Õnnitleme Enel Melbergi Eesti Kultuurkapitali preemia puhul!

255

Täna, 14. märtsil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid üheksas kategoorias. Auhinna parima ilukirjandusliku tõlke eesti keelest võõrkeelde võitis Rootsis elav kirjanik ja tõlkija Enel Melberg.

Raamatu „Kolme katku vahel“ tõlkimine oli mahukas projekt, mille kallal Enel Melberg töötas kolm aastat. Rootsi kirjastus H:ströms Umeås võttis teose oma klassikasarja ning alates 2023. aasta hilissügisest on „Kolme Katku vahel“ neljast raamatust koosnev kogumik müügil suuremates e-raamatupoodides üle Rootsi. Raamatute kaantel on kujundusliku elemendina kasutatud meister Bernt Notke poolt 15. sajandi lõpus maalitud „Surmatantsu“ fragmente. „Surmatants“ on 7,5 m laiune ja 1,6 m kõrgune õlimaal võitlusest musta surmaga, mis asub Niguliste kirikus Tallinnas.

Kuna Enel Melberg ei saanud täna Tallinna Kirjanike Majas toimunud auhindade üleandmisel
osaleda, võttis preemia tõlkija nimel vastu Jaan Krossi tütar Maarja Undusk.
Enel Melberg (s. 1943) on staažikas kirjanik ja tõlkija, kes on kokku tõlkinud eesti keelest rootsi keelde 17 raamatut, sealhulgas nii Jaan Krossi romaani „Paigallend“ kui viimase suure projektina Krossi esikromaani – 4-osalise „Kolme katku vahel“.

„Kolme katku vahel“ on tõlgitud kokku üheksasse keelde – inglise, hollandi, läti, leedu,
saksa, soome, poola, vene ja nüüd tänu Enel Melbergile ka rootsi keelde.

Palju õnne, Enel Melberg!
Eesti Kultuuri Koondis, Rootsi Eestlaste Liit

Loe, kes said auhinnad teistes kategooriates:

https://kultuur.err.ee/1609281615/galerii-selgusid-kultuurkapitali-kirjanduspreemiate-laureaadid

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominandid:

Aastaauhindade põhižürii koosseisus Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor Kotjuh, Indrek Ojam ja Katrin Raid valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Proosa

  • Joel Jans, “Rõngu roimad”
  • Meelis Friedenthal, “Punkti ümber”
  • Andrus Kasemaa, “Au kolhoosikorrale!”
  • Eve Laur, “Vend Kaspar”
  • Anti Saar, “Puu põndakul”
  • Urmas Vadi, “Kuu teine pool”

Luule

  • Sveta Grigorjeva, “Frankenstein”
  • Jüri Kolk, “Fuuga”
  • Kruusa Kalju, “Üleelamiste vanake”
  • Mirjam Parve, “Varjukeha”
  • Piret Põldver, “Suunurgad”
  • Maryliis Teinfeldt-Grins, “Kivi alla kükakille”

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Joosep Susi (esimees), Kairi Look ja Ülar Ploom valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

  • Maarja Kangro – tõlge itaalia keelest: Valerio Magrelli, “Jää vait, müra!”
  • Kaarina Rein – tõlge ladina keelest: Pierre Abélard ja Héloïse, “Isiklikud kirjad”
  • Liisi Rünkla – tõlge saksa keelest: Ingeborg Bachmann, “Kolmekümnes aasta”
  • Tiiu Sandrak – tõlge leedu keelest: Saulius Tomas Kondrotas, “Päikeseloojangute kollektsionäär”
  • Sigrid Tooming – tõlge norra keelest: Jon Fosse, “Teine nimi. Septoloogia I–II”
  • Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: William Butler Yeats, “Sümbolid. Luuletusi ja esseesid”

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

  • Guntars Godiņš – tõlked läti keelde: “Sürrealism eesti luules”, Hasso Krull, “Meeter ja Demeeter. Eepos”, Andrus Kivirähk, “Lend Kuule”, ja Janno Põldma, “Leiutajateküla jõulud”
  • Frans van Nes – tõlked hollandi keelde: Rein Raud, “Täiusliku lause surm”, ja Ilmar Taska, “Elüüsiumi kutse”
  • Enel Melberg – tõlked rootsi keelde: Jaan Kross, “Kolme katku vahel”, I–IV osa
  • Katja Meriluoto – tõlge soome keelde: Elo Viiding, “Tuhandele häälele”
  • Móni Segesdi – tõlked ungari keelde: Maarja Kangro, “Klaaslaps”, ja Kadri Hinrikus, “Taks ja dogi”
  • Ivaylo Zlatkov – tõlge bulgaaria keelde: Mudlum, “Poola poisid”

