Eesti seltside esindajad Rootsis pidasid nõu COVID-19 pandeemia ajal hübriidvormis

688
Hübriidvormis organisatsioonide kongressil 29.08.2020. Vaade kõnelejapuldist. Foto: Sirle Sööt

Företrädare av estniska föreningslivet träffades under COVID-19 pandemi i hybridform


Laupäeval, 29. augustil kogunesid Rootsis eesti organisatsioonide esindajad, et arutada üheskoos seltsidele olulisi teemasid nagu näiteks ühine inforuum ja keskorganisatsiooni tugiteenused seltsidele. Nõupidamisele kutsutud 81-st organisatsioonist oli esindatud 47. Pühapäeval toimus Rootsi Eestlaste Liidu XVII Esinduskogu erakorraline istung, kus saadikud arutasid tegevussuundi detailsemalt. Nõupidamised toimusid hübriidvormis, st virtuaalselt Zoomis ja füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas. Nii said kõik osaleda just sellises vormis, mis neile paremini sobis.

Jätkuva COVID-19 pandeemia tõttu pidi Eesti rahvastikuminister Riina Solman planeeritud reisi Rootsi ära jätma, kuid ta tervitas organisatsioonide esindajaid oma nõuniku Keit Spiegeli vahendusel. VAATA minister Riina Solmani videotervitust.

Keit Spiegel pidas ka sissejuhatava ettekande Üleilmse eestluse programmist, mis on koostamisel ja hakkab 2021. aastal asendama rahvuskaaslaste programmi. Programmi sisend tuleb töörühmadelt, kus ka Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esindajad on aktiivselt kaasa löönud. RELi esindajad on osalenud keelõppe ja hariduse töörühmas, Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühmas, kultuuriekspordi ja kultuuriseltside koostöö töörühmas, noorte ja noorte täiskasvanute töörühmas, tagasipöördujate töörühmas ning Ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis. Programm sõnastab meetmed kuidas Eesti riik saab olla toeks eesti kogukondadele välismaal ja eestlased välismaal abiks Eestile. 

Ühine inforuum

Pärast lõunapausi jätkus nõupidamine mõttetalgutega rootsieestlaste inforuumi teemal. Virtuaalsetes ja füüsilistes töötubades arutleti kuidas korraldada infovahetust nii, et see vastaks ühingute ja liikmete vajadustele. Moderaator prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt, REL Esinduskogu saadik ning meedia ja kommunikatsiooni professor Malmö ülikoolis küsis seltside esindajatelt millist infot, millises vormis, mis raha eest ja millise tööjõuga tuleks ühises inforuumis toimetada? Kiitvaid sõnu sai REL kakskeelne ajakiri ”Rahvuslik Kontakt”, mis ilmub vabatahtlike õhinapõhise ühistööna ja tellijate ning REL liikmete toetusel. See on tänaseks kogukonna ainus paberkandjal ilmuv perioodiline väljaanne, neli numbrit aastas. Kuna ajakiri on nii rootsi kui eesti keeles, aitab see hoida ühises inforuumis ka neid kogukonna liikmeid, kes eesti keelt ei oska või kelle keeleoskus ei ole piisav keerulisemate tekstide lugemiseks. Aruteludes osalejad rõhutasid, et pikas perspektiivis tuleks siiski jätkusuutlikkuse tagamiseks töötada selles suunas, et ajakirja ümber koguneks palgaline toimetus, kelle abiga toimetataks ka muid inforuumi elemente. 

Enamus osalejatest leidis, et tulevik on erinevas formaadis digitaalsetel kommunikatsioonikanalitel. Noored tahaksid omale lühiuudiste ja foorumiga äppi. Vanemad soovivad jätkuvalt saada e-postiga klassikalist infokirja, mida võiksid laiendada ka muus formaadis lood ja ülevaated. Esialgu on unistuste tasandil väliskogukondade ühine paberleht, kust saab ka teiste eesti kogukondade tegemistest infot. Tõdeti, et ajakirjanikest ja kirjasaatjatest on suur puudus. Plaani võetakse lühiuudiste ja pressiteadete kirjutamise lühikoolitused, mida prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt organisatsioonidele lahkesti korraldada lubas.

Pea kõik osalejad leidsid, et Eesti uudiseid oma kogukonna infokanalites jagada ei ole vaja, sest internet annab võimaluse kõikidel ise neid lugeda, kuulata ja vaadata erinevatest kanalitest. Vajadus on siiski suurürituste, konsulaarinfo ja meie kogukonda puudutava info järele. Huvi on ka turismialase info ja reisiabiteenuste jms järele Eestit külastamise planeerimisel. Noored tunnevad huvi Eestis õppimis- ja töötamisvõimaluste info vastu. 

