På svenska: Stadgar för Sverigeesternas Förbund
1. EESMÄRK
1.1. Rootsi Eestlaste Liit, REL, on eestlaste ning Eesti sõprade ühendus Rootsis. Liidu eesmärgiks on rootsieestlaste kultuuri- ja sotsiaalsete huvide toetamine ja kaitsmine.
1.2. Liidu kõrgeimaks organiks on Rootsi Eestlaste Esinduskogu, edaspidi „esinduskogu”.
2. ORGANISATSIOON
2.1. Liidu tegevus toimub
• esinduskogu
• juhatuse
• komisjonide
• osakondade ja
• liikmesorganisatsioonide kaudu.
3. LIIKMED
3.1. Liikmeks astumine toimub liikmemaksu tasumisega REL-ile või liikmesorganisatsioonile.
3.2. Liiget, kes ilmselt tegutseb liidu eesmärkide või põhikirja vastu, võib Esinduskogu aastakoosoleku otsusega liikmeskonnast välja arvata. Väljaarvamiseks on vaja vähemalt 2/3 kohalolevate hääleõiguslike saadikute toetust. Enne väljaarvamise küsimuse otsustamist peab liikmel ning tema osakonnal või liikmesorganisatsioonil olema võimalus oma arvamust avaldada.
4. OSAKONNAD JA LIIKMESORGANISATSIOONID; VALIMISRINGKONNAD
4.1. Vastavate eelduste olemasolul võib tegevust kohalikul tasandil organiseerida osakondade ja liikmesorganisatsioonide kaudu.
4.2. Liitu vastu võtmiseks peab osakonnal või liikmesorganisatsioonil olema demokraatlik põhikiri, liikmeskond, juhatus ning oma raamatupidamine ja revisjonikomisjon. Osakond võib otsustada, et neil ei ole iseseisvat majandust ja nende raamatupidamist korraldab REL büroo.
4.3. Liitu vastu võtmist otsustab juhatus.
4.4. (Kehtetu 24.03.2013)
4.5. Geograafilise leviku tagamiseks on esinduskogu valimistel liit jaotatud valimisringkondadeks. Valimisringkondade piirid määrab liidu juhatus.
5. ESINDUSKOGU
5.1. Esinduskogu koosneb 40 saadikust ning valitakse neljaks aastaks salajasel hääletusel. Hääleõiguslikud on kõik vähemalt 18 aastased liikmed.
5.2. Esinduskogu tegutseb allpool kirjeldatud korras järgnevate organite kaudu:
a) aastakoosolek
b) presiidium
c) liidu juhatus
d) halduskolleegium
e) komisjonid
f) valimistoimkond
g) valimiste peakomitee
h) revisjonikomisjon
5.3. Esinduskogu juhatuse – liidu juhatuse – juriidiline asukoht on Stockholm.
5.4. Esinduskogu kandidaadid, kes ei osutunud valituks, jäävad asemikeks. Kui esinduskogusse valitud saadik lahkub enne mandaadi lõppemist asendab teda isik, kes oli valimistulemuste ja valimiskorra järgselt järgmine.
6. AASTAKOOSOLEK
6.1 Aastakoosoleku volituste juurde kuulub:
a) esinduskogu presiidiumi, liidu juhatuse, võimalike komisjonide, valimistoimkonna, valimiste peakomitee ning revisjonikomisjoni ametisse määramine ja ametist vabastamine;
b) juhatuse tegevus- ning majandusaruande kinnitamine ning juhatuse vastutusest vabastamine;
c) liidu tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
d) liidu kinnisvara omandamine, võõrandamine ja pantimine;
e) liidu põhikirja, valimiskorra ning muude tööeeskirjade vastu võtmine ning muutmine;
f) liikmemaksu suuruse määramine;
g) liikme väljaarvamine, vastavalt põhikirja punktiga 3.2;
h) liidu tegevuse lõpetamine.
6.2. Korraline aastakoosolek toimub igal aastal hiljemalt aprillis.
6.3. Erakorralist istungit võib kokku kutsuda juhatus või vähemalt ¼ esinduskogu saadikute algatus.
6.4. Aastakoosoleku kutse peab olema kirjalik ning saadetud liidu juhatuse poolt hiljemalt 45 päeva enne aastakoosolekut. Kirjalik päevakorra ettepanek, laekunud algatused ning nõutavad aastaaruanded saadetakse juhatuse poolt vähemalt 14 päeva enne koosolekut.
6.5. Algatused ja küsimused, mida liidu liikmed või organid soovivad aastakoosoleku päevakorda võtta, peavad saabuma liidu juhatusele kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne koosolekut.
6.6. Aastakoosoleku presiidium, mis koosneb esimehest, esimesest ja teisest aseesimehest ning kahest sekretärist, valitakse kogu mandaadiajaks. Kolm protokolli kinnitajat ning vajadusel häältelugejad valitakse igal aastakoosolekul.
6.7. Aastakoosoleku tööd juhib presiidiumi esimees või aseesimees. Aastakoosoleku protokollile kirjutavad alla presiidiumi liikmed ja valitud protokolli kinnitajad.
