Põgenike vastuvõtmine jätkub. Suursaadik tänas REL-i abistamisaktsiooni korraldamise eest Stockholmi Eesti Majas kohe sõja alguses. „Iga abi on vajalik, ka meile endile“, kinnitas suursaadik Kolga.
Sellest on suur abi, et Norrmalmstorgi kohtumise formaat on olemas. Hea meel on tõdeda, et 30 aastat tagasi eestlaskonna toel alguse saanud formaat on taas elustunud. Seal tuleb meeleavaldusi korraldada seni kuni oleme saavutanud eesmärgi – Ukraina sõja lõpp ja vabastamine. Suursaadik käib ka ise igal korral kohal ja kutsus sinna ka kõiki teisi. Rahvahulk ei tohi väheneda!
Samal ajal peab Eesti kindlustama ka iseennast. 30 aastat tagasi NATO-ga liitumine annab Eestile hea kaitse aga seda annab veel tugevdada. Eesti on märkimisväärselt tugevdanud oma kaitseväge ja sellesse investeerinud. Eestile on oluline, et Põhjala ehk Läänemere piirkond oleks NATO territoorium. Soome ja Rootsi pole NATO-ga liitumisele kunagi varem nii lähedal olnud kui praegu. Kui Soome tuleb, teeks ka Rootsi liitumine olukorra selgemaks ja lahendaks sõjalisstrateergilised dilemmad. Võib muidugi juhtuda, et Soome liitub aga Rootsi mitte.
Julgeolek ja äridiplomaatia on Eestile kaks olulisimat valdkonda suhetes Rootsiga. Kuigi Eesti ja Rootsi äri- ja ettevõtluse mahud ja ulatused on erinevad, tegelevad mõlemad riigid digi- ja rohepöördega. Vahendame sidemeid erinevate innovatsioonipesade vahel ja aitame luua kontakte Rootsi ja Eesti ettevõtete, idufirmade ja startupide vahel. Suund ongi koostöö viimisel rohujuuretasandile ja edendada ka omavalitsuste vahelist koostööd nagu see oli 90-aastatel.
Suursaadik Kolga sõnul on koostöö eesti kogukonnaga väga hea. Toimuvad regulaarsed kohtumised ja vastastikune abistamine. Saatkonnas tööd alustanud Eesti Instituudi esindaja Katharina Metsise abil avanevad uued koostöö võimalused kultuuri valdkonnas ja tema abiga suudame omalt poolt rohkem pakkuda. Näit. Ukraina abistamiseks Kontserdimajas toimunud kontserdi järel toimunud õhtusöök Stockholmi Eesti Majas tõi Eestile suurt tähelepanu. Välisministeeriumis tööd alustanud eesti kogukondade erisaadik Marin Mõttus püüab aktiivselt nõustada kogukondi ja koordineerida erinevaid tegevusi. Suursaadik Kolga tänas kõiki organisatsioone selle eest, et nad on olemas. „Iga päev eestluse nimel tehtud töö on oluline teile endile, kogukonnale ja Eesti riigile. Hoidkem sidet kodumaaga! Tehtut on vaja ka talletada, sest see kinnistab seda, et jääme alles. Jätkake samas vaimus ja küsige julgesti abi, kui seda vajate!“
Ühine infovõrgustik ja selle strateegiline korraldus
Interaktiivse ettekande teemal „Ühine infovõrgustik ja selle strateegiline korraldus“ pidas Sirle Sööt. Ettekanne lähtus organisatsioonide väljakutsetest suurürituste korraldamisel ja uute liikmete leidmisel, kuidas jõuda infoga võimalikult suure hulga inimesteni, ka nendeni, kes aktiivselt organisatsioonide tegevuses ei osale.
Pressiteateid väljasaates soovivad organisatsioonid selle tegevuse mõju mõõta ehk teada kui suure hulga inimesteni sõnum jõuab. Mõju mõõtmiseks on vaja ühist infovõrgustikku tunda. Milline on meie infovõrk – omavahel seotud isikute ja andmete süsteem, mis võimaldab omavahel seotud andmeid ja teadmisi vahetada?