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Jaanus Sooväli (esimees), Kristi Viiding ja Piret Kuusk valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Mõttekirjanduse tõlge

  • Kai Tafenau, Aivar Põldvee, Kristiina Ross – tõlge saksa keelest: “See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732”
  • Märt Väljataga – tõlked inglise keelest: E. J. Lowe, “Metafüüsika ülevaade”, ja Nelson Goodman, “Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”
  • Margus Ott – tõlge hiina keelest: Zhuāngzi, “Zhuāngzi sisepeatükid”
  • Kalle Kasemaa – tõlked heebrea keelest: Moses Maimonides, “Teadmise raamat”; Šem Tov Falaquera, “Vaidluskiri”; tõlge araabia keelest: Mulla Sadra, “Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi”
  • Triinu Pakk – tõlge inglise keelest: Roy A. Rappaport, “Rituaal ja religioon inimsuse saamises”
  • Eda Ahi – tõlge inglise keelest: Hannah Arendt, “Eichmann Jeruusalemmas. Reportaaž kurjuse banaalsusest”

Lastekirjanduse žürii koosseisus Liis Sein (esimees), Krista Kumberg ja René Tendermann valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Lastekirjandus

  • Piret Raud, “Järve kiri”
  • Leelo Tungal, “Laste maitse”
  • Mari Teede, “Ingmar ja meri”
  • Anti Saar, “Kuidas istuda, kuidas astuda”
  • Maian Kärmas, “Manilundila”
  • Margus Haav, “Hundiema ühepajatoidu saladus”

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Kadri Tüür (esimees), Mirjam Hinrikus ja Ivo Volt valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid:

Esseistika

  • Viivi Luik, “Kuldne kroon”
  • Mudlum, “Väike tekstimüür”
  • Mihkel Mutt, “Liblikas, kes lendas liiga lähedale: Mati Unt ja tema aeg”
  • Imbi Paju, “Kirjanduskliinik: mida tähendab olla inimene”
  • Jaak Tomberg, “Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime”
  • Tõnu Õnnepalu, “Udu”

Artikliauhind

  • Kristjan Haljak, “Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp. Uks subjekti tulevikkude palavike (ja muude kahetsuste) poole” (Tõlkija hääl nr 11)
  • Joonas Hellerma, “Fausti evangeelium” (Tõlkija hääl nr 11)
  • Janet Laidla, “Eesti Kirjameeste Selts ja naised” (Keel ja Kirjandus nr 12)
  • Valdur Mikita, “Jaan Kaplinski – Mutiku mõttetark, südamaa laulik, soome-ugri rändaja”, ja Tiia Allas, “Lühükene om seo inemise ja puulehekese elo” (kaksiknominatsioon artiklisarjana; Jaan Kaplinski raamatus “Kultuurist väläh om hää olla: Võromaiseid lugusid ja luuletusi”)
  • Johanna Ross, “Moodne daam 1910. aastate naiskirjanduses” (Keel ja Kirjandus nr 8–9)
  • Jaan Undusk, “Karl Ristikivi luulest ja isamaatusest” (Karl Ristikivi raamatus “Inimese teekond ja muu luule”)

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Grigori Utgof (esimees), Ilona Martson ja Tatjana Stepaništševa valis auhindadele kandideerima järgmised teosed:

Venekeelse autori kirjandusauhind

  • Ekaterina Velmezova, “Tasmu” (Тасму)
  • Andrei Ivanov, “Hella tähe all” (Под ласковой звездой)
  • Ljubov Kisseljova, “Karamzinistid ja arhaistid: Valitud artikleid” (Карамзинисты и архаисты: Статьи разных лет)
  • Jelena Skulskaja, “4. süžee” (4 сюжет)
Eelmine artikkelOtsime 13-16-a. noori ja grupijuhti Erasmus+ projekti suvel 2024 Eestis
Järgmine artikkelIn memoriam Mai Raud Pähn (1920-2024)