6.8. Asemikud kutsutakse osa võtma sõna- aga mitte hääleõigusega nii korralisel aastakoosolekul kui erakorralisel istungil. Korralise saadiku puudumisel täidab asemik saadiku kohustusi täie algatus- ning hääleõigusega vastavalt valimistulemuste ja valimiskorra järjekorrale.
7. LIIDU JUHATUS
7.1 Liidu juhatus valitakse korralisel aastakoosolekul. Juhatus koosneb esimehest, kolmest aseesimehest, 5-9 liikmest ning asemikest. Aastakoosolek valib esimehe. Juhatus jagab omavahel muud ametid.
7.2. Liidu juhatus
a) esindab liitu ja juhib selle tegevust kooskõlas käesoleva põhikirjaga;
b) esitab aastakoosolekule liidu tegevuskava, eelarve ja aastaaruande;
c) võtab ametisse büroojuhataja ja muu personali ning juhib, jaotab ja kontrollib nende tööd.
7.3. Liidu juhatus valib oma koosseisust halduskolleegiumi kiirete asjade lahendamiseks.
7.4. Juhatuse esimees või aseesimees kutsub kokku juhatuse koosoleku ning juhatab seda. Koosolekuprotokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija pärast ettekandmist järgneval koosolekul.
7.5. Juhatus on otsustusvõimeline vähemalt poolte liikmete osavõtu korral. Häälte võrdse jaotuse korral on otsustav hääl koosolekujuhatajal.
7.6. Kui juhatuse esimees astub enne mandaadi lõppemist tagasi asub aseesimees ametisse kuni aastakoosolek valib uue esimehe. Teise juhatuse liikme tagasiastumise korral kutsutakse juhatusse asemik.
8. KOMISJONID
3.1. Esinduskogu võib moodustada komisjone ja tööguppe või jagada saadikutele ülesandeid kas mandaadi lõpuni või teatud ajaks. Esinduskogu nimetab ametisse komisjoni ja töögrupi esimehe või kokkukutsuja.
8a VALIMISTOIMKOND JA VALIMISTE PEAKOMITEE
8a.1. Presiidiumi, juhatuse j.t. organite valimiste ettevalmistamiseks määrab aastakoosolek ametisse valimistoimkonna, kuhu kuulub igast valimisringkonnast vähemalt üks liige.
8a. 2. Järgmiste esinduskogu valimiste läbiviimiseks määrab mandaataja esimene aastakoosolek ametisse Valimiste Peakomitee, mis koosneb 5 liikmest ja 2 asendajast
9. UMBUSALDUSE AVALDUS
9.1. Umbusaldust juhatuse, valimistoimkonna või aastakoosoleku presiidiumi vastu võib avaldada 1/5 esinduskogu saadikutest ühiselt esitades kirjaliku nõudmise liidu juhatusele hiljemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.
9.2. Umbusaldusavalduse esitamisel tuleb lisada nimi ning kandideerimise nõusolek isikult, kes umbusaldushääletuse puhul on valmis asendama usalduse kaotanud isikut.
9.3. Umbusalduse küsimust ning asendaja valimist otsustab aastakoosolek lihtenamusega. Umbusaldushääletuse puhul võib aastakoosolek lisaks juba esitatutele esitada oma asenduskandidaate.
10. REVISJONIKOMISJON
10.1. Juhatuse majandushalduse kontrollimiseks valib esinduskogu mandaataja esimesel korralisel aastakoosolekul mandaataja lõpuni volitatud revisjonikomisjoni, mis koosneb 3 liikmest ja 2 asemikust. Revisjonikomisjon esitab igal aastal aastakoosolekule revisjoni aruande, mis on aluseks vastutusest vabastamisele.
11. PÕHIKIRJA MUUTMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
11.1. Põhikirja ning selle muutmist otsustab aastakoosolek vähemalt 2/3 kohalolevate hääleõiguslike saadikute häälteenamusega.
11.2. Liidu tegevuse lõpetamist otsustab aastakoosolek vähemalt 2/3 kohalolevate hääleõiguslike saadikute häälteenamusega. Liidu tegevuse lõpetamise puhul ning peale võlgade likvideerimist annetatakse allesjäänud varad liidu eesmärgile lähedalseisva sihi kasuks.
Vastu võetud 5.2.1995.
Muudetud 15.3.1997: Muudatus punktis 5.1 (esinduskogu liikmete arv muudeti 80-lt 60-le).
Muudetud 13.3.1999: Lisatud punktid 5.4 ja 6.8 (täpsustus esinduskogu asemike küsimuses).
Muudetud 11.3.2000: Muudatused punktides 2 c), 3.1 ja 4.1-4.5 (piirkondlike ja kohalike ühenduste ülesehitus).
Muudetud 19.3.2006: Muudatus punktis 5.1 (esinduskogu liikmete arv muudeti 60-lt 40-le).
Muudetud 24.3.2013: Sisulised muudatused punktides 2.1, 3.2, 4.1, 4.2, 4.4, 8.1 (uus struktuuur tegevuse läbiviimiseks: Esinduskogu, juhatus, komisjonid, osakonnad ja liikmesorganisatsioonid)
Muudetud 29.03.2014 p. 6.2. (Esinduskogu istung toimub hiljemalt aprillis).
