Poliitika

Rootsi eelistab endiselt bilateraalset kaitsekoostööd NATOga liitumisele

9. mai 2017

2221

“Üheskoos suudame tagada, et Läänemeri on vaba ja seda ümbritseb üheksa vaba riiki,”
ütles Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu esimees Leelo Pukk.

Nende sõnadega avas Pukk rootsieestlaste ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu egiidi all laupäeval, 22. aprillil Stockholmis toimunud rahvusvahelise Läänemere julgeoleku konverentsi. Publiku hulgas oli kuulajaid kokku rohkem kui kümnest riigist üle maailma. Esinejatena said sõna asjatundjad, diplomaadid ja poliitikud Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Poolast, Soomest ja muidugi Rootsist.

Konverentsi esimest osa, mis käsitles Läänemere kaitsepoliitika ja rahvusvaheliste suhete ajaloolist perspektiivi, juhtis Põhja-Euroopa Atlandi Nõukogu direktor ja Rootsi Julgeoleku Liidu juht Anna Wieslander.

Paneeli avas Saksa suursaadik Rootsis dr Hans-Jürgen Heimsoeth, kes selgitas, et Saksamaa otsus Euroopa julgeolekuküsimustes olulisemat rolli mängida toimus juba 2014 aasta alguses ja see nö paradigma muutus on sellest alates vaid süvenenud. Ta toonitas nii Läänemere riikide kui Euroopa Liidu ja Nato liikmesriikide koostöö tähtsust ja kinnitas Saksamaa jätkuvat pühendumist ja otsustavat rolli Põhja- ja Ida-Euroopa piirkonna kaitsel nii Euroopa kui NATO kontekstis.

Euroopa Parlamendi saadik, esmaspäevaliikumise algataja ja energiline Baltikumi vabaduse eestkõneleja Rootsis, Gunnar Hökmark, ütles, et rootslased on just Balti riikidelt õppinud, mida tähendab elada ilma vabaduse ja demokraatiata. Tänast olukorda kommenteerides rõhutas Hökmark, et Euroopa riikidel on aeg liikuda sõja-järgselt mõtlemiselt sõja-eelsele. Sest ainult kasvavatest ohtudest teadlik olles on võimalik vältida järgmist sõja-järgset perioodi.

Ekspertidena olid veel kaasatud prof. Hain Rebas, kes tõi esile Vene imperiaalse välispoliitika järjepidevuse juba Peter Suure ajastust ja toonitas Kaliningradi oblasti kui valupunkti rolli, samuti ajalehe Nerikes Allehanda juhtkirjakolumnist, ajaloolane David Linden ja Soome veebipublikatsiooni The Ulkopolitist peatoimetaja, Ilmar Metsalo.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja Lennart Meri Konverentsi direktor Riina Kaljurand modereeris konverentsi teist paneeli, mille keskmes oli Läänemere piirkonna julgeoleku hetkeseis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. ”Väljakutsed on meist alati ühe sammu võrra eespool. Meie ees täna seisvatel väljakutsetel on palju kihte ja need väljakutsed on muutunud kompleksseteks. Seetõttu ei ole probleemiks ainult välised ohud, vaid ka meie n-ö sisemised ohud,” ütles Kaljurand paneeli sissejuhatuseks.

Poola suursaadik Rootsis Wieslaw Tarka kinnitas, et Nato on piirkonna kõige tähtsam ja usaldusväärsem julgeoleku tugisammas ja parim multilateraalse koostöö platvorm. Tarka juhtis tähelepanu sellele, et Läänemeri jääb Venemaa strateegiliseks antagonistlikuks lääne- ja natovastaseks poliitiliseks teatrilavaks koos Ukraina, Süüria, Põhja-Aafrika, Lääne-Balkani, Afganistani ja Musta merega. ”Venemaa otsus Kaliningradi relvastuse tugevdamiseks tehti juba aastaid tagasi ja tänaseks on tegemist Euroopa kõige militariseerituma piirkonnaga.”

Paneelarutelus osalesid lisaks prof. Matthew Rhodes George C. Marshall Centerist Garmisch-Partenkirchenis, dr. Jana Puglierin Saksamaa Välispoliitika Nõukogust, rootsi erukindral Karlis Neretnieks ning Tallinna Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse õppejõud ja NATO ekspert dr. Mike Winnerstig. Lätit esindas Seimi Euroopa komisjoni esimees Lolita Cigane ja Leedut välisministeeriumi küberkaitse küsimuste koordinaator ja 2011 – 2016 suursaadik Rootsis, Eitvydas Bajarunas.

Päeva võttis kokku Rootsi endine parlamendispiiker, endine kaitseminister ja Riigipäeva Nato-delegatsiooni esimees Björn von Sydow, kes oli ka 2017 aasta riigikaitsealase raamdokumendi koostanud parlamendikomisjoni juht. Ta kinnitas oma avatust konverentsil kuuldule, kuid rõhutas et kuigi Rootsi intensiivistab koostööd Nato liikmesriikide ja Soomega Läänemere kaitsel, eelistab Rootsi valitsus Nato julgeolekugarantiile bilateraalset sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga.

“Rootsi Eestlaste Liit kavatseb ka edaspidi korraldada Rootsis asjatundjate ja poliitikute debatte, mille keskmes on Läänemere julgeoleku rahvusvaheline perspektiiv. Oleme ühteviisi seotud nii Rootsi kui Eestiga ja seetõttu on täiesti loomulik, et tunneme üheaegselt muret kaitseküsimuste pärast nii siin kui sealpool Läänemerd,”ütles Evelin Tamm, Rootsi Eestlaste Liidu aseesimees ja poliitika- ja väliskomisjoni juht.

“Meil on hea meel eriti selle üle, et publik oli nii rohkearvuline. Teemapüstituse olulisust näitab see, kui palju oli konverentsi kuulajate hulgas diplomaate, sõjaväelasi, teadlasi, kaitsepoliitika asjatundjaid ja muul viisil erialaselt kaitseküsimustega kokku puutuvaid inimesi”, ütles Rootsi Eestaste Liidu esimees Sirle Sööt.

Konverents oli pühendatud Rootsi Eestlaste Liidu 60 juubelile ja sai teoks tänu Konrad Adenaueri Fondi ja NATO toetusele, koostöös Lätlaste Keskorganisatsiooniga Rootsis (ZLA), Läti-Rootsi Ühingu (LT-SV), Leedu Keskorganisatsiooniga Rootsis (LFS). Konverentsi korraldamist toetasid mõttekoda Frivärld, Poola Saatkond ja Eesti Saatkond.