Laupäeval, 28. novembril tähistati virtuaalse otseülekandena VÄE päeva ehk Välis-Eesti päeva okupatsioonide ja vabaduse muuseumist Vabamu. Sündmust korraldas rahvastikuminister Riina Solman koostöös Vabamu ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikuga (ÜENV).
Selleaastase ürituse fookuses olid rahvuskaaslaste kogukonnad videopildis, kus oli võimalus näha filmilindile talletatud kaadreid Välis-Eesti kogukonna kokkusaamistest, sünnipäevadest, pulmadest või muudest tähtsatest sündmustest, mis ilmestavad, kuidas eestlased välismaal on hoidnud eesti traditsioone ja kultuuri. VÄE päeval toimusid otselülitused Rootsi, Kanadasse ja Saksamaale. Vabamus toimus Duo Ruut virtuaalne kontsert, mis kulmineerus „Ta lendab mesipuu poole” ühislaulmisega.
VAATA ülekannet järgi SIIT
Vabamu tegevjuht Keiu Telve ütles sissejuhatuses: „Praegusel ajal, kui paljud meist pole saanud pikalt külastada oma välisriikides elavaid lähedasi, on eriti oluline hoida ühendust teiste kanalite kaudu. Väga hea meel, et sellel ebatavalisel ajal saame üheskoos virtuaalselt tähistada eestlaste võrgustiku laia haaret ja kokkuhoidmist.“
Otsustasime viimasel hetkel teha Zoomi vahendusel otseülekande Mai Raud-Pähni juurest kodust ja mitte Stockholmi Eesti Majast. Mai on olnud meie rootsieestlaste kultuuriarhiivi hoidja ning oli tähtis, et Mai sai võimaluse tervitada meie kogukonna poolt ja kommenteerida tummfilmi eestlaste laulupeost 26.–27. juunil 1948 Stockholmis Skansenis. Mai oli siis äsja Saksamaa kaudu Rootsi saabunud ja osales laulupeol pealtvaatajana. Kommenteerimisel oli meile abiks laulupeo raamat, kus on laulupeo kava, osalenud koorid, nende juhid ja lauljate arv.
Rahvastikuminister Riina Solman imestas, et juba 1948. aastal olid eestlastel õmmeldud uued rahvariided, loodud suured koorid, võimlemise ja rahvatantsu- ning skaudirühmad. Tal ja paljudel teistel VÄE päeva osalejatel polnud aimugi, et nii suurelt ja uhkelt kanti teispool Läänemerd pärast põgenemist edasi laulu- ja tantsupeokultuuri.
Kuna Vabamus käib 6 mm filmilintide kogumise kampaania, siis näitasime ekraanil ka meie kultuurarhiivist pärit filmikarpe, milles on filmirullid Marie Underi 80. juubeli tähistamisest ja Gimo rahvaülikoolist. Rootsi Eestlaste Liit on teinud aastaid koostööd Eesti Filmiarhiiviga, kes on aidanud vanad filmid digiteerida ja teha kättesaadavaks kõigile huvilistele. Ei saanud mainimata jätta ka uudist, et O2 filmis kasutatud filmikaadrid Konstantin Pätsist pärinevad meie arhiivist ja mille kasutamiseks filmitegijad viisakalt meilt luba küsisid.
Eesti Noored Rootsis esindaja Nora Sööt nimetas põlvkondadevahelise koostöö tähtsust kultuuripärandi hoidmisel, tuues konkreetse näite, kuidas vanade fotode digiteerimise ja kirjeldamisega saavad nooremad vanemaid aidata ja samas teada, kes nendel piltidel on. See on hea võimalus õppida eesti kultuurilugu.
Harald Perteni koostatud filmi „Eesti üldlaulupidu Stockholmis 1948” saab vaadata SIIT
Rootsieestlaste kultuurarhiiv loodi Rootsi Eestlaste Esinduse juhatuse otsusel 18.11.1970. Selle ülesandeks on koguda, korraldada ja teaduslikuks otstarbeks talletada kultuurialast materjali eestlaste elust Rootsis. Arhiivi on kogutud arhiivimaterjali põgenemisest kodumaalt, saabumisest Rootsi, laagriperioodist, töökohtadele siirdumisest, Eesti ühiskondliku elu tekkimisest, Eesti organisatsioonide arengust, juhtivatest isikutest, positiivset ja negatiivset eestlaste tegevustest. Stockholmi Eesti Majas asuv arhiiv sisaldab lisaks dokumentidele filme ja fotosid ning fotonegatiive, raamatuid ja erinevat liiki publikatsioone ning mälestusesemeid.
Kõige tähtsam on, et isikute ja organisatsioonide materjalid ei satuks prügikonteinerisse, vaid meie arhiivi! Stockholmis me sorteerime ja korrastame ning seejärel otsustame, kas dokumendid jäävad Stockholmi või saadame need sobivasse arhiivi Eestis või Rootsis. Fotode puhul on väga tähtis, et saaks kirjeldatud, kes on pildil, mis aastal ja kus kohas on foto tehtud ning mis sündmusega tegemist.
Stockholmi arhiivi toimkond prioritiseerib sellel tegevusaastal fotode kirjeldamist. Igal teisipäeval saame kokku Eesti Majas ja Zoomis ning kirjeldame fotosid. Fotosid näitame suurelt projektoriga seinale ja jagame ekraani ka Zoomis. Andmed kanname Exceli tabelisse ja Picasa näotuvastusprogrammi. Igal fotol on unikaalne ID ja nii saame edaspidi fotod kiiresti üles leida, kui neid vaja läheb. Fotosid digiteerivad noored kogu aeg juurde. Fotosid kirjeldab mälutugevatest inimestest koosnev kolleegium, kes arutleb sageli mitu korda selle üle, kes on pildil. Digiteeritud pildid teeme kättesaadavaks ka oma pildipangas https://www.flickr.com/photos/sverigeesterna/albums, kus igaüks saab fotosid kommenteerida. Fotode originaalid, digikoopiad ja kogutud andmed anname üle Eesti Filmiarhiivile, kes omakorda saab teha fotod kättesaadavaks Rahvusarhiivi otsingusüsteeemis FOTIS.
Kutsume üles kõiki osakondi ja organisatsioone oma foto- ja dokumendiarhiive korrastama! Kui neid inimesi, kes mäletavad, enam meie hulgas ei ole, siis on juba hilja sellega algust teha.
SIRLE SÖÖT