Leiti, et Eesti uudistes võiks rohkem olla juttu Rootsist. Eestlased Rootsis saaksid olla heaks infovahendajaks ja aidata selgitada Eesti poolt vaadates mõne arusaamatu seisukoha ja põhimõtte tausta. Selleks, et mõista ühiskonna tõekspidamisi on sageli vaja selles ühiskonnas kasvada ja elada. 

REL kui mesipuu

Nõupidamine laupäeval lõppes aruteluga millist abi saab Rootsi Eestlaste Liit (REL) kui keskorganisatsioon pakkuda oma liikmetele ja liikmesorganisatsioonidele ning millised on organisatsioonide vajadused. REL esimees ja büroojuhataja Sirle Sööt tutvustas ühingutele keskorganisatsiooni REL kui mesipuu ideed, kus liikmetel ja organisatsioonidel nagu mesilastel oleks hea ja turvaline toimetada. See mesipuu kujund pärineb praeguse Eesti presidendi nõunikult Urmo Kübaralt, kui ta veel Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht oli ja REL-i suvepäevadel Kärr Sämstadis REL-i nõustamas käis. Mesipuusse kuulub 26 organisatsiooni ja veidi alla 2000 liikme üle Rootsi.  Ühingute suurused ja vajadused on väga erinevad.

Infovahetus on iga ühingu keskne vajadus. Igal ühingul on võimalus avaldada oma infot sverigeesterna.se veebil ja sealt suunata see sotsiaalmeediasse, e-posti teel saadetavad igakuises infokirjas ning ajakirjas ”Rahvuslik Kontakt”. Nende kanalite ulatus kokku on hetkel 2000 inimese ringis. Virtuaalkoosolekute ja veebinaride pidamiseks pakub REL tasulise Zoomi konto kasutamise võimalust ja vajadusel ka abi koolitusega. Lisaks saab keskorganisatsioon pakkuda nii dokumentide kui fotode digitaalset ja füüsilist arhiiviteenust, et ühingute dokumendid ja fotod kaotsi ei läheks ja ka tulevikus oleks juubelikroonikate kirjutamine kergesti võimalik. Tugiteenusena saab REL büroo pakkuda ka spetsiaalselt liikmeskonna haldamiseks mõeldud andmebaasi kasutusvõimalust, kus lisaks liikmeregistri pidamisele saab saata liikmetele infot ja arveid ning pidada liikmemaksude laekumise üle arvestust. Kõik REL liikmesorganisatsioonid saavad kasutada ka soovi korral REL bürood Stockholmi kesklinnas asuvas Eesti Majas.

REL XVII Esinduskogu

Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu koosneb 40 saadikust ja 6 asendusliikmest, kes valiti 2018. aasta novembris üleriiklikel valimistel. Suur osa saadikutest on olnud REL Esinduskogus juba mitmendat koosseisu, kuid mitmed on rahvasaadiku rollis esimest korda. Esinduskogu on nagu miniparlament, kes püüab nii hästi kui võimalik kaardistada rootsieestlaskonna probleeme ja vajadusi ning kaitsta eesti vähemuse õigusi. Esinduskogu koguneb 1-2 korda aastas ja vahepealsel ajal tegutsevad saadikud komisjonides.

Pühapäeval toimunud istung oli juba teine sellel aastal ning sellel osales 25 saadikut, neist 8 olid kohal füüsiliselt, teised virtuaalselt Zoomis. COVID-19 pandeemia mõjutab jätkuvalt kõikide seltside tegevust. Interneti kasutamise võimalus ja võimekus virtuaalselt osaleda seltside tegevuses on väga oluline. Samas on tähtis, et Eesti Majades on olemas vajalik tehnika ja tehniline võimekus hübriidkohtumiste korraldamiseks. Hübriidkohtumised peaksidki olema standardiks, sest isegi kui COVID-19 pandeemiat ei oleks, on virtuaalne osalemine keskkonnasõbralikum ja aitab inimestel ühendada seltsielu oma teiste kohustustega, mis muidu takistaksid osalemist. Siiski ei suuda ükski virtuaalkohtumine asendada päriselt füüsilist kohtumist ja oleme rõõmsad, kui meil õnnestub mõnikord ka päriselt kokku saada. 

Organisatsioonide kongressil toimunud arutelude kokkuvõtete ära kuulamise järel otsustas Esinduskogu luua meedia ja kommunikatsiooni komisjon, kes mõttetalgutel esitatud ettepanekutega tegelema hakkab. Komisjoni kokkukutsujaks valiti prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 

REL komisjonide tegevus

Pühapäeva varahommikul enne istungi algust kohtus virtuaalselt majanduskomisjon, pärastlõunal kohtusid hübriidvormis poliitika ja rahvusvahelise koostöö komisjon, keelekomisjon, noortetöökomisjon, Eestisse kolimise infokomisjon ning ajaloo- ja arhiivide komisjon. 

