Lastele / Barn

rk2-kingitus

Kontakt: REL keele-ja kultuurikomisjon
es.an1719326539retse1719326539egire1719326539vs@of1719326539ni1719326539

 

 

SEH Mudilasring
SEH Lekskolan 

0-6 a. lastele
(Laulmine, käeline tegevus, eesti keele pesa)
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1719326539iamg@1719326539nalok1719326539srutl1719326539ukaks1719326539intse1719326539
www.estniskakulturskolan.se

SEH Draamastuudio 
SEH Dramastudio
4-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1719326539iamg@1719326539nalok1719326539srutl1719326539ukaks1719326539intse1719326539
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

SEH Täienduskool
eesti keele individuaalõpe
individuella kurser i estniska
moc.l1719326539iamg@1719326539nalok1719326539srutl1719326539ukaks1719326539intse1719326539
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

SEH Suvekodu Metsakodus
SEH Sommarkollo i Metsakodu

8-14a. lastele/noortele
(keelekümblus lastelaagris)
12 päeva
moc.l1719326539iamg@1719326539nalok1719326539srutl1719326539ukaks1719326539intse1719326539
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

Eesti Keeleklubi Göteborgis 

0-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1719326539iamg@1719326539ajakn1719326539esbok1719326539aj1719326539
Kaja Jakobsen
+46 707867355

REL Norrlandi Lastering

moc.l1719326539iamg@1719326539namne1719326539rg.ai1719326539it1719326539
Tiia Grenman

Emakeele ja -tugiõpe Rootsi koolides ja lasteaedades Modersmålsundervisning, -stöd och studiehandledning i skolor och förskolor

Lõuna-Rootsi / Södra Sverige

Lund
Kadi Levo
moc.l1719326539iamg@1719326539ovel.1719326539idak1719326539

Malmö
Kadi Levo
moc.l1719326539iamg@1719326539ovel.1719326539idak1719326539

Lääne-Rootsi /Västra-Sverige

Borås
Katrin Lainemäe.
,mo1719326539c.lia1719326539mg@ea1719326539menia1719326539lnirt1719326539ak17193265390721550674

Göteborg
Aili Salve
moc.l1719326539iamg@1719326539tseae1719326539vs1719326539, 073 156 90 97 

Jönköping
Gränna Ribbarskolan, Talavidskolan, Ljungarumskolan, Strömbergskolan, Strandskolan ja Torpaskolan
Aili Salve
Â,mo1719326539c.lia1719326539mg@ts1719326539eaevs17193265390721550674

Gislaved 
studiehandledning
Aili Salve 0731569097

Ida-Rootsi / Östra Sverige

Linköping
Birgit Ellermäe
moc.l1719326539iamg@1719326539eamre1719326539lle.t1719326539igrib1719326539
 
Gotland
Kaidi Flemström
moc.a1719326539ilet@1719326539morts1719326539melf.1719326539idiak1719326539

Suur-Stockholm /Stor-Stockholm

Botkyrka
Ülle Kund
moc.l1719326539iamg@1719326539dnuk.1719326539ellu1719326539
 
Danderyd
Otsitakse õpetajat!

Huddinge
Ülle Kund
moc.l1719326539iamg@1719326539dnuk.1719326539ellu1719326539
 
Järfälla
Inga Leesment
moc.l1719326539iamto1719326539h@eke1719326539saas1719326539
 
Nacka
Merite Pant
moc.l1719326539iamg@171932653962xre1719326539m1719326539

Nynäshamn
Ülle Kund
moc.l1719326539iamg@1719326539dnuk.1719326539ellu1719326539
 
Salem
Aire Kaasik Lindblad
moc.a1719326539ilet@1719326539nasla1719326539heria1719326539
 
Sollentuna
Inga Leesment
moc.l1719326539iamto1719326539h@eke1719326539saas1719326539
 
Stockholm
Inga Leesment
moc.l1719326539iamto1719326539h@eke1719326539saas1719326539
 
Stockholm
Evelyn Paju
moc.l1719326539iamg@1719326539ujap.1719326539nylev1719326539e1719326539

Södertälje
Merite Pant
moc.l1719326539iamg@171932653962xre1719326539m1719326539
 
Täby
Astrid Talumaa
es.ev1719326539il@aa1719326539mulat1719326539.dirt1719326539sa1719326539
 
