The Song of Joy by Karl Ristikivi will be performed in Stockholm
Tartu vanamuusikastuudio “Vaikuse Muusika” toob rootsieestlasteni näitemängu – muusikalise müsteeriumi “Rõõmulaul”, mida publik on Eestis ja Soomes väga soojalt vastu võtnud. Etendus põhineb Karl Ristikivi samanimelisel teosel, värssteksti autoriks on Loone Ots ja keskaegsel helikeelel põhineva muusika on loonud Tõnu Sepp. Etenduses saab osa ka autentsest keskaegsest muusikast ja tantsust. Saadab ansambel ajastutruudel pillidel.
Lugu räägib rändavast muusikust, kes on kaotanud oma kodumaa. Ehkki tegevus toimub enamjaolt Prantsusmaal 100-aastase sõja ajal, siis on teemad ometi aktuaalsed ka kaasaja inimesele. Siin on nalja, traagikat ja palju armastust ning läbivaks teemaks kristlik sõnum ja muusiku truuksjäämine oma aadetele.
Trupis on kokku 30 näitlejat ja muusikut. Enamus neist on amatöörid, sekka professionaale (Tarmo Tabas, Ergo-Hart Västrik). Täiskasvanute kõrval teevad kaasa noored. Loone Ots on harvaesineva missiooniga kultuuriloolane, ühtlasi tüki lavastaja. Tõnu Seppa võib nimetada eesti vanamuusika grand old man’iks. Tema loodud muusika “Rõõmulaulule” pälvis ka harrastusteatrite festivali preemia.
Meie eesmärgiks on ühelt poolt Karl Ristikivi pärandi ning teisalt vanamuusika propageerimine ja elavdamine, et see ei jääks vaid nišialaks. Eriti oluliseks peame noorte kaasamist ja massikultuurile alternatiivi pakkumist.
Viimati tähistasime “Rõõmulauluga” Tartu Kirjanike Majas Karl Ristikivi 105. juubelit ning kirjaniku tuha ümbermatmist Eestisse. Oleme algusest peale näinud kõige loogilisemana oma Ristikivi-elamuse jagamist Rootsi eestlastega.
“Rõõmulaul” etendub laupäeval, 7. aprillil kell 17 Stockholmi Eesti Majas. Etendus kestab 2 tundi, lisaks vaheaeg. Piletid saadaval kohapeal hinnaga 100 kr, Klubi Estetic liikmetele 70 kr ja kuni 21-a. noortele tasuta.
Irene Saal
Vanamuusikastuudio “Vaikuse Muusika”
- Muusika TÕNU SEPP
- Libreto ja lavastus LOONE OTS
- Kunstnik JANA WOLKE
- Intendant IRENE SAAL
- Tantsud EVA LEPIK
OSADES:
- DAVY, hiljem DAVID DE GALLES, paaž ja laulik – Joonatan Ants Laidus
- SIR RICHARD, Inglismaa väejuht Calais´s – Andres Paesüld
- LEEDI JOAN, tema abikaasa – Kairi Müürsepp või Helena Laving
- INGLANE – Kristiina Soobik
- JEANNE, talutüdruk –Liis Rossner
- ISA MATTHIEU, külapreester – Aare Laak
- ISA HONORÉ, kloostri kantor – Tõnu Sepp
- MUNGAD – Tõnu Vorms ja Liis Rossner
- PRAOST HUBERT – Aare Laak
- RÖÖVLID – Tõnu Vorms, Mattias Tääts ja Liis Rossner
- VIKONT DE BEAULIEU – Margus Müürsepp
- DAVID DE GALLES, täiskasvanud – Tarmo Tabas
- PÜRJEL – Mattias Tääts
- LIHUNIK – Raivo Adlas või Margus Müürsepp
- NAISED – Maria Virsa ja Loone Ots
- ISABELLE, tantsijanna – Jaanika Lillenberg
- HEEROLD – Tõnu Vorms
- KRAHV ALAIN DE CARNILLAC – Ergo-Hart Västrik
- CATHERINE, krahvi majapidaja – Tatjana Sibiljova
- ELAINE, krahvi kihlatu – Mia Novek
- YVAIN, krahvi poolvend – Tõnu Vorms
- ÕPILASED – Paul Sõmer ja Kristiina Soobik