Aprillis toimunud Esinduskogu istungil otsustati komisjonide kommunikatsiooni edendamiseks võtta kasutusele rakendus Slack. Komisjonide liikmed said avaldada arvamust kuidas uue kommunikatsioonikanali kasutamine on läinud. Nagu ikka vajab iga uue kommunikatsiooni viisi juurutamine aega, et inimesed saaksid õppida ja harjuda. Sõnavõttude põhjal sai selgeks, et uute tehniliste lahenduste kasutamine ei sõltu mitte niivõrd inimese vanusest vaid pigem isiklikest hoiakutest ja senistest kogemustest. Saadikud, kes olid Slacki kasutama hakanud, kinnitasid kui ühest suust, et see on palju parem kommunikatsiooniviis kui e-post, sest Slack võimaldab operatiivset interaktiivsust nagu FB grupivestlus aga struktureeritult. 

Eestisse kolimise infokomisjon raporteeris pärast nõupidamist, et neil on kavas kohtumine Eesti Integratsiooni Sihtasutusega (INSA), et arutada omavahelist lähemat koostööd ja meie infoportaalide vastastikku viitamist. Kui INSA saab nõustada Eestisse kolijaid Eesti poolt praktilise infoga, siis REL saab aidata praktilise nõuga, mille peale Rootsist välja kolides tuleks mõelda. 

Poliitika- ja rahvusvahelise koostöö komisjon kavandab kahte avalikku pöördumist – ühte Valgevene demokraatia toetuseks ja teist Rootsi julgeoleku parema finantseerimise toetuseks. Suhteid luuakse Valgevene vähemuse esindusorganisatsiooniga Rootsis ja pakutakse võimalikku toetust info levitamiseks tegeliku olukorra kohta Valgevenes. Lisaks arutati Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus (ÜEKN) tekkinud pingeid ja nende võimalikke lahendusi.

Keelekomisjon kavandab pöördumist viie lapse nõude paindlikumaks muutmiseks emakeeleõppe võimaldamisel rootsi koolides. Teatavasti peab emakeeleõppe võimaldamiseks olema samas vallas vähemalt viis õpilast. Erakoolid nõuavad, et vähemalt viis õpilast peab olema samas koolis. Pinnas pöördumise tegemiseks on hetkel soodne. Äsja on valminud Rootsi Valitsuse poolt tellitud riiklik uurimus ”Mitmekeelsuse, teadmiste arendamise ja kaasamise poolt – emakeeleõpe ja tugiõpe emakeeles” (SOU 2019:18). Pöördumist aitab koostada ja levitada ühe eesti keele õpilase lapsevanem, kes on juhuslikult Riksdagi saadik Magnus Jacobsson (KD) Västra Götalandist. Sotsiaalmeedias levitakse praktilisi juhtnööre, kuidas taotleda emakeeleõpet ja emakeelset tugiõpet. Kavas on ärgitada vanaemasid looma beebikoole ja mudilasringe ning tuletada lapsevanematele meelde, et nad räägiksid oma lastega eesti keeles. Emakeeleõppest ei ole kasu, kui eestlasest vanemad oma lastega eesti keeles ei räägi.

Noortetöökomisjon kutsub üles kõiki noori vanuses 14-26 aastat liituma noorteorganisatsiooniga Eesti Noored Rootsis (ENR). ENR aitab korraldada neile, kes emakeeleõpet oma koolis ei saa, Üleilmakooli vahendusel eesti keele distantsõpet ja ühiseid õppimisõhtuid Stockholmi Eesti Maja noortetoas. ENR juhatus on ise täies koosseisus juba aasta üheskoos niiviisi eesti keelt õppinud ja nad leiavad, et see on palju toredam, kui üksinda kodus õppida. Uute liikmete leidmiseks on ENR-il kavas teha esmalt üks noorteorganisatsiooni tutvustav video, kohtuda huviliste noortega esmalt virtuaalselt ning seejärel korraldada kokkusaamisi Stockholmis, Göteborgis ja Lundis, kus on Eesti Majad ja suuremad eesti kogukonnad. Juba järgmisel suvel on kavas korraldada Ojamaal kaasaegne leerilaager 25-le noorele. Lisaks on kavas uurida, kuidas saaks taastada väljasurnud skauditegevust. Veskijärve, Metsakodu, Koitjärve ning ELA oleksid kindlasti rõõmsad, kui eesti noored nende kinnisvarasid oma tegevusteks kasutaksid. Koostöös Eesti Teadusliku Seltsiga (ETSR) ja ETSR Lõuna-Rootsi osakonnaga on kavas otsida kontakti Eesti tudengitega Rootsis. 