★ ★ ★
Stadgar för Sverigeesternas Förbund
1. ÄNDAMÅL – SYFTE
1.1 Sverigeesternas Förbund är en sammanslutning av ester och estlandsvänner i Sverige. Förbundet skall främja och tillvarata sverigeesternas kulturella och sociala intressen. Förbundets högsta organ är Sverigeesternas Representantskap, nedan kallad representantskapet.
2. ORGANISATION
2.1. Förbundets verksamhet utövas genom:
a) representantskapet
b) förbundsstyrelsen
c) kommittéer
d) avdelningar och
e) lokalföreningar
3. MEDLEMMAR
3.1 Medlemskap vinnes genom erläggande av medlemsavgift till förbundet eller någon lokalförening.
3.2 Medlem, som uppenbart motverkar förbundets syften eller handlar i strid mot dess stadgar kan uteslutas av representantskapet samlad till stämma. Uteslutning fordrar bifall av minst 2/3 av på mötet närvarande röstberättigade. Innan fråga om uteslutning avgörs, skall medlemmen och dennes avdelning eller lokalförening beredas tillfälle att yttra sig.
4. AVDELNINGAR OCH LOKALFÖRENINGAR; VALDISTRIKT
4.1 Där det finns underlag kan verksamhet på lokal nivå organiseras av avdelningar och lokalföreningar.
4.2 För att upptas som avdelning eller lokalförening i förbundet måste den avdelningen eller lokalförening ha demokratiska stadgar, medlemmar, styrelse och egen ekonomisk redovisning samt revisorer. Avdelningar kan besluta att de inte har separat ekonomi så att deras bokföring ombesörjs av REL kansli.
4.3 Beslut om upptagande i förbundet fattas av förbundets styrelse.
4.4 Utgår 2013-03-24.
4.5 För att garantera geografisk spridning delas förbundet in i valdistrikt vid val till representantskapet. Valdistriktens gränser fastställs av förbundsstyrelsen.
5. REPRESENTANTSKAPET
5.1 Representantskapet består av 40 ledamöter, valda för en period av fyra år genom sluten omröstning. Röstberättigade är samtliga medlemmar som fyllt 18 år.
5.2 Representantskapets verksamhet utövas i nedan beskriven ordning genom följande organ:
a) Årsstämman
b) Presidiet
c) Förbundsstyrelsen
d) Förbundsstyrelsens arbetsutskott
e) Kommittéer
f) Valberedning
g) Valnämnden
h) Revisorerna
5.3 Representantskapets styrelse – förbundsstyrelsen – har sitt säte i Stockholm.
5.4 De kandidater till representantskapet som inte blir invalda utgör ersättare. Om invald ledamot av representantskapet avgår under mandatperioden ersätts ledamoten av den person som står närmast i tur enligt röstresultat och valordning.
6. STÄMMAN
6.1 Till stämmans befogenheter hör:
a) att tillsätta och entlediga representantskapets presidium, förbundsstyrelsen, eventuella kommitéer, valberedning, valnämnd och revisionskommitté.
b) att godkänna styrelsens verksamhets- och förvaltningsberättelser samt att besluta om ansvarsfrihet för styrelsen.
c) att anta förbundets program och budget.
d) att besluta om inköp, försäljning och pantförskrivning av förbundets fasta egendom.
e) att antaga och ändra förbundets stadgar, valordning och övriga arbetsföreskrifter.
f) att besluta om medlemsavgiftens storlek.
g) att fatta beslut om uteslutning av medlem i enlighet med vad som stadgas i punkt 3.2.
h) att besluta om verksamhetens upphörande.
6.2 Ordinarie stämma äger rum varje år senast i april månad.
6.3 Extra stämma kan sammankallas av förbundsstyrelsen eller på begäran av minst 1/4 av representantskapets ledamöter.
6.4 Kallelse till stämma utsänds skriftligt av förbundsstyrelsen senast 45 dagar före stämman. Förslag till dagordning, inkomna motioner och aktuella årsberättelser utsänds av förbundsstyrelsen skriftligen senast 14 dagar före stämman.
6.5 Förslag och frågor som förbundets medlemmar eller organ önskar få upptagna i stämmans dagordning skall skriftligen vara förbundsstyrelsen tillhanda senast 30 dagar före mötet.
6.6 Årsstämmans presidium, bestående av en ordförande, en förste och en andre vice ordförande samt två sekreterare, väljs för hela mandatperioden. 3 justeringsmän och vid behov rösträknare väljs på varje stämma.
6.7 Stämmans förhandlingar leds av presidiets ordförande eller någon vice ordförande. Stämmoprotokoll skall undertecknas av mötets presidium och valda justeringsmän.
6.8 Ersättare inbjuds att deltaga med yttrande- men inte rösträtt vid stämma och extrastämma. Vid förfall för ordinarie ledamot tjänstgör ersättare med full förslags- och rösträtt i den turordning som följer av röstresultat och valordning.
