23 August is the European Day of Remembrance for the victims of totalitarian regimes
23. august on totalitaarsete reziimide ohvrite mälestamise päev. Tallinnas Maarjamäel avatakse kommunismiohvrite memoriaal ja peetakse rahvusvaheline konverents “Euroopa mälu ja kommunistlike reziimide kuriteod: teostamata utoopia miljonid ohvrid”.
KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALI AVAMINE
23. august on üleeuroopaline totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev. Sel päeval, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal avab Eesti rahvas Tallinnas Maarjamäel memoriaali, millest saab kommunismiohvrite mälestuspaik. See koht jääb meelde tuletama vabaduse ja inimelu haprust ning kutsuma tänaseid ja tulevasi Eesti inimesi hoidma oma kodu – vaba Eestit.
11.00 – 12.00 Kogunemine
12.05 – 13.10 Memoriaali õnnistamine, kõned ning pärgade asetamine
Sõna võtavad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Memento Liidu auesimees Leo Õispuu, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu nõukogu liige Göran Lindblad, Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti kaitseväe esindaja.
18.00 – 22.00 Memoriaali heliruum
Heliruum loob sobiva õhkkonna memoriaalimaastikul ringi liikumiseks, nimede ja tekstidega tutvumiseks ning oma mõtetega olemiseks.
Lähem INFO.
OTSING kommunismiohvrite andmebaasist.
EUROOPA MÄLU JA KOMMUNISTLIKE REŽIIMIDE KURITEOD: TEOSTAMATA UTOOPIA MILJONID OHVRID
2009. aasta aprillis tegi Euroopa Parlament oma resolutsioonis „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“ ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.
See resolutsioon kutsus üles mälestama miljoneid autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide ohvreid ning seeläbi edendama demokraatlikke väärtusi. See kuupäev tähistab Hitleri-Stalini 1939. aasta pakti ja selle salajase lisaprotokolli allkirjastamist. Pakt andis Hitleri Saksamaale võimaluse rünnata Poolat ja alustada Teist maailmasõda, lisaprotokolliga aga jagasid kaks totalitaarset režiimi Ida-Euroopa omavahel mõjusfäärideks. Aastatel 1939–1940 okupeerisid natsistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit kummagi mõjusfääridesse arvatud riigid ja territooriumid ning kehtestasid seal inimvaenuliku terrorirežiimi.
23. augusti sümboolne tähendus Balti riikide jaoks on põhjuseks, miks tänavuse mälestuspäeva konverents Tallinnas keskendub ennekõike kommunistlike režiimide kuritegude uurimisele ja nende ohvrite mälestamisele.
Natsionaalsotsialistlik ideoloogia ja natsliku režiimi kuriteod ning nende pärand on juba kolmveerand sajandit olnud Euroopa mälestamiskultuuri ja südametunnistuse üheks tugisambaks. Tänaseks on mõlema totalitaarse režiimi kriminaalne olemus akadeemiline ja poliitiline konsensuslik arusaam. Natsliku ideoloogia ja selle ajel toimepandud kuritegude üksmeelse rahvusvahelise hukkamõistmise kõrval peame aga senisest rohkem tähelepanu pöörama ka kommunistlike režiimide inimvaenulikkusele ja kuritegelikkusele.
23. augusti mälestuspäevaga rõhutame, et totalitaarsete diktatuuride, nende meetodite ja ideoloogiate puhul ei ole üks teisest ohutum ning et totalitaarsete režiimide uurimine ja nende inimvaenulikkuse teadvustamine on Euroopa ühine vastutus. Kui oleme teadvustanud kõigi Euroopa rahvaste totalitaarsete režiimide kogemuse, suudame palju paremini hoida vabadust, demokraatiat ja inimõigusi nii tänaste kui ka tuleviku ohtude eest, mille lähtekohaks on inimvaenulikud ideoloogiad.
PROGRAMM
Konverents on ingliskeelne ning tõlgitakse eesti keelde.
09:00 – 11:00
PATAREI VANGLA KÜLASTUS – NB! Kohad on täis!
11:00 – 12:00
Kogunemine Kommunismiohvrite memoriaali juures
12:00 – 13:15
KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALI AVAMINE
13:00 – 14:00
REGISTREERIMINE KONVERENTSILE JA SUUPISTED
Suupisted Eesti Filmi muuseumis konverentsil osalejatele
14:00 – 14:10
KONVERENTSI AVAKÕNED
14:10 – 14:55
KONVERENTSI PEAKÕNE
Arvestades Eesti jt riikide kahe totalitaarse diktatuuri kogemust, küsime: mida on inimkonnal sellest õppida täna ja tulevikus? Milline roll on siin ajalooteadusel?
Richard Overy, ajaloolane, Exeteri Ülikooli ajaloo professor
14:55 – 16:05
PANEEL 1 – MIS ON KOMMUNISM?
Mis on kommunistlik ideoloogia: määratlus, lähtekohad ja põhiteesid? Miks veetles ja veetleb kommunistlik ideoloogia miljoneid inimesi? Miks sai terrorist selle ideoloogia rakendamise üks domineerivaid elemente?
Richard Overy, ajaloolane, Exeteri Ülikooli ajaloo professor
Nikita Petrov, ajaloolane, Memoriali teaduskeskuse juhatuse aseesimees
Lauri Mälksoo, jurist, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor
Moderaator: Andres Kasekamp, ajaloolane, Toronto Ülikooli ajalooprofessor
16:05 – 16:25
KOHVIPAUS
16:25 – 17:40
PANEEL 2 – ÜKS TONT KÄIB RINGI MÖÖDA EUROOPAT
Nende sõnadega algab kommunistliku partei manifest. Kuid ideaalühiskonna ehitamisega kaasnes kõikjal varem või hiljem vägivald. Siiski on ka 21. sajandil levinud arusaam, et viga ei olnud mitte ideoloogias, vaid ainult selle oskamatuis elluviijais. Kas kommunistlik ideoloogia on eristatav selle teostamise katsetest minevikus? Miks leiab kommunistlik ideoloogia toetajaid ka tänapäeval ja seda ka vabade ja demokraatlike riikide poliitikute ja haritlaste seas? Kas see võib viia katseni kehtestada utoopia taaskord jõu ja vägivallaga?
Sofi Oksanen, kirjanik ja näitekirjanik
Chrystia Freeland, kirjanik, ajakirjanik, poliitik, Kanada välisminister (kinnitamisel)
Hannes H. Gissurarson, Islandi Ülikooli politoloogia professor
Joanna Orłoś, Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku projektide ja kommunikatsiooni osakonna asejuht
Moderaator: Riina Kaljurand, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ning Lennart Meri konverentsi direktor
17:40 – 18:00
KONVERENTSI KOKKUVÕTE + ARTIKLIKOGUMIKU ESITLUS
Göran Lindblad, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu usalduskogu liige
18:00 – 19:30
ÕHTUNE VASTUVÕTT
Õhtune vastuvõtt konverentsil osalejatele
Link konverentsi kodulehele.
INFORMATION about the conference.
INFORMATION about the inauguration of the memorial.