Vajadus infovõrgu ühise strateegilise korralduse järgi on selgesti tuntav, sest rootsieestlaste infovõrgustik on ajaga muutunud. Kui varem piisas info väljasaatmisest ringkirjaga ja selle avaldamisest ajalehes „Eesti Päevaleht“, siis nüüd on olukord uus, tõdes Eesti rahvakunsti huviringi TRIINU esimees Piret Kaaman Lepisk. Ajalehte „Eesti Päevaleht“ enam ei ole, igal ühingul on oma sotsiaalmeedia kanalid ja veebilehed ning elektroonilised infokirjad, selgus interaktiivses harjutuses, kus organisatsioonide esindajad kirjeldasid oma infokanaleid. „Igaüks vaatab praegu oma naba. Vaja oleks suurt vaadet. Meil oleks vaja üldist portaali või lehte, et ei peaks igale poole eraldi minema“, võttis kokku hetkeolukorra ja vajaduse Kristina Viira, Korp! Filiae Patriae Stockholmi Vilistlaskogu esinaine.
Infokanalite kaardistamise harjutuse käigus anti olemasolevatele infokanalitele ka hinnanguid: roheline – töötab hästi, kollane – võiks olla parem, punane – ei tööta hästi. Rohelise markeeringu said 3 korda aastas füüsiliselt ilmuv kakskeelne ajakiri „Rahvuslik Kontakt“ ja mitmed ühingute sotsiaalmeedia kanalid. Kristiina Lenman, Stockholmi Eesti Segakoori esinaine tõdes, et näiteks segakoori sisselogimisega veeb on suurepärane infokanal koori liikmetele aga mitte avalikkusele. Avalikkuse informeerimiseks kasutatakse sotsiaalmeedia kanalit. Rootsi Eestlaste Liidu veeb sverigeesterna.se sai kollase kaardi REL juhatuse aseesimehelt Aili Salvelt põhjendusega, et staatiline info on veebil uuendamata.
Infokanalite kaardistamise harjutuse käigus peatuti ka veebilehel eestipaevaleht.se ning paluti selgitust kongressil Eesti Komitee Fondi esindajana osalenud Tiina Pintsaarelt, et kes on selle veebilehe omanik. Selgus, et veebilehe eestipaevaleht.se omanik on Tiina Pintsaar eraisikuna ning ta kasutab Eesti Päevalehe nime, kuigi seda institutsiooni enam ei eksisteeri. Küsimusele, kas Tiina Pintsaarel eraisikuna on õigus kasutada Eesti Päevalehe nime kui kaubamärki, ta ei vastanud. Paljudele organisatsioonide esindajatele oli see uudiseks, et Eesti Päevalehte kui insitutsiooni enam ei eksisteeri. Mitmed organisatsioonid saadavad vanast harjumusest ja heas usus artikleid ja eraisikud ostavad tasulisi surmakuulutusi e-posti teel es.th1715391114elave1715391114apits1715391114ee@of1715391114ni1715391114. Sellelt veebilehelt ei selgu, et tegemist on eraisiku Tiina Pintsaare blogiga. Tegemist on tarbija teadliku eksitamisega. Selline tegevus muudab küsitavaks sellise infokanali usaldusväärsuse.
Sirle Sööt rõhutas, et infol on alati omanik. Infosõja ajastul on oluline pöörata tähelepanu infoallikatele, kes on info omanik ja avaldaja. Näiteks Rootsi Eestlaste Liit (REL) avaldab üksnes seda infot, mida büroole ja Rahvusliku Kontakti toimetusele saadetakse või ise toodab. Kusjuures nähtav peab olema ka isik, kes REL nimel infot avaldab. Esiteks peab avaldaja võtma vastutuse info õigsuse eest. Seepärast lingitakse näiteks REL infokirjas kas algallikat või REL veebil asuvat kalendripostitust, et algallikas saaks hiljem vajadusel muudatusi teha ning hoolitseda selle eest, et tarbijale jõuaks õige alguskellaaeg jms. Teiseks tuleb austada info omaniku autoriõigust, s.h. fotode intellektuaalse omandi õigust. Ilma loata ei tohi keegi kopeerida ega avaldada infot, mis ei ole tema oma. Näit. REL infokirja koostamisele kulub REL bürool mitu päeva. Infokirja edasisaatmine on tervitatav aga sealt info kopeerimine ja oma nimel avaldamine aga mitte. Viimane on vastuseks Tiina Pintsaare küsimusele, miks talle REL infokirja enam ei saadeta.