7. FÖRBUNDSSTYRELSEN
7.1 Förbundsstyrelse väljs vid ordinarie stämma. Styrelsen består av ordförande, 3 vice ordföranden, 5-9 ordinarie ledamöter samt suppleanter. Ordförande väljs av stämman. Styrelsen fördelar övriga styrelseuppdrag inom sig.
7.2 Förbundsstyrelsen
a) företräder förbundet och leder dess verksamhet i enlighet med dessa stadgar;
b) förelägger årsstämman förbundets verksamhetsprogram, budget och årsberättelse.
c) anställer kanslichef och annan personal samt leder, fördelar och kontrollerar deras arbete.
7.3 Förbundsstyrelsen utser inom sig ett arbetsutskott för handläggning av brådskande ärenden.
7.4 Styrelsemöte sammankallas och leds av styrelseordföranden eller någon vice ordförande. Mötesprotokoll skall undertecknas av den som leder respektive protokollför mötet efter föredragning påföljande möte.
7.5 Styrelsen är beslutsmässig om minst hälften av styrelsens ledamöter är närvarande. Vid lika röstetal har mötesordföranden utslagsröst.
7.6 Om styrelseordföranden avgår under innevarande mandatperiod övertas uppgiften av vice ordförande intill dess att ny ordförande utsetts av årsstämman. Om övrig styrelseledamot avgår inkallas suppleant.
8. KOMMITÉER
8.1 Representantskapet kan tillsätta kommittéer och arbetsgrupper eller fördela uppdrag till enskilda ledamöter antingen för hela mandatperioden eller för viss tid. Representantskapet tillsätter ordförande eller sammankallande för kommittéer och arbetsgrupper.
8a. VALBEREDNING OCH VALNÄMND
8a.1 För förberedande av val till presidium, styrelse mm utser stämman en valberedning bestående av minst en ledamot från varje distrikt.
8a.2 För genomförande av nästkommande val till Representantskapet utser första stämman under en mandatperiod en valnämnd bestående av 5 ledamöter och 2 suppleanter.
9. VÄCKANDE AV MISSTROENDEVOTUM
9.1 Frågan om misstroendevotum gentemot förbundsstyrelsen, valberedningen eller stämmans presidium kan väckas gemensamt av 1/5 av representantskapets ombud om de skriftligen så begär hos förbundsstyrelsen minst 30 dagar före att årsstämman skall äga rum.
9.2 Till framställning om misstroende skall bifogas namn och skriftligt medgivande till nominering från person som i händelse av misstroendevotum är beredd att ersätta den som förlorat förtroendet.
9.3 Fråga om misstroende liksom fråga om val av ersättare avgörs av stämman med enkel majoritet. I händelse av misstroendevotum kan stämman nominera egna ersättningskandidater vid sidan av de redan nominerade.
10. REVISORER
10.1 För granskning av styrelsens ekonomiska förvaltning väljer representantskapet på första ordinarie årsstämman under en mandatperiod en revisionskommittée bestående av 3 ledamöter och 2 suppleanter för hela mandatperioden. Revisionkommittén skall varje år förelägga stämman sin revisionsberättelse som underlag för fastställande av ansvarsfrihet.
11. STADGEÄNDRINGAR OCH VERKSAMHETENS UPPHÖRANDE
11.1 Beslut om stadgar och ändring av dessa skall fattas av stämman med minst 2/3 majoritet av närvarande röstberättigade.
11.2 Beslut om förbundets upplösning skall fattas av stämman med minst 2/3 majoritet av närvarande röstberättigade. Förbundets tillgångar skall efter upplösning och sedan alla skulder reglerats tillfalla ändamål som är närstående förbundets syfte.
Stadgarna fastställdes av årsmötet den 5 februari 1995.
Ändrades 1997-03-15 p 5.1 (antalet av ledamöter förminskades från 80 till 60).
Ändrades 1999-03-13 infördes p. 5.4 och 6.8 (ersättare).
Ändrades 2000-03-11 p. 2 c), 3.1 ja 4.1-4.5 (struktur).
Ändrades 2006-03-19 p. 5.1 (antalet av ledamöter förminskades från 60 till 40).
Ändrades 2013-03-24 p. 2.1, 3.2, 4.1, 4.2, 4.4, 8.1 (ny struktur för genomförande av verksamheten: Representantskap, styrelse, kommittéer, avdelningar och lokalföreningar).
Ändrades 2014-03-29 p. 6.2 (Ordinarie stämma äger rum varje år senast i april månad istället av mars).
Rootsi Eestlaste Liidu tegevuse eetilised põhimõtted
Demokraatlik juhtimine ja toimimine
- Rootsi Eestlaste Liidul (REL) on selge ja arusaadav missioon. REL järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
- REL väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. REL kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
- REL kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
- REL peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
- REL püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
- REL, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.
Kodanikujulgus ja hoolivus
- REL ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
- REL, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
- REL ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
- REL kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
- REL lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
- REL annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
- REL peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
- REL avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
- Informatsioon REL-i missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta on avalik ja arusaadav.
- REL suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
- REL on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
- REL on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
- REL ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
- REL peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
- REL austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.
