Kontakt: REL keele-ja kultuurikomisjon
es.an1773001682retse1773001682egire1773001682vs@of1773001682ni1773001682

Stockholmi Eesti Lasteaed (tavaline lasteaed)
Estniska Förskolan i Stockholm
Wallingatan 32, Stockholm
http://www.lasteaed.se/
Juhataja Epp Männik
estniskaforskolan@gmail.com

Stockholmi Eesti Huvikooli Mudilasring
SEH Lekskolan 
Wallingatan 32, Stockholm
0-6 a. lastele
(Laulmine, käeline tegevus, eesti keele pesa)
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1773001682iamg@1773001682nalok1773001682srutl1773001682ukaks1773001682intse1773001682
www.estniskakulturskolan.se

SEH Draamastuudio 
SEH Dramastudio
Wallingatan 34, Stockholm
4-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1773001682iamg@1773001682nalok1773001682srutl1773001682ukaks1773001682intse1773001682
Sirle Sööt
www.estniskakulturskolan.se

SEH Täienduskool
eesti keele individuaalõpe
individuella kurser i estniska
Wallingatan 34, Stockholm
moc.l1773001682iamg@1773001682nalok1773001682srutl1773001682ukaks1773001682intse1773001682
Sirle Sööt
www.estniskakulturskolan.se

SEH Suvekodu Metsakodus
SEH Sommarkollo i Metsakodu
8-14a. lastele/noortele
(keelekümblus lastelaagris)
12 päeva
moc.l1773001682iamg@1773001682nalok1773001682srutl1773001682ukaks1773001682intse1773001682
www.estniskakulturskolan.se

Eesti Keeleklubi Göteborgis 

Dr Allardsgata 2, Göteborg
0-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1773001682iamg@1773001682ajakn1773001682esbok1773001682aj1773001682
Kaja Jakobsen
+46 707867355

Emakeele ja -tugiõpe Rootsi koolides ja lasteaedades Modersmålsundervisning, -stöd och studiehandledning i skolor och förskolor

Lõuna-Rootsi / Södra Sverige

Lund
Kadi Levo
moc.l1773001682iamg@1773001682ovel.1773001682idak1773001682

Malmö
Kadi Levo
moc.l1773001682iamg@1773001682ovel.1773001682idak1773001682

Lääne-Rootsi /Västra-Sverige

Borås
Katrin Lainemäe.
�Â,mo1773001682c.lia1773001682mg@ea1773001682menia1773001682lnirt1773001682ak17730016820721550674

Göteborg
Aili Salve
moc.l1773001682iamg@1773001682tseae1773001682vs1773001682, 073 156 90 97 

Jönköping
Gränna Ribbarskolan, Talavidskolan, Ljungarumskolan, Strömbergskolan, Strandskolan ja Torpaskolan
Aili Salve
 Â,mo1773001682c.lia1773001682mg@ts1773001682eaevs17730016820721550674

Gislaved 
studiehandledning
Aili Salve 0731569097

Ida-Rootsi / Östra Sverige

Linköping
Birgit Ellermäe
moc.l1773001682iamg@1773001682eamre1773001682lle.t1773001682igrib1773001682
 
Gotland
Kaidi Flemström
moc.a1773001682ilet@1773001682morts1773001682melf.1773001682idiak1773001682

Suur-Stockholm /Stor-Stockholm

Botkyrka
Ülle Kund
moc.l1773001682iamg@1773001682dnuk.1773001682ellu1773001682
 
Danderyd
Otsitakse õpetajat!

Huddinge
Ülle Kund
moc.l1773001682iamg@1773001682dnuk.1773001682ellu1773001682
 
Järfälla
Inga Leesment
moc.l1773001682iamto1773001682h@eke1773001682saas1773001682
 
Nacka
Merite Pant
moc.l1773001682iamg@177300168262xre1773001682m1773001682

Nynäshamn
Ülle Kund
moc.l1773001682iamg@1773001682dnuk.1773001682ellu1773001682
 
Salem
Aire Kaasik Lindblad
moc.a1773001682ilet@1773001682nasla1773001682heria1773001682
 
Sollentuna
Inga Leesment
moc.l1773001682iamto1773001682h@eke1773001682saas1773001682
 
Stockholm
Inga Leesment
moc.l1773001682iamto1773001682h@eke1773001682saas1773001682
 