- DAVIDI POEG – Mats Hiob
- DAVIDI TÜTAR – Kertu Serg
- LIHUNIKUSELLID – Aare Laak, Mattias Tääts ja Urmas Lest
- INGLISE KUNINGAS HENRY V – Andres Paesüld
- UUED MUNGAD – Matthias Matjus ja Tõnu Sepp
- NOVIITS (KARL RISTIKIVI) – Joonatan Ants Laidus
- ABT – Aare Laak
- INGLISE JA PRANTSUSE SÕDURID, VIKONDI JA KRAHVI KAASKOND, DAAMID, BRÜGGELASED JA PARIISLASED – Mats Hiob, Aare Laak, Helena Laving, Mathias Matjus, Kairi Müürsepp, Margus Müürsepp, Marion Novek, Andres Paesüld, Tatjana Sibiljova, Kristiina Soobik, Paul Sõmer, Mattias Tääts, Maria Virsa ja Tõnu Vorms
- VAHETEKSTE LOEB Märt Ots
Ansambel: Martin Chhabra, Helena Laving, Kristiina Soobik, Mia Novek, Liis Rossner, Irene Saal, Tõnu Sepp ja Piibe Lotte Volke
Kasutatud on teoseid:
- Guillaume de Machaut (u 1300—1377), Moult sui de bonne heure née
- 13. sajandi tundmatu autor, Estampie reale 4, 6, 7
- Teine 13. sajandi tundmatu autor, A moroso ballo francese
- Kolmas 13. sajandi tundmatu autor, Rondeau
TEGIJATE SÕNU
Tõnu Sepp: “Romaanis komponeerib David surivoodil vaimus rõõmulaulu, mis on Ristikivi suva järgi 300 aastat hilisem muusikastiil – Püha Markuse kiriku rõdudel sündinud Veneetsia mitmekoori stiil, kus oli esindatud vokaali kõrval ka palju erinevaid pille. Taolist muusikat esitada on tänapäevalgi paras pähkel. Kogu maailmas kantakse seda ette harva, kuna need hiidprojektid osutuvad liiga kalliks.”
Loone Ots: „Rõõmulaulu“ kangelane David on ehk Karl Ristikivi kõige autorilähedasem tegelaskuju. Pidetu poisike, nooruk kõiketapva sõja jalus, sundpagulane – ja ometi Looja, kes vaatab oma ajast ette (kes peale Ristikivi oskas 1960ndail kirjutada 2010ndate Euroopa probleemidest?), usub endasse ja suudab hoida oma loomingu õilsust oludele vaatamata. Et romaani filosoofia on nii sügav ja tegevuse spekter nii paljudes värvides, lahendasin libreto, valides peateemaks armastuse. David kogeb kehalist, vaimset ja neid kaht ühendavat abielulist armastust. Kõigist kolmest kõrgemaks jääb aga armastus teiste vastu ja usk ilusa hingega inimesse. Maises maailmas jääb selline armastaja eluvõitluses alla. Kuid nagu näitab 3. pildi röövlite kogemus, on igas inimeses alles headuse säde, mida on alati võimalik lõkkele puhuda. Panna hing taas rõõmust laulma.
KARL RISTIKIVIST
Karl Ristikivi kirjanikutee algas plahvatusena, kui vaid 25aastane debütant võitis kirjastuse Loodus romaanivõistluse peaauhinna teosega „Tuli ja raud“ (1938). Eestis jõudis Ristikivi kirjutada kolm romaani, mis kokku moodustavad nn Tallinna triloogia, teemaks eesti linnarahva tüüpkujude – töölise, kaupmehe ja intelligendi arengulugu 19. sajandi lõpust kaasajani. 1943 deserteerus Ristikivi Saksa armeest ja põgenes Soome kaudu Rootsi. Seal veetis ta ülejäänud elu, eitades leppimatult kommunismi kui maailmavaadet ja töötades mitmes valdkonnas, säilitamaks ja edendamaks eesti kultuuri paguluses. Artiklid, esseed ja õpikud täiendavad autori kui ilukirjaniku loomingut.