Ajaloo- ja arhiivikomisjon oli sellel korral esindatud vaid Stockholmi piirkonna saadikutega ning nii räägiti peamiselt Stockholmis toimuvast tegevusest. COVID-19 pandeemia muutis juba kevadel arhiivitoimkonna harjumuspärast tegevust. Kohtumisõhtute asemel Eesti Majas hakati vanu fotosid üheskoos kirjeldama Zoomi virtuaalkohtumistel. Seoses ajakirja ”Rahvuslik Kontakt” Stockholmi Eesti Kooli 75. juubelile pühendatud numbrile võeti ette vanad Stockholmi Eesti Algkooli fotod, et saaks ajakirjas avaldatavatele fotodele korrektsed pildiallkirjad. Töörühm sattus hoogu ja kirjeldas pildipangas ära üle 400 foto. Sügisel jätkatakse erinevate fotode digiteerimise ja kirjeldamisega hübriidvormis (Zoomis ja Eesti Majas) ning Stockholmi Eesti Majas asuva arhiivi korrastamisega. Kuna paljudel peredel on kodus arhiivimaterjale, mille originaalid soovitakse saata ”õigesse” arhiivi, siis tuntakse puudust ühe arhiivitöö nõupidamise järele Eesti arhiivide ja muuseumide esindajatega, et saaks selgema pildi, milliseid säilikuid kuhu oodatakse. Ka arhiivi korrastamisele Eesti Majas oleks appi vaja ühte professionaalset kätepaari. 

Esinduskogu istung lõpetati traditsiooniliselt Eesti hümniga. Kodudes pandi mikrofonid vaikivasse olekusse ja lauldi Stockholmi Eesti Majas asuvate saadikutega kaasa. 

Algupäraselt oli plaanis sellel nädalal füüsiline kohtumine rahvastikuministri ja tema nõunikega, Eesti Noored Rootsis ja Soome Eesti Noored kohtumine ning muinastuledeöö tähistamine Djurgårdenil, kuid need kõik jäid ära COVID-19 jätkuva pandeemia tõttu. Hea, et meil oli vähemalt võimalus virtuaalselt kohtuda. REL võttis Zoomi kasutusele kohe märtsis, kui COVID-19 halvas tavapärase tegevuse. Oleme väga rahul, et nii paljud soliidses eas kaaslased on saanud tänu internetile akna maailma ja jätkata Zoomi abil aktiivset seltsielu virtuaalselt.

Üksikasjalikum ülevaade aruteludest ilmub ajakirja “Rahvuslik Kontakt” järgmises numbris.

Sirle Sööt
Rahvuslik Kontakt

REL juhatuse esimees Sirle Sööt kõnepuldis, ekraanil Riina Noodapera Gotlandil jt saadikud. Foto: Taave Sööt Vahermägi

Företrädare av estniska föreningslivet träffades under COVID-19 pandemi i hybridform

På lördagen den 29 augusti samlades representanter för estniska organisationer i Sverige för att tillsammans diskutera viktiga gemensamma frågor såsom gemensamt informationsutbyte och Riksförbundets möjligheter att ge service åt medlemsorganisationerna. Av de 81 inbjudna föreningarna deltog 47. På söndagen genomfördes Sverigeesternas Riksförbunds XVII representations möte där delegaterna diskuterade verksamhetens inriktning mera i detalj. Båda mötena ägde rum i hybridform, dvs virtuellt via Zoom och fysiskt i Stockholms Estniska Hus. På så sätt fick alla möjlighet att delta på det sätt som passade dem bäst.

På grund av den fortsatta COVID-19-pandemin tvingades Estlands befolkningsminister Riina Solman ställa in den planerade resan till Sverige, men hon hälsade organisationernas företrädare med hjälp av sin rådgivare Keit Spiegel. Spiegel höll inledningsvis även ett anförande om de Globala esternas program som är under utarbetande och som år 2021 kommer att ersätta det nuvarande Utlandsesternas program. Innehållet i programmet skapas av arbetsgrupper, där även Sverigeesternas Riksförbunds representanter har medverkat aktivt. Förbundets representanter har medverkat i grupperna för språk och bildning, Estlandsbilden, information och kommunikation, kulturexport och samarbete mellan kulturföreningar, ungdomar och unga vuxna, återvändare samt i regeringens övergripande samarbetskommission för global estnisk verksamhet. I programmet definieras sätt hur Estland kan stötta utlandsesterna och hur dessa kan hjälpa Estland.