Stockholm
Evelyn Paju
moc.l1773001682iamg@1773001682ujap.1773001682nylev1773001682e1773001682

Södertälje
Merite Pant
moc.l1773001682iamg@177300168262xre1773001682m1773001682
 
Täby
Astrid Talumaa
es.ev1773001682il@aa1773001682mulat1773001682.dirt1773001682sa1773001682
 
Vallentuna
Kersti Ahlgren
es.oo1773001682hay@n1773001682erglh1773001682a_its1773001682rek1773001682
 
Österåker
Kersti Ahlgren
es.oo1773001682hay@n1773001682erglh1773001682a_its1773001682rek1773001682

Põhja-Rootsi / Norra Sverige

Sigtuna
Moonika Kivitar
moc.l1773001682iamto1773001682h@2311773001682791eu1773001682qinom1773001682

Upplands – Bro
Moonika Kivitar
moc.l1773001682iamto1773001682h@2311773001682791eu1773001682qinom1773001682

Emakeeleõppest Rootsis

Rootsi keeleseaduse § 14 ja § 15 sätestavad kohustuse võimaldada emakeele arendamist ja kasutamist neile, kelle emakeel ei ole rootsi keel või mõni vähemuskeeltest. Ametlikeks vähemuskeelteks on Rootsis soome keel, jidish, meänkieli ja romani chieb ning saami keel. 

Keeleseaduse eesmärk on kaitsta keelte rohkust ja üksikisikute ligipääsu keelele. Siinkohal peetakse silmas koolisüsteemis tugiõpet emakeeles (modersmålsstöd) ja emakeeleõpet (modersmålsundervisning). Emakeele kasutamise ja arendamise võimaldamise kohustus kehtib nende laste suhtes, kes on emakeelt õppinud kodus.

Lasteaia 1998. a. õppeplaanis seisab, et keel ja õppimine on lahutamatult seotud nagu keel ja isiksuseareng. Lasteaed peab tähtsustama iga lapse keelearengu stimuleerimist ja innustama laste uudishimu ja huvi kirjakeele vastu. Välismaa päritoluga lapsed, kes arendavad oma emakeelt, omandavad paremad võimalused rootsi keele õppimiseks ja teadmiste omandamiseks ka teistes valdkondades. 

Lasteaed peab kaasa aitama, et lapsed, kelle emakeel ei ole rootsi keel, saaksid võimaluse arendada nii rootsi keelt kui ka oma emakeelt. Teadlikkus iseenda kultuuripärimusest ja osavõtlikus teiste kultuurist aitab kaasa sellele, et laps arendab oma võimet mõista teiste väärtushinnanguid ning võimet kujutada ennast ette nendes teistes tingimustes.

Lasteaed saab kaasa aidata ja pakkuda tuge selleks, et etnilistesse vähemustesse kuuluvad lapsed ja välismaa päritoluga lapsed saaksid arendada oma mitmekultuurilist kuuluvust. 

Põhikoolimääruse ptk 2 § 9 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 7 kohaselt peab võimaldama õpilasele emakeeleõpet eraldi õppeainena, kui 

• ühel või mõlemal õpilase ametlikul hooldajal on emakeeleks mõni muu keel kui rootsi keel
• see keel on kodus õpilasele igapäevane suhtluskeel
• õpilasel on põhiteadmised sellest keelest
• õpilane soovib saada emakeeleõpet

Põhikoolimääruse ptk 2 § 13 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 12 paneb kommuunile kohustuse korraldada emakeeleõpet, kui soovitava keele õpetamiseks leidub sobilik õpetaja ja vähemalt viis õpilast soovivad emakeeleõpet.

Emakeeleõpet saami keeles, soome keeles, meänkielis, romani chibis või jiddischis peab võimaldama ka siis, kui see keel ei ole õpilase igapäevane kodukeel ja kui sooviavaldajaid on vähem kui viis.

Põhikoolimääruse ptk 5 § 2 ja gümnaasiumimääruse ptk 8 § 5 alusel peab õpilane saama juhendamist õppimisel oma emakeeles, kui õpilane seda vajab. 

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 9 kohaselt võib emakeeleõpet korraldada isikliku valikõppeainena, laiendatud programmina või mõne teise võõrkeele, v.a. rootsi ja inglise keel, aseõppeainena. 