1953 avaldas ta esimese eesti sürrealistliku romaani, pagulastest ja eksistentsi küsimustest vormis jutustava „Hingede öö“. 2000. aastal valisid kirjandusteadlased selle kõigi aegade paremuselt kolmandaks eesti romaaniks (esimesed olid Tammsaare „Tõde ja õigus“ ning Lutsu „Kevade“, Jaan Krossi „Keisri hull“ jäi neljandaks).
Seejärel pühendus kirjanik ajalooteemale. Selle suuna teoste hulgas on kolm triloogiat: filosoofiline, elulooline ja keskaega 20. sajandiga põimiv. Triloogiatele lisanduvad ajaloonovellide kogu „Sigtuna väravad“ ja Ristikivi luigelauluks jäänud ning kogu tema elu ja loomingut kokku võttev „Rooma päevik“.
„Rõõmulaul“ (1966) on teise, biograafiate triloogia teine raamat, eelneb pühaku Siena Catarina ja järgneb väljamõeldud, kuid Jan Husi ja Johann Fausti jooni kandva teadlase elulugu. Kodumaast ilma jäänud poisike veedab elu Saja-aastase sõja keerises. Jumal on andnud talle muusikaande, kuid tema unistus luua suurt oratooriumi sünnib mitu sajandit liiga vara. Saatus juhib muusikut läbi katsumuste, kuid jumalik vaim jääb alles ka surmahetkel. Sümboolne nimi David/Taavet kroonib kerjusest lauliku tegelikult kuningaks – ja seda ta oma annete poolest ongi.
Ristikivi on ainus õigeusu taustaga eesti klassik ja oli usklik kogu elu. Tema jumalatunnetus erineb näiteks Tammsaare või Underi omast. Ta usub vankumatult kristlikku Jumalat, kes aitab ja toetab. Romaanide läbiv teema on püüd luua Jumala riiki maa peal, siduda Euroopa üheks headuse ja rahu territooriumiks. Muidugi pole see reaalses maailmas võimalik. Autor loob palju seoseid tänapäeva maailmaga ja tõdeb, et probleemid on samad mis keskajal, lahendusi pole aga ikka veel leitud. Kuid inimeste püüdlused teha head ja arendada vaimsust ei lõpe kunagi.
VAIKUSE MUUSIKA STUUDIO
Vaikuse Muusika on Tartus Jakobi Mäe Kultuurikoja juures tegutsev vanamuusikastuudio. Seda juhib Tõnu Sepp. Eesmärk on äratada ja säilitada noorte huvi vanamuusika vastu. Nad on andnud palju konsterte Eestis ja esinenud edukalt üle Euroopa, eelkõige Saksamaal.
Libretist ja lavastaja Loone Ots on Ristikivi suur austaja. Ta on lavale seadnud mitu Ristikivi romaani, täiendades neid isikupärase fantaasiaga. „Põlev Lipp“ etendus 2012 Ristikivi kodupaigas Pivarootsis. „Katarina mõrsjalinik: risti ja kivi tee“ oli laval Emajõe Suveteatris hooajal 2016. „Rõõmulaulu“ töötluse muudab eriliseks proosa alusel valminud puhas värsstekst.
Viited:
Lugemissoovitus, Karl Ristikivi
Karl Ristikivi, in English
Karl Ristikivi, på svenska
Studio Musica Silentii from Tartu is performing a musical mystery called The Song of Joy (“Rõõmulaul”), which is based on the identically titled novel by Karl Ristikivi.
The play follows the era of the novel. The author of the witty verses is Loone Ots, a cultural historian with an extraordinary mission. The music derived from medieval traditions has been composed by Tõnu Sepp, the grand old man of the Estonian early music scene. Authentic instruments are used and medieval dances are performed.
The narrative follows a bard losing his homeland and living in exile. Although the story is set in France during the Hundred Years’ War, it also resonates with the fate of Estonians in the turmoil of the 20th century. The tragedy is balanced with humour and love, the recurring theme is an artist’s adherence to his principles.
Musica Silentii is an amateur theatre that aims to enliven deep culture and early music, incorporating young people and therefore offering an alternative to mass culture. For this reason, young people have the chance to perform side by side with professionals.
The legacy of Karl Ristikivi is a true gift for us, as his deep interest and vast knowledge in the field of early music are exceptional and thought-provoking.
Irene Saal