Sallivus
- REL tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
- REL ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.
Rootsi Eestlaste Liidu (REL)
KODUKORD
- Üldised reeglid
1.1 Kodukord täiendab REL põhikirja ja ei või olla sellega vastuolus.
- Istungid ja koosolekud
2.1 Esinduskogu istung
2.1.1 Esinduskogu istungi valmistab ette juhatus. Esimees saadab saadikutele ja asemikele kutse, päevakorra jt. istungi materjalid põhikirjas p. 6.4 kehtestatud korras. Kutses palutakse saadikutel saata oma algatused ja küsimused põhikirjas p. 6.5 sätestatud tähtajaks. Saadikud ja asemikud, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest viivitamatult. Esinduskogu istungist võib osa võtta ka telefoni või interneti teel.
2.1.2 Büroo avaldab istungi päevakorra REL kodulehel, Facebooki grupis ja lehel.
2.1.3 Esimees koostab koostöös juhatusega, komisjonide, osakondade ja liikmesorganisatsioonide esimeestega REL-i tegevusaruande ja tegevuskava.
2.1.4 Laekur koostab koostöös juhatusega, komisjonide, osakondade ja liikmesorganisatsioonide esimeestega REL-i majandusaruande ja eelarve.
2.1.5 Esinduskogu istungi materjalid kopeerib istungiks REL büroo.
2.1.6 Presiidium korraldab enne istungi algust saadikute ja asemike registreerimise kvoorumilehel.
2.1.7 Presiidiumi esimees või aseesimees avab, rakendab ja juhatab istungit.
2.1.8 Üks kahest sekretärist protokollib istungit, nende puudumisel valib istung protokollija. Valitud kolm protokollikinnitajat on ühtlasi ka häältelugejad. Sekretär protokollib kirjalikult esitatud ettepanekud, nende muudatused ja otsused ning salvestab istungi digitaalselt.
2.1.9 Sõna nõutakse käe tõstmisega. Sõna antakse järjekorras ettepaneku tegemiseks ja sõnavõtuks ettepaneku poolt või vastu. Väljaspool järjekorda antakse soovi korral sõna aruandjale, korra kohta või faktiliseks märkuseks. Ettepanekud esitatakse presiidiumile kirjalikult.
2.1.10 Istung võib lihthäälteenamusega lühendada kõnelemise aega ja sulgeda kõnelejate nimekirja, peale selle kui soovijaile on antud võimalus ennast nimekirja panna.
2.1.11 Hääletamine toimub käe tõstmisega või kinniselt, kui vähemalt üks saadik kinnist hääletamist nõuab.
2.1.12 Istung saab otsuseid teha ainult päevakorda võetud küsimustes. Kõikides teistes küsimustes/ettepanekutes teeb istung ainult soovitusi.
2.1.13 REL kompenseerib saadikutele ja asemikele sõidukulud Rootsi riigi piirides seoses istungitega. Valida tuleb kõige soodsam/odavam reisimise viis. Originaalpiletid koos nime ja kontonumbriga tuleb esitada laekurile vahetult pärast koosolekut. Saadik/asemik kannab ise sõidukulu 100 krooni ulatuses. (Sõidukulu, mis ei ole esitatud hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks, ei kompenseerita, kui ei ole erakordset põhjust.)
2.1.14 Esinduskogu protokoll esitatakse REL büroole hiljemalt 30 päeva pärast koosoleku toimumist. REL büroo korraldab protokolli allkirjastamise põhikirja p. 6.7 nõuete kohaselt ning saadab allkirjastatud ja lukustatud versiooni Esinduskogu saadikutele ja asemikele.
2.1.15 REL presiidiumi üks sekretäridest koostab Esinduskogu istungi järel pressiteate, mis avaldatakse REL kodulehel internetis ja facebooki REL grupis.
2.2. Juhatuse koosolek
2.2.1 Juhatus peab koosolekuid vajadusest lähtuvalt vähemalt neli korda aastas.
2.2.2 Esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest saadab aegsasti juhatuse liikmetele koosoleku kutse, kus palub juhatuse liikmetel saata ettepanekud päevakorda vähemalt 14 päeva enne koosolekut.
2.2.3 Esimees informeerib aegsasti juhatuse koosolekust komisjonide, osakondade ja liikmesorganisatsioonide esimehi ning palub neil saata oma küsimused ja ettepanekud päevakorda vähemalt 14 päeva enne koosolekut.
2.2.4 Esimees koostab päevakorra ja saadab selle koos ettepanekutega juhatuse liikmetele e-posti kaudu hiljemalt 7 päeva enne koosolekut.
2.2.5 Komisjoni esindaja kutsutakse juhatuse koosolekule, kui päevakorras on vastava komisjoni tegevust puudutav küsimus ning komisjoni esindaja soovib koosolekul küsimust selgitada. Komisjoni esindajal on koosolekul sõnaõigus, kuid mitte hääleõigus. Niisamuti kutsutakse juhatuse koosolekule otsuse tegemiseks vajalike selgituste saamiseks osakonna või liikmesorganisatsiooni esindaja.