Organisatsioonide kongress konstateeris, et meie kogukonna infovõrk on killustatud ja tervikpilti meie ühiskonnas toimuvast on raske saada. Ekslik on arvata, et sotsiaalmeedias jagatud info jõuab kõigi huvilisteni, sest algoritmid mõjutavad infovooge ja info ringleb vaid meie FB gruppide ja isikliku sõpruskonna mullis. Aktiivset reklaamitegemist ei tohiks karta, leidis Kaja Jakobsen, Eesti Keeleklubi Göteborgis juhataja. „Selleks, et läbi murda suurest infovoost ja reklaamitulvast, tuleb lihtsalt korduvalt infot välja saata, seni kuni õnnestub sihtgrupini jõuda.“ Nora Sööt kutsus üles organisatsioone jagama edasi oma kanalites ka teiste infot. „Alustuseks oleks sellest kasu, kui küsime iseendalt, mida me saaksime üksteise heaks teha?“ Ka Evelin Tamm rõhutas sünergia tekkimist, kui jagama üksteise infot edasi. Oluline on teadlikkus, et ajame ühist asja ja tähtis on üksteist toetada.
Info ülekülluses võib sageli jääda meid huvitav info märkamata. „Postiga koju tuleva ajakirja „Rahvuslik Kontakt“ on inimesed vähemalt sunnitud lahti tegema. Ise infot otsima inimesed tihti ei lähe“, leidis Aili Salve, Eesti Keele Seltsi Boråsis esindaja, kes on ka üks Rahvusliku Kontakti toimetajatest.
Eesti Noored Rootsis esindaja Nora Sööt jagas kogemusi noorte infovahetuse väljakutsetest. Noorte kõnetamiseks on vaja pilkuköitvat reklaami Instagrammis ja isiklikku kontakteerumist. Suuremate sündmuste eel on tulnud tal isiklikult kontakteeruda sotsiaalmeedia kaudu kuni 50 noorega. Isiklikku pöördumist kasutavad ka mitmed teised organisatsioonid saates postiga koju infokirju, sest kõik inimesed ei kasuta sotsiaalmeediat, internetti ega e-posti.
REL Boråsi osakonna esindaja Marge Sundström rääkis, et nende osakond ei ole teadlikult eraldi oma sotsiaalkanalit teinud, sest piisab nendest, mis juba olemas on. Lisaks eelnimetatutele kasutab osakond info jagamiseks ka kohalikku FB gruppi „Estländare i Västra Götaland“ ning enda nähtavaks tegemiseks ka veebi Eestlased üle maailma (www.globalestonian.com). Viimasele andis ta aga punase kaardi, sest see vajab veel tugevat arendustööd, et see korralikult tööle hakkaks nii nagu see mõeldud on.
Suursaadik Margus Kolga leidis, et infovõrgustikku sisenemise punktina võiks kasutada ka Stockholmi Eesti Maja veebi, kus võiks olla lingikogu teistele infokanalitele. Saatkonna veebil on juba rubriik eestlaskond Rootsis ning sealt kaudu jõuab REL-ini, Stockholmi Eesti Koolini, Stockholmi Eesti Lasteaiani, kirikuni ja Eesti Arstide Seltsini.
Ühe strateegilise otsuse näitena tõi Sirle Sööt välja ajakirja „Rahvuslik Kontakt“, mis on ilmunud aastast 1957 ja näitas, kuidas ajakirja vorm ja sisu on aja jooksul muutunud. Asendamatuteks ressurssideks ajakirja väljaandmisel on ligi 10-liikmeline toimetus erinevate kompetentsidega ning REL büroo tugiteenustega.