Vallentuna
Kersti Ahlgren
es.oo1719326539hay@n1719326539erglh1719326539a_its1719326539rek1719326539
 
Österåker
Kersti Ahlgren
es.oo1719326539hay@n1719326539erglh1719326539a_its1719326539rek1719326539

Põhja-Rootsi / Norra Sverige

Sigtuna
Moonika Kivitar
moc.l1719326539iamto1719326539h@2311719326539791eu1719326539qinom1719326539

Upplands – Bro
Moonika Kivitar
moc.l1719326539iamto1719326539h@2311719326539791eu1719326539qinom1719326539

 

Emakeeleõppest Rootsis

Rootsi keeleseaduse § 14 ja § 15 sätestavad kohustuse võimaldada emakeele arendamist ja kasutamist neile, kelle emakeel ei ole rootsi keel või mõni vähemuskeeltest. Ametlikeks vähemuskeelteks on Rootsis soome keel, jidish, meänkieli ja romani chieb ning saami keel. 

Keeleseaduse eesmärk on kaitsta keelte rohkust ja üksikisikute ligipääsu keelele. Siinkohal peetakse silmas koolisüsteemis tugiõpet emakeeles (modersmålsstöd) ja emakeeleõpet (modersmålsundervisning). Emakeele kasutamise ja arendamise võimaldamise kohustus kehtib nende laste suhtes, kes on emakeelt õppinud kodus.

Lasteaia 1998. a. õppeplaanis seisab, et keel ja õppimine on lahutamatult seotud nagu keel ja isiksuseareng. Lasteaed peab tähtsustama iga lapse keelearengu stimuleerimist ja innustama laste uudishimu ja huvi kirjakeele vastu. Välismaa päritoluga lapsed, kes arendavad oma emakeelt, omandavad paremad võimalused rootsi keele õppimiseks ja teadmiste omandamiseks ka teistes valdkondades. 

Lasteaed peab kaasa aitama, et lapsed, kelle emakeel ei ole rootsi keel, saaksid võimaluse arendada nii rootsi keelt kui ka oma emakeelt. Teadlikkus iseenda kultuuripärimusest ja osavõtlikus teiste kultuurist aitab kaasa sellele, et laps arendab oma võimet mõista teiste väärtushinnanguid ning võimet kujutada ennast ette nendes teistes tingimustes.

Lasteaed saab kaasa aidata ja pakkuda tuge selleks, et etnilistesse vähemustesse kuuluvad lapsed ja välismaa päritoluga lapsed saaksid arendada oma mitmekultuurilist kuuluvust. 

Põhikoolimääruse ptk 2 § 9 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 7 kohaselt peab võimaldama õpilasele emakeeleõpet eraldi õppeainena, kui 

  • ühel või mõlemal õpilase ametlikul hooldajal on emakeeleks mõni muu keel kui rootsi keel
  • see keel on kodus õpilasele igapäevane suhtluskeel
  • õpilasel on põhiteadmised sellest keelest
  • õpilane soovib saada emakeeleõpet

Põhikoolimääruse ptk 2 § 13 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 12 paneb kommuunile kohustuse korraldada emakeeleõpet, kui soovitava keele õpetamiseks leidub sobilik õpetaja ja vähemalt viis õpilast soovivad emakeeleõpet.

Emakeeleõpet saami keeles, soome keeles, meänkielis, romani chibis või jiddischis peab võimaldama ka siis, kui see keel ei ole õpilase igapäevane kodukeel ja kui sooviavaldajaid on vähem kui viis.

Põhikoolimääruse ptk 5 § 2 ja gümnaasiumimääruse ptk 8 § 5 alusel peab õpilane saama juhendamist õppimisel oma emakeeles, kui õpilane seda vajab. 

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 9 kohaselt võib emakeeleõpet korraldada isikliku valikõppeainena, laiendatud programmina või mõne teise võõrkeele, v.a. rootsi ja inglise keel, aseõppeainena. 