2.2.6 Juhatuse liige on kohustatud aegsasti teatama kokkukutsujale oma puudumisest koosolekult.
2.2.7 Juhatuse koosolekul, mis järgneb aastakoosolekule valib juhatus enda hulgast:
– kolm aseesimeest
– laekuri
– sekretäri
– büroojuhataja
– viis halduskolleegiumi liiget
– kontaktisiku Scala teatriga
– esindaja Stockholmi Eesti Maja aastakoosolekule
– esindaja AB Eesti Maja Estniska Huset vanematekogusse
– esindaja Stockholmi Eesti Kooli Sõprade Seltsi juhatusse
– esindaja Stockholmi Eesti Kooli Sihtasutusse
– kontaktisiku Göteborgi Eesti Majaga
– kontaktisiku Lõuna-Rootsi Eesti Majaga
– kontaktisiku Metsakoduga
– kontaktisiku Veskijärve vabaõhuühinguga
– kontaktisiku Koitjärvega
– kaks esindajat ja ühe asendaja ÜEKN-i juhatusse
– üks esindaja MTÜ Globaalsed eestlased nõukogusse
– kaks esindajat Eesti Vabariigi Valitsuse Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni
Samal koosolekul valitakse REL-i allkirjaõiguslikud liikmed.
2.2.8 Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on juhatuse enamus (põhikiri p. 7.5), selle hulgas juhatuse esimees või vähemalt üks aseesimeestest. Koosolekust võib osa võtta ka telefoni või interneti teel.
2.2.9 Koosolekut avab ja juhatab juhatuse esimees või aseesimees, protokollib sekretär või tema puudumisel kohapeal valitud asendaja.
2.2.10 Koosoleku protokolli kantakse koosoleku koht ja aeg, osavõtjate ning puuduvate liikmete nimed, päevakord ja koosolekul vastuvõetud otsused.
2.2.11 Juhatus saab teha otsuseid ainult nendes küsimustes, mis on eelnevalt päevakorda võetud, teiste küsimuste/ettepanekute kohta avaldab ainult soovitust. Otsuse langetamiseks vajalikud materjalid tuleb vähemalt nädal aega enne koosolekut juhatuse liikmetele välja saata, et kõigil oleks võimalik nendega tutvuda.
2.2.12 Juhatuse otsuseid tehakse lihthäälteenamusega, kusjuures häälte pooleks- langemisel otsustab koosoleku juhataja hääl (põhikiri p.7.6). Ühe juhatuse liikme nõudmisel toimub hääletamine kinniselt. Võib ka loobuda hääletamisest ja seda soovi korral põhjendada protokollis.
2.2.13 Otsust tehes määrab juhatus ka otsuse täitmise korra (võimalusel tähtpäeva) ja juhatuse liikme, kes otsuse täitmise läbi viib või seda jälgib ja juhatusele tulemuse ette kannab. Juhatuse otsuste täitmise kohta peab juhatuse sekretär ülevaatlikku tabelit.
2.2.14 Ettepanekud ja reservatsioonid, mis koosolekul tehakse, esitatakse sekretärile kirjalikult.
2.2.15 Küsimused, mida juhatus soovib anda lahendamiseks või seisukoha võtmiseks komisjonile, osakonnale või liikmesorganisatsioonile, tuleb esitada kirjalikult.
2.3 Halduskolleegiumi koosolek
2.3.1 Halduskolleegium tegeleb kiireloomuliste ülesannetega, mis tuleb lahendada enne järgmist juhatuse koosolekut. Halduskolleegiumi koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt üks aseesimeestest ja laekur.
2.3.2 Koosolekud peetakse vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku esimees või aseesimees.
2.3.3 Koosolekut võib pidada telefoni või e-posti teel.
2.3.4 Halduskolleegiumi otsused protokollitakse ja esitatakse järgmisele juhatuse koosolekule kinnitamiseks.
2.4 Komisjoni koosolek
2.4.1 Komisjoni kutsub kokku selle esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt kolm liiget, nende hulgas esimees või aseesimees. Koosolekust võib osa võtta ka telefoni või interneti teel.
2.4.2 Komisjoni kutsele lisatakse päevakord ja päevakorras olevaid küsimusi selgitav materjal. Kutse koos koosoleku materjalidega saadetakse liikmetele vähemalt 7 päeva enne koosolekut.
2.4.3 Komisjoni liige, kes ei saa koosolekul osaleda, teatab viivitamatult sellest koosoleku kokkukutsujale. Komisjoni liige, kes ei saa koosolekul osaleda, võib oma arvamusest teada anda kirjalikult. Küsimuse arutamisel kantakse ette tema arvamus. Vajadusel võib kirjalikult laekunud arvamuse panna hääletamisele. Kirjalikult arvamust avaldanud komisjoni liige loetakse vastavas küsimuses koosolekust osavõtnuks.
2.4.4 Koosolek protokollitakse ja protokoll kantakse kinnitamiseks ette järgmisel koosolekul. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll saadetakse komisjoni liikmetele hiljemalt 30 päeva pärast koosoleku toimumist. Kinnitatud protokoll saadetakse büroole arhiveerimiseks ja juhatuse liikmetele teadmiseks.
