Eesti Teaduslik Selts Rootsis kutsub ettekandeõhtule neljapäeval, 21. aprillil kell 18.00 Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomis. Ettekande peab dr. Marju Taukar.
Tõlgitud ja algupäraste eestikeelsete tekstide automaatsest klassifitseerimisest
Tõlkimise ja eriti tõlgetega on kokku puutunud meist peaaegu kõik, seepärast kerkib nende üle arutledes esile palju arvamusi ja kogemusi. Mind on tõlkeuurijana huvitanud, kas tõlgetel on kvantitatiivsel lähenemisel mingi ühine nägu ja kuidas see tekib. Minu doktoritöös oli uurimusse kaasatud kokku 13 miljonit sõna ilukirjanduslikku teksti. Selline maht võimaldas esile kerkida pigem üldisel kui individuaalsel. Meetodina kasutasin peamiselt tekstide klassifitseerimist, et näha kuidas paigutuvad automaatsel klassifitseerimisel tõlgitud ja algupärased eestikeelsed tekstid. Minu eesmärgiks oli välja selgitada, kas sõnasagedustel põhinev algoritm leiab tõlgetes piisavalt sarnasusi, et klassifitseerimisel eristada tõlkeid algupärastest. Selgus, et leiab. Ettekandes räägingi lähemalt, mille põhjal eristamine õnnestus ja tutvustan, kuidas ma seda tegin. Lisaks kvantitatiivsele tekstiuurimisele on mind huvitanud ka, miks tõlked on just sellised nagu nad on. Selles osas aitab kognitiivne tõlketeadus, mis püüab teada saada tõlkijate mõtlemisprotsessidest ja ajutegevusest tõlkimise ajal. Kuigi doktoritöö sellist originaaluurimust ei sisaldanud, puudutan ka neid teemasid nii teiste uurijate kui oma magistrantide tehtu abil.
Marju Taukar kaitses 2020. aasta maikuus Tallinna Ülikoolis doktoritöö tõlkelisest eesti keelest. Doktoritöö uurimismaterjaliks olid keelekorpused, kuid töö kirjutamise ajal hakkas teda rohkemgi paeluma tõlkimisprotsessi olemus, et millised protsessis toimuvad tõlkija peas tõlkimise ajal. Ta edendas seda uurimissunda peamiselt Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistritõppe raames, suuresti oma Taani jt väliskolleegide abil ja Tartu Ülikooli foneetikalabori toetusel. Kolmanda suunana on Marju Taukar tegelenud terminoloogia ja otseselt terminitööga. Terminitööl põhines teha magistritöö, millest kasvas välja inglise-eesti-inglise kokandussõnastik ning ka hiljem on ta igas töövaldkonnas tegelenud terminitööga. Praegu töötab ta Sisekaitseakadeemias inglise keele lektorina.
EESTI TEADUSLIK SELTS ROOTSIS
moc.l1730288493iamg@1730288493stles1730288493kilsu1730288493daet1730288493