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 annab õpilasele õiguse saada emakeeleõpet üldjuhul kuni seitse õppeaastat oma õpiaja jooksul. Kui õpilasel on erivajadus emakeeleõppe järele, on tal õigus sellele pikema aja jooksul. Ajaline piirang ei kehti ka juhtudel, kui emakeeleõpe on mõne võõrkeele aseõppeaine või isiklik valikõppeaine. Samuti ei kehti ajaline piirang õpilastele, kelle emakeel on soome keel, jidish, meänkieli, romani chieb või saami keel.

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 kohaselt otsustab emakeeleõppe korraldamist iga õpilase puhul koolidirektor.

Mida emakeeleõpe sisaldab?

Emakeeleõppe riiklikus õppekavas on kehtestatud eesmärgid, mida õppetegevusega tuleb saavutada.

5. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:

• osaleda vestluses, jutustades edasi anda elamusi ja juhtumeid ning ümber jutustada lugude sisu
• lugeda ja mõista erinevat laadi eakohaseid tekste
• kirjutada lühilugusid, kirju ja kokkuvõtteid nii, et lugeja nendest aru saab
• jutustada oma päritoluriigist ja sealsest elust ning võrrelda seda Rootsi eluoluga

9. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:

• osaleda aktiivselt vestlustes ja diskussioonides ning kokkuvõtlikult suuliselt aruandma oma tööst nii et selle sisu on selgelt arusaadav
• kirjutada selgelt, õigesti ja väljendusrikkalt nii, et keel sobib selle situatsiooniga, mida kirjutatades edasi antakse
• lugeda ja mõista eakohast ilukirjandust ja õppekirjandust
• tähele panna ja mõista keelereegleid, eriti võrdluses rootsi keelega
• tunda oma päritolumaa ajalugu, traditsioone ja ühiskonnakorraldust, norme ja väärtusi ning oskama neid võrrelda rootsi omadega.  

Kuidas taotleda?

Võtke ühendust oma kooli või lasteaia kantseleiga või direktoriga ning paluge blanketti

• emakeele tugiõppeks (modersmålsstöd)
• emakeeleõppeks (modersmålsundervisning)
• õppetöö juhendamiseks emakeeles (studiehandledning)

Täitke blankett ära ja saatke see kooli või lasteaeda emakeeleõppe eest vastutavale isikule (enamasti direktor/juhataja). 

Kui te tunnete teisi eestlasi samas koolis/vallas, uurige nendelt, kas ka nemad on saatnud taotluse sisse. Kui ei ole, siis soovitage, et ka nemad seda teeksid. Mida rohkem on õpilasi, seda suurem on tõenäosus, et leitakse hea õpetaja ja et emakeeleõpet oleks üleüldse võimalik korraldada.

Praktika näitab, et viie õpilase leidmine polegi nii lihtne. Samuti võib takistuseks saada õpetaja puudumine, kui õpetaja töökoormus on väike ja kaugelt kohale sõitmine tähendab õpetajale suurt ajakulu. 

Kui ühes ja samas koolis ei ole viite õpilast, võib kool esitada tingimuse, et laps peab minema eesti keele tunniks teise kooli. Praktika erineb suuresti. Osad vallad, koolid, lasteaiad on väga vastutulelikud, teised aga väga passiivsed. Initsiatiiv ja aktiivsus peab tulema lapsevanemate poolt. Lihtsam on asjaajamine nendes koolides, lasteaedades ja valdades, kus varem on eesti keele õpetamine toimunud ja keeleõppe korraldajatel on kontaktvõrk juba tekkinud. 

Esitage taotlused aegsasti, et teie sooviavaldust saaks kool/lasteaed/vald juba õppeaasta alguses arvesse võtta!

Mida teha, kui teie lapsele ei võimaldata emakeeleõpet?

Kui teil tekib probleeme, võtke julgesti ühendust REL keelekomisjoniga e-posti teel  �.es1773001682.anre1773001682tseeg1773001682irevs1773001682@ofni1773001682

REL keelekomisjon omab teatud määral ülevaadet millistes valdades millistel tingimustel emakeeleõpe toimub ja kui suure koormusega õpetajad töötavad. REL keelekomisjon saab REL-i liikmeid aidata kontaktide vahendamisega ja asjaajamisega kooli ja valla vahel.  

SIRLE SÖÖT
moc.l1773001682iamg@1773001682toos.1773001682elris1773001682