2.4.5 Komisjon koostab oma tegevuse läbiviimiseks tegevuskava ja eelarve, mis on sidustatud REL tegevuskava ja eelarvega. Komisjoni tegevuskava ja eelarve kinnitab juhatus, määrates samas komisjoni tegevuseks vajalikud vahendid. Vajadusel teeb komisjon ettepanekuid juhatusele REL tegevuskava ja eelarve täiendamiseks.
2.4.6 Komisjon informeerib jooksvalt juhatust oma tegevusest ning esitab aruande oma tegevusest Esinduskogule.
- Asjaajamine
3.1 Üldeeskirjad
3.1.1 REL-i liikmed kasutavad omavahel suhtlemisel viisakat ja väärikat tooni.
3.1.2 REL-i liige, kes esindab REL-i suhetes teiste organisatsioonide või avalikkusega, peab oma seisukohavõttudes ja arvamuste avaldamisel pidama silmas, et ta esindab REL-i kui Rootsi eestlaste keskorganisatsiooni.
3.1.3 REL organid kasutavad ametlike kirjade ja dokumentide koostamisel REL logo ja graafilist profiili, mille kasutamise kord on reguleeritud eraldi dokumendiga.
3.2. Majanduslik asjaajamine
3.2.1. REL-i majanduslikku asjaajamist korraldab laekur.
3.2.2. Laekur koostab majandusaruande, jälgides kehtivaid raamatupidamise ja maksustamise reegleid. Laekur annab majanduse hetkeseisust ülevaate juhatuse koosolekutel.
3.2.3. Laekur koostab eelarve, võttes võimalusel arvesse komisjonide poolt esitatud eelarved ja prioriteedid ning osakondade ja liikmesorganisatsioonide taotlused.
3.2.4. Juhatus annab laekurile volituse, millise summa ulatuses võib laekur jooksvaid arveid ja muid väljaminekuid iseseisvalt välja maksta.
3.2.5. Juhatuse esimehel on õigus otsustada kiireloomuliste väljaminekute üle. Volitatud summa suuruse otsustab juhatus.
3.2.6. Ühekordsed väljaminekud tuleb eelnevalt juhatuse esimehega kooskõlastada ja arve tema poolt kinnitada.
3.2.7. Komisjonid, osakonnad ja liikmesorganisatsioonid võivad oma tegevuseks taotleda juhatuselt eelarvevälist majanduslikku toetust, esitades projektikirjelduse koos selle eelarvega.
3.2.8. Laekunud sissetulekutest osalise tagasimakse tegemise osakondadele ja liikmesorganisatsioonidele otsustab Esinduskogu laekuri ettepanekul. Laekunud sissetulekutest osalise tagasimakse tegemise kord reguleeritakse eraldi dokumendiga.
3.3. Büroo
3.3.1. Juhatus valib büroojuhataja, kes vastutab büroo tegevuse eest. Büroojuhataja esitab juhatusele kinnitamiseks büroo asjaajamise korra ja büroo lahtiolekuajad.
3.3.2. Juhatuse nimel välja saadetavad kirjad peavad olema allkirjastatud kas esimehe või aseesimehe poolt.
3.3.3. Büroojuhataja ülesandeks on juhatuse ja halduskolleegiumi otsused teatavaks teha nendele, kes on seotud otsuse täideviimisega.
3.3.4. Büroos hoitakse liikmete, Esinduskogu saadikute, REL-i organite koosseisude ja valijate nimekirjad, istungite ja koosolekute protokollid, kirjavahetuse kaustad, raamatupidamine ja muud vajalikud dokumendid.
3.3.5. Sissetulnud kirjadele märgitakse saabumise kuupäev, väljuvatest kirjadest säilitatakse üks koopia.
3.3.6. Büroojuhataja ülesandeks on informeerida juhatust kõigest, mis võiks oluliselt mõjutada RELi tegevust.
3.4. Büroosekretär
3.4.1. Büroosekretäri palkab tööle juhatus, määrates tema töötingimused.
3.4.2. Sekretäri tööd juhendab büroojuhataja.
3.4.3. Büroosekretäri tööülesannete hulka kuuluvad:
a) liikmeregistri korrashoid, liikmete aadressimuudatuste, surnud liikmete registrist kustutamine, juhatuse soovil statistika esitamine liikmete kohta.
b) (Kehtetu 12.10.2013)
c) sissetulnud kirjadele ja e-mailidele vastamine, nende edastamine asjakohasele isikule või juhatuse esimehele
d) infokirja igakuine koostamine koostöös juhatuse, komisjonide, osakondade ja liikmesorganisatsioonide esimeestega. Infokirja saatmine e-postiga REL infolistile ja koduleheküljele ning facebooki gruppi üles laadimine iga kuu viimasel neljapäeval.
