Itaalias Garda järve ääres toimus 1. ja 2. aprillil rahvusvaheline kevadfestival VI INTERNATIONAL SPRING FESTIVAL “LAGO DI GARDA”, millest võttis seekord osa ka Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm Virvel.

Rahvatants ja laulmine on meile eestlastele kultuuripärandina sisse kodeeritud. Kellel poleks mälestusi tantsivatest vanavanematest, kortsupilli mängivast vanaonust või külanaiste koorist. Just seda päris Eestit käisimegi Itaalias tutvustamas.

Lendasime Itaaliasse kahes grupis, sest esimese lennu peale kõik korraga ei mahtunud. Selleks ajaks, kui teine pool rühma Itaaliasse saabus, olid esimesed virvellased jõudnud juba päikest võtta, jääkülmas basseinis ujuda ja linnalegi tiiru peale teha. Kuna jõudsime kohale neljapäeval ja festivali päevad olid laupäev ja pühapäev, siis saime kõik oma vaba reedega teha mis süda ihkas. Kes läks Veronasse Shakespeare-i jälgi taga ajama, kes mägedesse ronima ja oli ka neid, kes lihtsalt hotellimõnusid nautisid.

Esimesel festivali päeval esitasime tantsud Kungla rahvas, Viru polka, Meremeeste valss ja Polka põimik (ehk Teine Põimik). Me olime ka ainuke grupp, kes oli mõlemaks päevaks koostanud erinevad kavad. Meie suureks rõõmuks oli kohale tulnud ka kaks koolinoorte laulukoori Lätist, kellega sidusime kohe sõprussuhteid. Lisaks Läti noortele saime sõpru ka Maroko tantsu-, pilli- ja laulugrupist, kes kutsusid meid juba mais nende suvealguse festivalile. Kahjuks pidime sellest ajanappuse tõttu loobuma. Ehk jõuame järgmisel aastal.

Just sõprussuhted on need toredad asjad, miks me käime koos tantsimas ja esinemas. Vanemad tantsijad, kes on tantsinud ka Kassari tantsugrupis, teadsid rääkida, et Kassari grupp käis suviti terve kuu erinevates riikides esinemas ja eesti tantse tutvustamas. See toimus sellel ajal, kui mind polnud veel olemaski ja Eestis valitses pime nõukogude aeg. Igaljuhul võisime tunda end väga erilistena sealses ühiskonnas, kuna kõik olid sõbralikud ja kaasaaitavad. Restoranides lükati lauadki kokku, et la grande famiglia saaks kõik ühe laua taga süüa.

Pühapäeval algas festival rongkäiguga läbi kauni Torri del Benaco vanalinna. Meie kombe kohaselt tantsisime ringmänge ja laulsime eesti rahvaviise nagu Kungla rahvas ja Kes aias. Rahvas elas kaasa ja oli ka neid, kes ei pidanud paljuks tantsus kaasa lüüa. Esinemiseks olime teisel päeval kokku pannud sellistest toredatest tantsudest kava nagu Labajala valss, Ruhnu süit, Raksi jaak ja rahvatantsu hümn Tuljak. Peale festivalil esinemist ja kingituste jagamist uute sõpradega, läksime tagasi vanalinna ja tegime spontaanse öise tantsumaratoni kohalikele inimestele, kellel polnud võimalik muidu festivali väisata.

Loodetavasti jäime me eesti rahvatantse esitades paljudele meelde oma spontaansuse ja tantsurõõmuga. Suured tänud meie suurepärasele pillimehele Taavi Kaamanile, kes sõitis kohale terve tee autoga ja tõi meile Eesti lipu ühes. Samuti täname REL bürood, kes meile lipu kaasa andis. Suured tänud ka meie suurepärastele tantsijatele, kes tegelesid organisatoorse poolega ja suurimad tänud Ingrid Linnasele, et ta meid veab ja juhendab. Oleme sinu üle väga uhked ja toetame igati. Isegi, kui me vahel oleme laiali ja mitte trennis, teame, kui suurt tööd ja vaeva sa meiega näed – täname sind südamest.

Magnus Aasumets
Virveli tantsija
magnus.aasumets@gmail.com