Gemensam information

Efter lunchpausen på lördagen fortsatte diskussionen kring ett gemensamt forum för information. I både virtuella och fysiska diskussionsgrupper diskuterade man hur informationen borde fungera så att den motsvarar föreningarnas och medlemmarnas behov. Moderatorn prof Pille Pruulman-Vengerfeldt, delegat i förbundets representation och professor i media och kommunikation vid Malmö högskola, frågade organisationernas representanter vilken information, i vilken form, för vilka pengar och med vilken arbetskraft den gemensamma informationen borde produceras. Förbundets tvåspråkiga tidskrift Rahvuslik Kontakt fick positiva kommentarer. Den utges med hjälp av gemensamt ideellt arbete och med stöd från förbundets medlemmar. Den är i dagsläget sverigeesternas enda periodiska utgåva i pappersformat och utkommer fyra gånger om året. Eftersom tidningen är på både estniska och svenska, hjälper den till att engagera och informera även dem som inte förstår estniska tillräckligt för att läsa mera kvalificerade texter. Diskussionsdeltagarna ansåg att vi för att säkra tidningens framtid borde agera för att tidskriften får en professionell, avlönad redaktion som även kan redigera annan slags information.

De flesta deltagarna tyckte att framtiden fanns i olika former av digitala kanaler. Ungdomarna efterfrågade en app för nyhetsnotiser och diskussioner. De äldre önskade få ett klassiskt informationsbrev med e-posten som kunde utvidgas med berättelser och översikter i andra format. Inledningsvis kan vi drömma om en gemensam papperstidning för utlandsesterna, där man får information om esterna även i andra länder. Alla var medvetna om att det rådde stor brist på journalister och andra informatörer. Man planerade snabbkurser i hur man skriver nyhetsnotiser och pressmeddelanden under benägen ledning av professor Pille Pruulman-Vengerfeldt.

Nästan alla tyckte att man inte behöver förmedla vanliga nyheter från Estland i sina interna informationskanaler eftersom alla själva kan läsa, höra och se sådana via olika internetkanaler. Man behöver dock information om stora arrangemang, konsulära frågor och om sådant som berör vår egen folkgrupp. Man var även intresserad av turismbetonad information om resor mm. till Estland. Ungdomarna var intresserade av utbildnings- och arbetsmöjligheter i Estland.

Man tyckte att nyheterna borde innehålla mera om Sverige. Esterna i Sverige kunde vara goda förmedlare av information och förklara sådana principer och åsikter som tycks vara obegripliga sedda från Estland. För att förstå uppfattningar i ett samhälle behöver man ofta växa upp och leva i det samhället.

Sverigeesternas Riksförbund som bikupa

Diskussionerna på lördagen slutade med funderingar kring vilket stöd riksförbundet kunde erbjuda sina medlemmar och medlemsorganisationer med tanke på organisationernas behov. Förbundets ordförande Sirle Sööt presenterade visionen av förbundet som en bikupa där organisationerna likt bin hade det tryggt och bra att agera. Liknelsen med bikupan härstammar från nuvarande presidentrådgivaren Urmo Kübar när han var chef för Estlands Ideella Föreningars och Stiftelsers Förbund och besökte Sverigeesternas Riksförbunds sommardagar i Kärr-Sämstad 2014. Bikupan består av 26 organisationer med nästan 2000 medlemmar spridda över Sverige. Föreningarnas storlek och behov är mycket varierande.

Informationsutbyte är ett centralt behov hos varje förening. Varje förening har möjlighet att publicera sin information på websidan www.sverigeesterna.se och sedan skicka den vidare till sociala media, till det månatliga informationsbrevet som skickas ut med e-post och till tidskriften Rahvuslik Kontakt. De kanalerna når i dagsläget ca 2000 personer. För att hålla virtuella möten och seminarier erbjuder förbundet möjligheten att mot betalning använda ett Zoom-konto och kan även erbjuda utbildning. Förbundet kan också erbjuda digital och fysisk arkivservice så att inte föreningarnas dokument och foton går till spillo och att framtida jubileumskrönikörers arbete underlättas.

Som en stödjande tjänst kan förbundets kontor erbjuda möjligheten att använda sitt register för att hantera föreningarnas medlemsförteckningar, skicka ut informationsbrev och räkningar samt kontrollera inbetalningar av medlemsavgifter mm. Alla föreningar kan vid behov även utnyttja förbundets kontor i Estniska Huset i centrala Stockholm.

Sverigeesternas Riksförbunds XVII representation

Förbundets representation består av 40 delegater och 6 ersättare som valdes i november 2018 i rikstäckande val. En stor del av delegaterna har även tillhört tidigare valda representationer, men många är också nya i rollen. Representationen är som ett miniparlament som efter förmåga försöker identifiera sverigeesternas problem och värna den estniska minoritetens rättigheter. Representationen samlas 1-2 gånger om året och mellan mötena agerar delegaterna i olika arbetsgrupper.

Söndagens möte var det andra i år. 25 delegater deltog, varav 8 var på plats och de andra deltog via Zoom. COVID-19 påverkar fortfarande starkt alla föreningars verksamhet. Möjligheten att använda internet och förmågan att virtuellt delta i föreningarnas verksamheter är mycket viktig. Samtidigt är det viktigt att man har den tekniska kapaciteten att arrangera hybridmöten i de estniska husen. Hybridmöten borde bli standard, för även om vi inte hade COVID-19-pandemin, vore virtuellt deltagande mera miljövänligt och underlättar för människor att förena sitt föreningsengagemang med andra plikter som annars skulle förhindra deltagande. Trots allt kan inget virtuellt möte helt ersätta ett fysiskt möte och vi gläds när vi någon gång även kan träffas på riktigt.