e) ringkirja/Ajakirja „Rahvuslik Kontakt“ saatmine posti teel liikmetele koos liikmemaksu meeldetuletusega 1- 4 korda aastas
f) Esinduskogu istungi ettevalmistamine ja kaasabi istungi läbiviimisel
g) keelekursuste administreerimine: küsimustele vastamine, osavõtjate registreerimine ja nimekirja koostamine, osavõtumaksude laekumise kontrollimine
h) ajakirja Rahvuslik KONTAKT tellimuste ja maksmiste registreerimine, etikettide trükkimine ja ajakirja väljasaatmisega seotud ülesanded, nagu ümbrikutesse panemine, margistamine jm.
i) RELi kodulehekülje ja facebooki grupi ning Google kalendri haldamine
j) RELi korraldusel või kaaskorraldusel toimuvatel üritustel osavõtjate registreerimine, piletite müük jm.
k) büroo käsikassa eest hoolitsemine: kontoritarvete ost, kassaraporti koostamine iga kuu lõpus jms.
l) büroo korras hoidmine
m) muud ad hoc ülesanded.
3.4 a Büroo raamatupidaja
3.4 a 1 Raamatupidaja palkab tööle juhatus, määrates tema töötingimused.
3.4 a 2 Raamatupidaja tööd juhendab laekur.
3.4 a 3 Raamatupidaja tööülesannete hulka kuuluvad:
a) raamatupidamise korraldamine
b) kontrollimine, et raamatupidamises ja liikmeregistris liikmemaksude kanded ühtuksid
3.5. Osalemine Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN-i) tegevuses
3.5.1. REL-il on ÜEKN-i juhatuses kaks kohta ja üks asendusliikme koht. ÜEKN-i täiskogule/aastakoosolekule võib REL saata kuus esindajat, kellel on hääleõigus. REL-i esindavad ÜEKN-i juhatuse liikmed ja delegaadid valitakse REL-i juhatuse koosolekul, mis toimub vahetult enne ÜEKNi täiskogu.
3.5.2. REL-i juhatus otsustab, millised reisikulud REL-i delegaatidele kompenseeritakse. Tavakohaselt maksab ÜEKN juhatuse liikmete ja asemike sõidu- ja ööbimiskulud, REL on tasunud sõidu- ja ööbimiskulud ülejäänud REL-i delegaatidele.
3.6. Lepingud
3.6.1. REL üürib Estniska Huset AB käest järgmiseid ruume Wallingatan 34:
a) büroo ruumid kolmandal korrusel (2 tr)
b) arhiivituba (2 tr)
c) keldris asuvad panipaigad.
3.6.2. REL-il on koostööleping Scala Teater AB-ga, mille raames saame kasutada tasuta keldrisaali (Scala Jazzclub) ja kord aastas teatrisaali ning keldris lükatavate riiulitega arhiiviruumi.
- Kodukorra muutmine
4.1. Kodukorra muudatused kinnitab juhatus.
Kodukord on kinnitatud juhatuse koosolekul 09.03.2013
Muudetud 12.10.2013- p. 3.2.8 sõnastus muudetud, 3.4.3 b) kehtetu, 3.4.3 j) täiendatud, 3.4.a lisatud.
Muudetud 15.02.2014- p. 3.4.3 a muudetud, p. 3.4a 3. C lisatud.
Muudetud 09.02.2019 p. 2.1.2, 2.1.15, 2.2.7, 3.4.3 a, d, e, i, m, 3.4a 2, 3.4a.3c, 3.6.1b ja c, 3.6.
Muudetud 04.04.2020 p. 2.1.1.
Muudetud 09.05.2020 p. 2.2.7
Muudetud 03.02.2021 p. 3.2.8
Lisa 1. REL graafiline profiil ja logo kasutamise kord (p.3.1.3)
Lisa 2. Laekunud sissetulekutest osalise tagasimakse tegemise kord (p.3.2.8)
Lisa 3. Büroo asjaajamise kord ja büroo lahtiolekuajad (p. 3.3.1)
Lisa 1. REL graafiline profiil ja logo kasutamise kord (p.3.1.3)
REL dokumentidel kasutatakse päises sinises värvis või must-valgelt logo, millel on nimi eesti keeles Rootsi Eestlaste Liit, rootsi keeles Sverigeesternas Riksförbund ja inglise keeles Association of Estonians in Sweden. Kirjastiil on Corbel, suurus 11, kaldkirjas.
Lisa 2. Laekunud sissetulekutest osalise tagasimakse tegemise kord (p.3.2.8)
Esinduskogu poolt otsustatud toetuse summa osakondadele ja liikmesorganisatsioonidele kantakse üle REL liikmesorganisatsioonidele ja REL osakondadele, kellel on oma pangakonto, kui ühing on esitanud REL büroole kohustuslikud dokumendid: kehtiv põhikiri, aastakoosoleku kinnitatud protokoll, tegevusaruanne, majandusaruanne, tegevuskava ning liikmete nimekiri (liikmesorganisatsioonid). Tagasimaksmisele kuuluv summa ühingutele, kellel ei ole oma pangakontot, deponeeritakse REL kontol 5 aastaks alates juhatuse otsusest. Kui ühing pole deponeeritud summat 5 aasta jooksul kasutanud, kantakse see RELi kultuuri ja noorsoo tegevuse fondi. (Muudetud 23.11.2019)
