30. juunil Rootsi Välisministeeriumis Stockholmis kuulutasid Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ja Rootsi välisminister Ann Linde koos kaasautorite Raul Eametsa ja Pär Nuderiga alanuks Eesti ja Rootsi esimese tulevikukoostöö analüüsi koostamise. Välisminister Liimets külastas Stockholmi visiidil ka rahvusvahelist demokraatia ja valimisküsimuste instituuti IDEA ning kohtus Eesti Majas Rootsi eestlaskonna esindajatega.
„Eesti ja Rootsi on lähedased sõbrad ja partnerid, keda seob pikk ajalugu, kultuur ja tihedad inimestevahelised kontaktid. Mul on väga hea meel, et sel aastal, kui tähistame Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva ja nende suhete taastamise 30. aastapäeva, saame vaadata ühiselt tulevikku ja alustada meie esimese koostööraporti koostamist. Usun, et see annab hea võimaluse vaadata süsteemselt üle meie praegune koostöö ning otsida üles seni veel kasutamata võimalused,“ sõnas minister Liimets.
Raport valmib järgmise aasta suvel ning selle koostamisel käsitletakse Eesti ja Rootsi suhteid järgmise 10–15 aasta perspektiivis. Selle kaasautorid on Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ning Eesti-Rootsi koostööfondi juhatuse liige ja Rootsi endine rahandusminister Pär Nuder.
Välisminister Liimetsa sõnul on Eesti ja Rootsi tulevikukoostöö raport väga hea võimalus pakkuda värskeid viise meie riikide ja inimeste koostöö edendamiseks. „Raporti koostamise protsess toob kokku nii Eesti kui ka Rootsi erinevate valdkondade ja elualade eksperdid ning selline mõttevahetus on juba omaette väärtus, mis annab võimaluse vaadelda meie suhteid avara pilguga. Kindlasti sünnib selles protsessis rohkelt uusi lähenemisi ja ka konkreetseid samme, mida tasub järgnevatel aastatel ellu viia,“ ütles Liimets.
Kohtumisel osalenud Eesti Noored Rootsis esimees Nora Sööt leidis, et tulevikukoostöö raporti koostamisse tuleks kindlasti kaasata ka Rootsis elavad eesti juurtega noored. “On väga oluline noori kuulata ja neid aruteludesse kaasata. Eesti-Rootsi identiteediga noored on suurepärased rahvadiplomaadid Rootsi-Eesti suhete arendamisel ja meie tulevik.“
Rootsi välisminister Linde avaldas soovi tihendada koostööd nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelisel areenil. „Kindlasti saame teha senisest veelgi enam kübervaldkonnas ning samuti soovime laiendada Eesti ja Rootsi partnerlust arengukoostöö ja humanitaarabi alal nii idapartnerlusriikides kui ka Aafrikas.“
„Väga olulised võimalused on meil ka rohepööret puudutavas koostöös ja ühisosa leidmisel rohetehnoloogia arendamisel. Arvestades Eesti liikmesust ÜRO Julgeolekunõukogus ja Rootsi eesistumist OSCE-s, siis saame kindlasti aidata neis formaatides kaasa ka inimõiguste ja demokraatia edendamisele.“ sõnas Liimets. Ministrid vahetasid mõtteid ka Venemaa tegevuse üle rahvusvahelisel areenil ja olukorrast Valgevenes.
Välisminister Liimets külastas Stockholmi visiidil ka rahvusvahelist demokraatia ja valimisküsimuste instituuti IDEA ning kohtus Rootsi eestlaskonna esindajatega.
Stockholmi Eesti Majas toimus eesti organisatsioonide esindajatega hübriidkohtumine. Füüsiliselt osalesid kohtumisel Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esimees Sirle Sööt, REL aseesimees ja poliitika- ja rahvusvahelise koostöö komisjoni esimees Evelin Tamm, REL Eestisse kolimise infokomisjoni esimees Jaak Akker, Eesti Noored Rootsis esimees Nora Sööt, EELK Stockholmi koguduse õpetaja ja Uppsala Eesti Seltsi esimees Tiit Pädam, Stockholmi Eesti Maja tegevdirektor Taave Sööt Vahermägi ja Stockholmi Eesti Kooli direktor Piia Paljak Särlefalk. Virtuaalselt osalesid REL Esinduskogu presiidiumi esimees ja Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige Leelo Pukk Älvsjöst, REL Esinduskogu presiidiumi aseesimees, Göteborgi Eesti Maja ja ELA suvekodu esimees Aho Rebas ja REL Göteborgi osakonna esimees Meeri Lepik, Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühingu esimees Eevi Voit Lundist, REL Norrlandi esimees Meeli Laani Umeåst ja Eskilstuna Eesti Seltsi esindaja Merike Lundström.
Sirle Sööt tutvustas kohtumisel organiseeritud eestlaskonna mudelit Rootsi Eestlaste Liit kui mesipuu. Räägiti osalemisest Üleilmse Eesti programmi koostamisel ja rahvusvahelisest koostööst. Põgusalt peatuti Eestisse tagasipöördumise/kolimise küsimustel. Arutati võimalust lisada infoflaier eesti keele hoidmisest ja kakskeelsusest koos kogukonna kontaktidega raamatule “Pisike puu”, mida saatkond kingib Rootsis sündinud Eesti lastele, kui neile väljastatakse saatkonnas nende esimene Eesti pass või ID-kaart. Lühidalt räägiti ka meedia koostööst ning ministrile kingiti rootsieestlaste ainsa paberil ilmuva meedaväljaande – ajakirja “Rahvuslik Kontakt” viimased numbrid.
Kohtumise lõpus kutsuti professor Raul Eametsa Stockholmi mõttetalgutele ja avaldati soovi kohtuda peatselt ka ülemaailmse eestluse erivoliniku Marin Mõttusega.
SIRLE SÖÖT