Efter att ha hört sammanfattningarna från kongressens diskussioner beslutade representationen att inrätta en arbetsgrupp för media och kommunikation som skall ta sig an de förslag som framfördes under diskussionerna. Till sammankallande för arbetsgruppen valdes prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt.

Förbundets arbetsgrupper

Tidigt på söndagsmorgonen, före den gemensamma sessionen, träffades arbetsgruppen för ekonomi virtuellt och på eftermiddagen träffades arbetsgrupperna för politik och internationellt samarbete, språk, ungdomsverksamhet, återvändande till Estland, historia samt arkivarbete i hybridform.

På representationens möte i april beslutade man börja använda programmet Slack för att främja arbetsgruppernas kommunikation. Arbetsgruppernas medlemmar fick ange hur användandet av den nya kommunikationskanalen hade gått. Som vanligt kräver introducerandet av en ny kommunikationskanal tid så att människor kan lära sig och vänja sig vid den. Genom samtalen blev det klart att användandet av nya tekniska möjligheter inte beror så mycket på människornas ålder som på deras personliga inställning och erfarenheter. De delegater som hade börjat använda Slack intygade med en mun att den fungerar mycket bättre som kommunikationsmedel än e-post, eftersom Slack möjliggör operativ interaktivitet så som en gruppdiskussion på facebook, men strukturerat.

Arbetsgruppen för information om återvändande till Estland rapporterade efter sitt möte att de planerade en träff med Stiftelsen för Integration (INSA) för att diskutera närmare samarbete och ömsesidig länkning av deras informationsportaler. Om INSA kan ge praktiska instruktioner vid flytten till Estland, så kan förbundet ge råd om sådant man bör tänka på när man flyttar från Sverige.

Arbetsgruppen för politik och internationellt samarbete planerar två officiella deklarationer – en för stöd till demokratin i Belarus och en för bättre finansiering av Sveriges säkerhet. Man kommer att kontakta företrädare för Belarus-minoriteten i Sverige för att erbjuda hjälp med att sprida kunskap om den verkliga situationen i Belarus. Man diskuterade även de spänningar som uppstått i Estniska Världsrådet (ÜEKN) och möjliga lösningar.

Arbetsgruppen för språk förbereder en petition för att göra regeln om fem barn i hemspråksgrupper i svenska skolor mera flexibel. För att få hemspråksundervisning måste det finnas minst fem intresserade elever i samma kommun. Privatskolorna kräver att det måste finnas minst fem elever i varje skola. Just nu råder det bra förutsättningar för att göra en hänvändelse. Nyligen publicerades den av Sveriges Regering beställda utredningen ”För flerspråkighet, kunskapsutveckling och inkludering – hemspråk och stödundervisning på hemspråk” (SOU 2019:18). En förälder till en elev i estniska, riksdagsledamoten Magnus Jacobsson (KD) från Västra Götaland, hjälper till att sammanställa och distribuera petitionen. I sociala medier sprider man information om hur man ansöker om hemspråks- och stödundervisning. Man planerar att uppmuntra föräldrar att starta babyskolor och barngrupper och man påminner föräldrarna om att tala estniska med sina barn. Man får ingen nytta av hemspråksundervisningen om inte föräldrarna talar estniska med sina barn.

Arbetsgruppen för ungdomsfrågor uppmanar alla ungdomar i åldrarna 14-26 år att ansluta sig till föreningen Estniska Ungdomar i Sverige (ENR). ENR hjälper till att ordna distansundervisning i estniska med hjälp av Üleilmakool för dem som inte får hemspråksundervisning samt gemensamma studiekvällar i Stockholms Estniska Hus ungdomsrum. Hela styrelsen för ENR har redan under ett år studerat på detta sätt och man tycker att det är mycket roligare än att studera ensamma i hemmen. För att nå nya medlemmar planerar ENR att göra en video som presenterar ungdomsorganisationen, man planerar att inledningsvis möta ungdomar virtuellt och därefter ordna träffar i Stockholm, Göteborg och Lund, där det finns Estniska Hus och större grupper av ester. Redan nästa sommar ämnar man arrangera ett modernt konfirmationsläger för 25 ungdomar på Gotland. Dessutom vill man undersöka hur man kan återstarta den nedlagda scoutrörelsen. Veskijärve, Metsakodu, Koitjärve och ELA-kolonin vore säkert glada om estniska ungdomar använde deras anläggningar för sin verksamhet. Man planerar även att söka kontakt med estniska studenter i Sverige i samarbete med Estniska Lärdomssällskapet (ETSR) i Stockholm och i södra Sverige.

