Urmas Alenderi raamatu esitlusõhtu – külas käis Yoko Alender

922
Yoko Alender Stockholmi Eesti Majas 18.09.2021 Foto: Sirle Sööt

Laupäeval, 18. septembril esitles Yoko Alender Stockholmi Eesti Majas oma isa raamatut “Alender”. Pärast raamatu tutvustust oli külalistel võimalus raamatut sirvida ja ka omale osta. Õhtu lõppes Urmas Alenderi portreefilmiga “Teisel pool vett” (2003).

Yoko on oma isa raamatu “Alender” – suurelt elatud elu väärika testamendi koostaja. Raamatus on 536 lehekülge, see kaalub 3,5 kg ja valiti eelmise aasta Eesti 25 kauneima raamatu hulka.

Urmas Alenderi raamat ilmus Eestis läinud aasta lõpus, keset koroonaaega. Sel suvel rändas Yoko mööda Eestit, et tutvustada teost, külastades kultuuri- ja rahvamaju, nagu isa seda omal ajal tuuritades tegi. Seekord oli Yoko Stockholmis, kus ta koos isa Urmasega elas aastatel 1989-94 kuni Estonia laevahukuni ja peale seda kasuperes ja hiljem üksi, kuni kolis tagasi Eestisse ülikooli. Aastast 2015 on Yoko Riigikogu liige. 

Yoko räägib raamatu koostamisest ja raamatust nii:
“Raamat ALENDER on monumentaalne teos, mis 536-leheküljelise kunstiteosena toob justkui asjana iseeneses lugejate ette eesti rokk-muusika varalahkunud suurkuju Urmas Alenderi elu kui loomingu. Raamat keskendub kronoloogiana Urmas Alenderi kogu loomeajale aastatel 1968-94, ehk siis viieteistkümnendast eluaastast kuni lahkumiseni neljakümneselt. Raamatu koostasin mina, meenutusi aitas koguda Neeme Raud, mõtete ja peegeldustega aitasid veel paljud, vormi valas armas kujundaja Jan Tomson. Siiski võib raamatu autoriks eksimata pidada ikkagi Urmas Alenderit. Olen tänulik, et isa nii pedantselt hoolitses selle eest, et ta läbi loomingu ja arhiivi elaks edasi meie kõigi jaoks.

Urmas Alender (UA, nagu ta ise sageli kirjutades ennast tituleeris) arhiveeris pidevalt enda loomingut, koostas laulude ja luuletuste kogumikke, loetelusid jms. Arhiivi põhjal on UA loomingut avaldatud ja avaldatakse edasi ka pärast tema surma. Võib eksimata öelda, et ka selle raamatu autor on UA ise. 

Tema hääle kõla tunneme ilmeksimatult. Ent kuidas on tegelikult tema loominguga, sellega, mis ta läbi ja lõhki oli – elas, et anda? UA kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Seda alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas, sest tal oli kiire. Eluaastaid sai lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. UA loominguks on enam kui laulud ja luuletused. On ka ansamblite lugu, kohati tunnitäpsusega ülestähendatud Ruja story 1971-88, algusest lõpuni. Fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. Luuletused kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures omakäelised illustratsioonid. Ühelt Eestimaa suvila pööningult ilmuvad välja UA diapositiivid, jällegi – pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega arhiveeritud. Kõik selleks, et see raamat saaks sünidida on ette valmistatud. Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – UA elu kui loomingut. Siin ei ole mingit tagantjärele tarkust ja suurustavat analüüsi, vaid üks intensiivne elu, elu kui looming. Sõna saab Urmas Alender.”

Raamatus on ligi viiskümmend meenutust kaasaegsetelt ja hilisematelt austajatelt, rohkesti seniilmumata fotomaterjali nii arhiividest kui erakogudest, Urmas Alenderi laulutekste, luuletusi, joonistusi, isiklike kalendermärkmike väljavõtteid ja ammendav Urmas Alenderi laulude, luuletuste ja ilmunud loomingu loetelu.

Raamatut saab osta ja tellida Rootsi Eestlaste Liidu büroost hinnaga 400 kr (+postikulu) es.an1714115102retse1714115102egire1714115102vs@of1714115102ni1714115102, 072 519 04 80. 

Raamatuesitlust korraldasid Eesti Kultuuri Koondis, Rootsi Eestlaste Liidu Stockholmi osakond ja Eesti Suursaatkond Stockholmis.

Vestlust Yoko Alenderiga juhtis Jaan Seim, Eesti Kultuuri Koondise esimees. Foto: Sirle Sööt
Kuulajaid oli kogunenud Eesti Majja 30 ringis. Foto: Sirle Sööt
Jalasirutus- ja vestluspaus näitusesaalis. Foto: Sirle Sööt
Üks õhtukorraldajatest REL Stockholmi osakonna esimees Sirle Sööt ja raamatu koostaja Yoko Alender

RAHVUSLIK KONTAKT

Eelmine artikkelNorrmalmstorgil meenutati esmaspäevakoosolekuid
Järgmine artikkelKadri Jakobson (1956 – 2021)