Sirle Sööt meenutas, et küsimust, kas kogukonnal oleks vaja ka paberkandjal ajalehte, näiteks kord kuus ilmuvat Rootsi lisa Kanada eestlaste ajalehe „Eesti Elu“ vahele, arutati eelmisel organisatsioonide kongressil 29. augustil 2020. Ajaleht „Eesti Elu“ tuleb Torontost posti teel Stockholmi Eesti Majja iga nädal ja seda saaksid tellida kõik, kes paberkandjal lehte soovivad. Organisatsioonide kongress leidis aga, et Rootsi lisa tootmiseks puudub ressurss ja selle mõju oleks liiga väike. Leiti, et energia tuleb suunata digitaalsete kanalite arendamisse. Sellepärast me täna enam seda küsimust ei aruta.
Sirle Sööt nimetas REL büroojuhatajana, et täna ei kasutata olemasolevaid ressurse optimaalselt ära, näiteks iga kuu e-postiga saadetavat REL infokirja ja ajakirja “Rahvuslikku Kontakt”, mida saadetakse tuhandetele inimestele. Adekvaatset pilti kogukonnas toimuvast ei õnnestu anda, kui kõik organisatsioonid oma infot ei jaga. On kahju, kui infokirjas seisab “info puudub”, kuigi reaalselt tegevus toimub.
Kongressil osalejad olid strateegia koostamise vajadusega nõus. Toimunud kohtumisel jõuti vaid põgusalt rääkida tegevuskeskkonnast: Mis on hästi? Mis halvasti? Kui kompleksne? Kes tegutsevad? Pärast arutelu sai kõigile selgemaks, et meie ühises inforuumis on iga kanali taga ressurss – aeg ja inimesed. Ajaressurssi napib kõigil. Eesmärk on kõikidel organisatsioonidel üks – jõuda oma sõnumiga soovitud sihtgrupini.
Järgmise sammuna on vaja ühiselt formuleerida visioon kuidas me tahame, et meie ühine infovõrgustik oleks korraldatud: mida ja kuidas me teeme, mida on vaja muuta, kuidas olemasolevaid ressursse efektiivsemalt kasutada ja milliseid ressursse on vaja juurde leida ning milline peaks olema infovõrgustiku kokkulepitud põhimõtteline struktuur. Selle töö eestvedajaks sobib REL meedia ja kommunikatsioonikomisjon, mida juhib selle valdkonna asjatundja Pille Pruulmann Vengerfeldt.
Organisatsioonide nimekirja uuendatakse jooksvalt ning jagatakse ka Eesti Välisministeeriumiga. Ühingud, kes soovivad end Eestlased üle maailma veebil https://globalestonian.com nähtavaks teha, peavad end ise seal registreerima ja hoolitsema, et nende andmed oleksid jooksvalt uuendatud.
Esinduskogu valimised 2022 sügisel
Pärast vaheaega jätkus arutelu teemal “Esinduskogu valimised 2022 sügisel”. Ettekande pidas Sirle Sööt.
Esinduskogu valimisi on peetud aastast 1956. Üldvalimiste idee üheks autoriks võib pidada Heinrich Lareteid, kes demokraatlikult valitud ja parlamentaarsel põhimõttel tegutsevat esinduskogu tähtsaks pidas. Kõik algas arutelust kes on õigustatud eesti rahva nimel rääkima? Kas juhtimine peaks toimuma ülevalt alla või alt üles? Tolleaegsetest vaidlustest, intriigidest ja üldvalimiste eel toimunud rahvahääletusest saab hea ülevaate Jaan Lattiku raamatust “Teekond läbi öö” IV osa (1958).
REL arhiivis olevatest vanadest valimismaterjalidest on suur abi, sest meie eelkäijad on näinud suurt vaeva Esinduskogu vajaduse ja põhimõtete formuleerimisel. Enamus kirjapandud väärtustest ja põhimõtetest on aktuaalsed ka täna, 65 aastat hiljem. Näiteks loetelu mis on eestlaskonnale oluline:
- Anda oma lastele emakeelset haridust.