Arbetsgruppen för historia och arkivarbete var denna gång företrädd enbart av delegater från Stockholmsområdet och man talade mest om verksamheten i Stockholm. COVID-19-pandemin ändrade redan på våren arkivgruppens vanliga verksamhet. Istället för möten i Estniska Huset började man tillsammans studera och beskriva gamla foton via virtuella möten i Zoom. I samband med Stockholms Estniska Skolas 75-årsjubileum som beskrevs i tidskriften Rahvuslik Kontakt, tog man sig an gamla foton från skolan för att få korrekta bildtexter till fotona. Arbetsgruppen tog fart och beskrev över 400 foton i fotoarkivet. På hösten fortsätter man med att digitalisera och beskriva foton i hybridform (via Zoom och i Estniska Huset) och att inventera och ordna arkivet som finns i Estniska Huset. Eftersom många familjer har arkiv hemma, vars original man vill skicka till ”rätt” arkiv, så behöver man ett möte med representanter för estniska arkiv och museer för att få klarhet i vart man skall skicka olika dokument. Även till att ordna arkivet i Estniska Huset skulle man behöva professionell hjälp.

Representationens möte avslutades som traditionen bjuder med Estlands nationalsång. I hemmen stängde man av mikrofonerna och sjöng tillsammans med delegaterna som fanns i Estniska Huset.

Från början planerades en verklig träff med befolkningsministern och hennes rådgivare, en träff mellan de estniska ungdomarna i Sverige (ENR) och i Finland (SEN) och ceremonin ”Forneldarnas natt” på Djurgården, men dessa initiativ hindrades av den pågående COVID-19-pandemin. Det var bra att vi åtminstone kunde träffas virtuellt. Förbundet började genast använda Zoom i mars när COVID-19 hindrade den vanliga verksamheten. Vi gläds över att så många äldre har öppnat ett fönster mot världen och kan delta aktivt och virtuellt i föreningsverksamheten med hjälp av Zoom.

En mera detaljerad översikt över diskussionerna kommer i nästa nummer av Rahvuslik Kontakt.

Sirle Sööt
Rahvuslik Kontakt

Text på svenska: Aho Rebas

Riina Noodapera, ordförande för REL Gotland var en av dem som deltog i mötena hemifrån. Foto: RIina Noodapera

Osalejad Organisatsioonide kongressil 29.08.2020:
/Deltagare i organisationernas kongress

  1. REL Lõuna-Rootsi osakond, Eevi Voit (füüsiliselt)
  2.  REL Göteborg, Aho Rebas
  3.  REL Borås, Marge Sundström
  4.  REL Östergötland, Liine Jaanivald (füüsiliselt)
  5.  REL Gotland, Riina Noodapera (kuni kl 12.00)
  6.  REL Stockholm, Inga Leesment (füüsiliselt)
  7.  REL Norrland, Meeli Laani (füüsiliselt)
  8.  Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing, Eevi Voit (füüsiliselt)
  9.  Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis (Metsakodu), Mait Kaaman
  10.   Eesti Laste Abistamisühing (ELA), Aho Rebas
  11.  Göteborgi Eesti Segakoor, Leana Salu
  12.  Korvpalliklubi Narva veteranid, Aho Rebas
  13.  Eesti Keele Selts Boråsis, Aili Salve
  14.  Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Piret Villo (füüsiliselt)
  15.  Klubi Estetic, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  16.  Stockholmi Eesti Huvikool, Sirle Sööt (füüsiliselt), Madle Sirel
  17.  Stockholmi Eesti Segakoor, Kristiina Rajaleid (füüsiliselt)
  18.  Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU, Piret Kaaman Lepisk
  19.  ESTIVAL-i ühing, Inga Leesment, Taave Sööt Vahermägi (füüsiliselt)
  20.  Eesti Noored Rootsis (ENR), Angelica Suiste, Nora Sööt (füüsiliselt)
  21.  REL ajaloo- ja arhiivikomisjon, Madli Wiiburg Walfridsson (füüsiliselt)
  22.  REL keelekomisjon, Aili Salve
  23.  REL Kultuuri ja noorsootöökomisjon, Mart Nyman (alates 11.30 füüsiliselt)
  24.  REL Integratsiooni- ja juriidiliste küsimuste komisjon, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  25.  REL Poltiitika- ja väliskomisjon, Evelin Tamm (alates kell 13.00)
  26.  REL Kultuuriauhinna kolleegium, Aili Salve
  27.  REL Eestisse kolimise infokomisjon, Leana Salu
  28.  REL Majanduskomisjon, Taave Sööt Vahermägi (füüsiliselt)
  29.  Ajakirja “Rahvuslik Kontakt” ja portaali “Eestlased Rootsis” toimetus, Sirle Sööt (füüsiliselt), Aili Salve
  30.  Eesti Komitee Fond, Tiina Pintsaar
  31.  Eesti Kultuuri Koondis, Marje Reinans (füüsiliselt)
  32.  Eesti Naisüliöpilaste Selts Rootsis, Marje Reinans (füüsiliselt)
  33.  Eesti Pensionäride Ühing Lundis, Helgi Kaaman
  34.  Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi osakond, Pille Pruulmann Vengerfeldt
  35.  Eesti Ühisabi, Jüri Lepisk 
  36.  Korp! Filiae Patriae, Kristina Viira
  37.  Korp! Filiae Patriae Stockholmi Vilistlaskogu, Kristina Viira
  38.  Stockholmi Eesti Kooli Sihtasutus, Piia Paljak Särlefalk (alates kell 13 füüsiliselt)
  39.  Stockholmi Eesti Kooli Sõprade Selts, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  40.  Stockholmi HobiTeater, Alar Pintsaar
  41.  Norrköpingi Eesti Pensionäride ja Perede Ühing, Liine Jaanivald (füüsiliselt)
  42. Södertälje Eesti Laskurklubi, Leelo Pukk
  43. Eesti Golfiklubi Rootsis (EGR), Mart Nurk (füüsiliselt)
  44. Kohvik GEORG, Aho Rebas 
  45. Stockholmi Eesti Maja Vanematekogu, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  46. Korp! Fraternitas Estica, Henri Malvet (alates kell 13.00)
  47. Tallinna Lipkond, Meeri Lepik (alates kl 13.00)