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 annab õpilasele õiguse saada emakeeleõpet üldjuhul kuni seitse õppeaastat oma õpiaja jooksul. Kui õpilasel on erivajadus emakeeleõppe järele, on tal õigus sellele pikema aja jooksul. Ajaline piirang ei kehti ka juhtudel, kui emakeeleõpe on mõne võõrkeele aseõppeaine või isiklik valikõppeaine. Samuti ei kehti ajaline piirang õpilastele, kelle emakeel on soome keel, jidish, meänkieli, romani chieb või saami keel.

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 kohaselt otsustab emakeeleõppe korraldamist iga õpilase puhul koolidirektor.

Mida emakeeleõpe sisaldab?

Emakeeleõppe riiklikus õppekavas on kehtestatud eesmärgid, mida õppetegevusega tuleb saavutada.

5. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:

  • osaleda vestluses, jutustades edasi anda elamusi ja juhtumeid ning ümber jutustada lugude sisu
  • lugeda ja mõista erinevat laadi eakohaseid tekste
  • kirjutada lühilugusid, kirju ja kokkuvõtteid nii, et lugeja nendest aru saab
  • jutustada oma päritoluriigist ja sealsest elust ning võrrelda seda Rootsi eluoluga

9. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:

  • osaleda aktiivselt vestlustes ja diskussioonides ning kokkuvõtlikult suuliselt aruandma oma tööst nii et selle sisu on selgelt arusaadav
  • kirjutada selgelt, õigesti ja väljendusrikkalt nii, et keel sobib selle situatsiooniga, mida kirjutatades edasi antakse
  • lugeda ja mõista eakohast ilukirjandust ja õppekirjandust
  • tähele panna ja mõista keelereegleid, eriti võrdluses rootsi keelega
  • tunda oma päritolumaa ajalugu, traditsioone ja ühiskonnakorraldust, norme ja väärtusi ning oskama neid võrrelda rootsi omadega.  

Kuidas taotleda?

Võtke ühendust oma kooli või lasteaia kantseleiga või direktoriga ning paluge blanketti

  • emakeele tugiõppeks (modersmålsstöd)
  • emakeeleõppeks (modersmålsundervisning)
  • õppetöö juhendamiseks emakeeles (studiehandledning)

Täitke blankett ära ja saatke see kooli või lasteaeda emakeeleõppe eest vastutavale isikule (enamasti direktor/juhataja). 

Kui te tunnete teisi eestlasi samas koolis/vallas, uurige nendelt, kas ka nemad on saatnud taotluse sisse. Kui ei ole, siis soovitage, et ka nemad seda teeksid. Mida rohkem on õpilasi, seda suurem on tõenäosus, et leitakse hea õpetaja ja et emakeeleõpet oleks üleüldse võimalik korraldada.

Praktika näitab, et viie õpilase leidmine polegi nii lihtne. Samuti võib takistuseks saada õpetaja puudumine, kui õpetaja töökoormus on väike ja kaugelt kohale sõitmine tähendab õpetajale suurt ajakulu. 

Kui ühes ja samas koolis ei ole viite õpilast, võib kool esitada tingimuse, et laps peab minema eesti keele tunniks teise kooli. Praktika erineb suuresti. Osad vallad, koolid, lasteaiad on väga vastutulelikud, teised aga väga passiivsed. Initsiatiiv ja aktiivsus peab tulema lapsevanemate poolt. Lihtsam on asjaajamine nendes koolides, lasteaedades ja valdades, kus varem on eesti keele õpetamine toimunud ja keeleõppe korraldajatel on kontaktvõrk juba tekkinud. 

Esitage taotlused aegsasti, et teie sooviavaldust saaks kool/lasteaed/vald juba õppeaasta alguses arvesse võtta!

Mida teha, kui teie lapsele ei võimaldata emakeeleõpet?

Kui teil tekib probleeme, võtke julgesti ühendust REL keelekomisjoniga e-posti teel .es1719326539.anre1719326539tseeg1719326539irevs1719326539@ofni1719326539

REL keelekomisjon omab teatud määral ülevaadet millistes valdades millistel tingimustel emakeeleõpe toimub ja kui suure koormusega õpetajad töötavad. REL keelekomisjon saab REL-i liikmeid aidata kontaktide vahendamisega ja asjaajamisega kooli ja valla vahel.  

SIRLE SÖÖT
moc.l1719326539iamg@1719326539toos.1719326539elris1719326539