- Arendada oma kultuurielu vastavalt kaasaja nõuetele
- Anda oma vaimselt loovatele jõududele väärikat toetust
- Kindlustada noortele nende isetegevuslikke võimalusi ja organisatsioonilist elu
- Kindlustada vanadele elamistingimusi sellisel viisil, et nad ei jääks isoleerituks võõraste hulgas.
- aastaks oli Esinduskogu jõudnud palju ära teha. Esinduskogu
- viis eestlaste kultuuriautonoomia küsimuse Riigipäevale
- lõi Eesti Rahvaülikooli Gimos, mis andis sadadele noortele rahvusliku ja ühiskonnateadusliku ja lisahariduse ning rikastas nende oskust emakeeles
- oli Eesti noortesekretäri ameti loomise ettepaneku taga
- lõi Eesti kultuuriauhinna vaimselt loovatele eestlastele Rootsis
- lõi Eesti suurloterii eestlaste rahvuskultuuriliste taotluste toetamiseks
Kui eestlased Rootsi saabusid ei olnud siinsetele poliitikutele etniliste vähemuste kultuuriautonoomia idee tuttav. Samas oli Eestis juba aastal 1925 vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seadus. Selgitustöö tegemise vajadus oli väga suur. 1958-1971 igal suvel kolm nädalat Gimo lossis tegutsenud Gimo Rahvaülikool on meile suureks eeskujuks selle traditsiooni taastamisel, millega tegime algust eelmisel aastal ELA-s. Ka kultuuriauhinda on järjepidevalt välja antud 1962. aastast. Noortesekretäri ametikohta oleks ka praegu hädasti tarvis. Suurloterii korraldamine oli tol ajal REE juhtidele auasi, et mitte kerjata annetusi nagu nad ise ütlesid. Riigitoetust tol ajal etniliste vähemuste esindusorganisatsioonidele ei jagatud.
Visioon on olnud, et komisjonid koosnevad ühiskonnatöös ja erialadel vilunud jõududest, kes koostavad esinduse töökava ning esitavad selle Esinduskogule. Komisjonide aktiivsus sõltub enamasti komisjoni juhi enda aktiivsusest ja tema võimekusest organiseerida komisjoni tööd. Komisjone toetavad juhatus ja büroo, kes otsivad teid kuidas programmi ellu viia.
Valijatele suunatud sõnumid ja üleskutsed on igati sobilikud ka täna:
- Hääletage esinduse valimistel ja andke oma usaldus kandidaatidele, keda peate sobivaks rahvusgruppi esindama!
- Vaba inimene valib!
- Kaaseestlane, Sinu käes on otsuse langetamine!
- Vali Rootsi eestlaskonnale jõuline esindus!
- Esinduse kaudu kajastub sinu hääl Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus!
Nii Heinrich Laretei kui Jaan Lattik olid veendunud, et ainult vabadel valimistel antud mandaatide alusel tohib rahva nimel rääkida ja valimiste osavõtjate häälte arv annab esinduskogule autoriteedi.
Valimisaktiivsus on viimastel aastatel olnud murettekitavalt väike. Esinduskogu I valimistel 1956 kandideeris 174 isikut ja hääletas 5101 eestlast üle Rootsi, tunnistades sellega kuuluvust eesti ühiskonda ja andes valitud esindusele mandaadi enda nimel tegutseda.
- aastal reorganiseeriti riigitoetuse reeglite muutumisel REE liikmesorganisatsiooniks ja valimisõiguse said ainult REL liikmemaksu maksvad liikmed. Varem liikmeid üldse polnud. Eestlaseks olemist ei maksustatud nagu siis öeldi.
- aastal kasutas valimisõigust 3609-st liikmest 526, 2010 aastal 1499-st liikmest 640, 2014 aastal 1437-st liikmest 473 ja 2018 aastal 1835-st liikmest vaid 213. Kui liikmete arvu langemine on suudetud peatada, siis selle aasta valimised saavad suureks proovikiviks, kas ka valimisaktiivsust õnnestub tõsta.