Kutse saadeti, kuid ei olnud esindatud: 
Fick inbjudan, men var inte representerad:

  1. REL Kesk-Rootsi, Mihkel Nömm, Merike Lundström
  2. Eesti Keeleklubi Göteborgis, Kaja Jakobsen
  3. Eskilstuna Eesti Selts, Mati Nõmm, Merike Lundström
  4. Stockholmi Eesti Lasteaed, Epp Männik
  5. Eesti Kooli Seeniorid, Marje Tui
  6. Alfred Otsa Stipendiumi Fond, Peter Andrekson
  7. EELK Eskilstuna Kogudus, Ingo-Tiit Jaagu
  8. EELK  Göteborgi Kogudus, Jaak Peeter Reesalu
  9. EELK Norrköpingi Kogudus, Ingo-Tiit Jaagu
  10. EELK Stockholmi Kogudus,Tiit Pädam
  11. EELK Uppsala Kogudus, Ingo-Tiit Jaagu
  12. Eesti Pensionäride Ühing Stockholmis, Silvi Lokko
  13. Eesti Arstide Selts Rootsis, Karl Väärt, Marina Tuutma
  14. Eesti Gaiderite Kogu Rootsis, Maj-Liis Liiv
  15. Joh. Kõpu nim. Eesti Kapital, Helve Jaagu
  16. Eesti keele ja Kirjanduse Instituut, Paul Laan
  17. Eesti Päevalehe Sihtasutus, Matti Anniko
  18. Eesti Seenioride Kodu, Toivo Tagel
  19. Eesti Skautmasterite Kogu Rootsis, Rein Asu
  20. Eesti Teater Göteborgis, Katrin Sepp
  21. Eesti Üliõpilaste Seltsi Koondus Stockholmis, Jaak Akker
  22. Eesti Üliõpilaste Seltsi Koondus Göteborgis, Tõnu Riomar
  23. Eesti-Rootsi Kaubanduskoda, Rika Torm
  24. Koitjärve Sihtasutus, Jüri Pärn
  25. Lipkond Põhjala Tütred – Kalevipoeg, Maare Ollin
  26. Stockholmi Eesti Nelipühi Kirik, Suuna Kodu
  27. Stockholmi Eesti Tenniseklubi SET, Rein Tarmet
  28. Uppsala Eesti Pensionäride Ühing, Oole Kint
  29. Uppsala Eesti Selts, Tiit Pädam
  30. Valgeranna Suvekodu, Maare Ollin
  31. Veskijärve Vabaõhuühing, Mart Möistlik

Tegevuse on lõpetanud: 
Organisationen har upphört:

  1. Göteborgi Eesti Lastekoor, Leana Salu
  2. Göteborgi Eesti Kultuuriühing, Mart Mägi
  3. Uppsala Eesti Kodu, Helve Jaagu

Kutset ei saadetud äriühingutele:
Inbjudan skickades inte till aktiebolag:

  1. Göteborgi Eesti Maja AB, Aho Rebas
  2. Lõuna-Rootsi Eesti Maja AB, Madis Laas
  3. Stockholmi Eesti Maja Estniska Huset AB, Mats Adamson
  4. Estnisk Tidskrift AB, Tiina Pintsaar
  5. Lörje Gård AB / Ojamaa, Ivar Algvere