Ka Esinduskogu kohtade arvu on aastate jooksul kahandatud. Valitavate saadikute arv:
1956-1985 – 100
1986-1997 – 80
1998- 2005 – 60
alates 2006 – 40
Kandidaatide leidmisega pole senini probleemi tekkinud, kuigi ka see arv on viimastel aastatel langenud (2006 – 59, 2010 – 67, 2014 – 50, 2018 – 46).
Valimiste kalenderplaan lähtub Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu valimise määrustikust. 10. aprillil toimunud Esinduskogul viidi sisse MUCF nõudel suurim parandus – Esinduskogu hääletamise õigus on alates 7-eluaastast. Kandideerida saab jätkuvalt alates 18- eluaastast. Esinduskogu moodustas ka Valimiste Peakomitee. Järgmise sammuna määrab Valimiste Peakomitee postinumbrite abil valimisringkondade piirid ja teeb muud ettevalmistused.
- 25. augustil kuulutab Peakomitee välja valimised ja algab kandidaatide ülesseadmine
- 11.- 21. septembril koostab Valimiste Peakomitee valimisringkondade kaupa tähestikulises järjekorras, fotode ja lühitutvustustega kandidaatide nimekirja
- 22. oktoobril avaldatakse kandidaatide nimekiri REL veebil
- 1.-10. novembril toimub e-hääletamine
- 12.-30. novembril hääletamine posti teel
- 8. detsembril toimub häältelugemine ja Peakomitee kuulutab välja valimistulemused
Sirle Sööt lõpetas ettekande Jaan Lattiku sõnadega “Eestlastel Rootsis on oma vabadel valimistel loodud keskesindus olemas, kes ajab MEIE kogukonna asju Rootsis kui ka välismaal täisõigusliku peremehena. Teist keskesindust mei ei ole.”
Infosõda ja Ukraina
Evelin Tamm pidas loengu teemal “Infosõda ja Ukraina. Mida peaks iga Rootsis asuv eesti ühing infosõjast teadma?”
Kremli pikaajaline plaan on teha meile selgeks, et demokraatlik maailmakord ei tööta, meie meediat, ajakirjanikke, eksperte ja poliitikuid ei saa usaldada, NATO ja USA on rahu ja sõpruse peamised vaenlased ning Ukraina, Eesti jt endised Nõukogude Liitu kuulunud riigid kuuluvad õigusega Venemaale.
Põhilised psühholoogilised eesmärgid on lõhestada ühiskonda, tekitada teravaid konflikte, külvata segadust ja lootusetust ning takistada demokraatlikke protsesse ja riigi juhtimist kriisis.
Rääkides infosõjast on oluline eristada olukorda Eesti ja Rootsi piirkonnas.
Infosõja peamised narratiivid Eestis:
- Eesti valitsus ei ole kompetentne, vaid teeb Eestile kahjulikke otsuseid
- Natosse astumine oli viga, Putin võidab sõja nagunii
- Ukraina põgenikud on Eestile kahjuks, eesti keel ja kultuur hävib, põgenikele antakse omade arvelt
- Ukrainlastel on etniline konflikt venekeelsete elanikega
- Venemaa ei ole Ukraina sõjas agressor, ta on sunnitud sõjaks, sest USA ja NATO sunnivad end kaitsma
- Ukraina valitsus on natsivalitsus ja seal on biolaborid, kus töötatakse koos USAga välja bioloogilisi relvi Venemaa ründamiseks
- Ukraina ei ole omaette kultuur, rahvas ja riik, vaid õigupoolest Venemaa osa
Infosõja peamised narratiivid Rootsis:
- NATOga liitumine on Rootsile kahjulik ja provotseerib Venemaad
- USA on sama halb või hullemgi kui Venemaa
- Ukraina rahvas ja eriti armee on tegelikult natsid, venelasi tapetakse
- Ukraina põgenikke koheldakse paremini kui mõnest teisest rahvusest ja rassist põgenikke
- Eestis kiusatakse venelasi ja teisi rahvusvähemusi, Eesti on natside riik
- Rootslased on omal maal vähemusse jäämas jms tüüpilised paremäärmuslikud narratiivid
Kuidas end kaitsta? Oluline on allikakriitilisus, rahulik meel ja tasakaalukus, viisakus, teadlikkus ajaloost ja poliitikast, puhkus.
Kuidas toetada Ukrainat ja Eestit?
- Jagada tõest ja asjakohast infot sõjast ja Venemaa armee sõjakuritegudest
- Rääkida Nato tähendusest Läänemere ruumi kaitsel
- Jagada ajaloolisi teadmisi Venemaast ja kommunismi kuritegudest
- Vältida rahvaste vahelise viha õhutamist, natsi narratiivi süvendamist
- Näidata, et Eesti ja Ukraina kuuluvad Euroopasse
- Aidata põgenikke, annetada raha, osaleda meeleavaldustel
Evelin Tamm soovitas tutvuda järgmiste allikatega: EU vs Disinfo – valeinfo Euroopas, rahastajaks Euroopa Liit https://euvsdisinfo.eu/ ja Propastop – rahastajaks Eesti riik ja vabatahtlikud https://www.propastop.org/.
Sirle Sööt nimetas, et Stockholmis toimuvad alates sõja algusest regulaarselt manifestatsioonid esmaspäeviti Norrmalmstorgil Esmaspäevaliikumise korraldusel ja laupäeviti või pühapäeviti Sergels torgil Nordic Ukraine Forumi eestvedamisel. Ka Stockholmi Eesti Kool osales Norrmalmstorgi demonstratsioonil 21. märtsil, kui ta REL nimel kõneles. Kooli eesmärk oli pedagoogiliselt õpilastele tutvustada kodaniku õigust avaldada demonstratsioonil osalemisega toetust Ukraina enesemääramisõigusele ja vabadusele. Demonstratsioone on olnud näha ka Malmös, Göteborgis ja Visbys.
Eesti Noored Rootsis esindaja Nora Sööt tõi esile, et nii lähedane kokkupuude sõjaga on esmakordne kogemus. Kõik inimesed, kellega sõda tuleb jutuks, küsivad kohe meie arvamust sõjast ja Balti riikide olukorrast, kui kuulevad meie eesti päritolust. Infosõjast oleks hädasti tarvis noortele rääkida ja Evelin Tamm on väga oodatud Rahvaülikooli sellel suvel.
Evelin Tamm soovitas lugeda Kaja Kallase sõnavõtte rahvusvahelises meedias, mis annavad hea ülevaate Eesti Valitsuse seisukohtades ja võivad anda inspiratsiooni, kui on vaja ise kõnet pidada.
Sirle Sööt informeeris, et sõja puhkedes loodi REL kriisigrupp, mis oleks valmis kiiresti meie kogukonna huvides tegutsema, kui olukord peaks negatiivselt eskaleeruma Eestis või Rootsis. Kriisigruppi kuuluvad oma erialaste kogemuste või ühiskondliku rolli tõttu: Helena Faust, Evelyn Höglund, Riina Noodapera, Ülla-Karin Nurm, Leeli Pukk, Aho Rebas, Hain Rebas, Sirle Sööt, Taave Sööt Vahermägi, Evelin Tamm.
Organisatsioonide kongressi lõpetas Leelo Pukk.
Pärast õhtusööki anti pidulikult üle REL kultuuriauhind Riina Noodaperale. Esinesid noored jazzmuusikud Kleer Suursild ja Bjarni Már Ingólfsson. Õhtu jätkus Eesti Noored Rootsis korraldatud Comedy Estonia stand-up showga, kus peaesinejaks oli Sander Õigus. Etteaste juhatas sisse Daniel Veinbergs. Naer kulus sellel pingelisel ajal hädasti ära, leidis Eesti Maja suure saali täitnud publik.
Kokkuvõtte koostas SIRLE SÖÖT
