Teaduslik Selts tähistas emakeelse ülikooli 101. aastapäeva

1366

1945. aastast alates on Eesti Teaduslik Selts Rootsis tähistanud
1. detsembril Tartu Ülikooli aastapäeva. Nii toimus ka sellel aastal aktus, mis küll COVID-19 pandeemia tõttu toimus esmakordselt hübriidvormis – külalised olid virtuaalselt Zoomis ja üksnes esinejad füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas.

Kuigi Tartu ülikooli alguspunkt on 30. juunil 1632, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis’e asutamisüriku, tähistame juubelit 1. detsembril, sest 1. detsembril 1919 alustas Tartu Ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. 

KAVA

  • Avamine, ETSR esimehe kohusetäitja Piret Villo
  • Avakõne, suursaadik Margus Kolga
  • Videotervitus Tartu Ülikoolilt, rektor Toomas Asser
  • Muusikaline vahepala, laul Tiina Adamson, klaveril Britta Virves
    “Sa äratasid luiged minus lendu” viis Kustas Kikerpuu, sõnad Eda Naaber
    “Ma tahan olla öö” viis Olav Ehala, sõnad Jaan Tätte
  • Luulet esitab Kairi Ilison
    “Piirimaal” Liidia Tuulse
    “Tulen, tulen (Urbepuu)” Bernard Kangro
    “Sild” Bernard Kangro
    “Mida olen armastanud” Bernard Kangro
    “Aastaringid” Liidia Tuulse
    “Mõte” Liidia Tuulse
  • Teaduslik ettekanne ”Koroonaviirusest ja vaktsiinidest” Helena Faust
  • Tervitus, ETSR Lõuna – Rootsi osakonna esimees Pille Pruulmann Vengerfeldt
  • Lõppsõna, ETSR aseesimees Sirle Sööt
  • Eesti hümn

Vaata Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri vidoetervitust SIIT

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser Foto Kristel Engman

Vaata kogu aktust siin

 

Vaata Helena Fausti ettekande slaide “Koronaviirusest ja vaktsiinidest”

Ettekanne
käsitleb koroonaviirusi, COVID-19 haigust, ravi, vaktsiini arendust ja litsentseerimist. 

Helena Faust 01.12.2020 Stockholmi Eesti Majas Foto Taave Sööt Vahermägi

Helena Faust töötab Rootsi Ravimiameti litsentseerimise osakonna vaktsiini töögrupis vaktsiinide efektiivsuse hindajana. Just hetkel on tal käsil Biontechi/Pfizeri koroonavaktsiini litsentseerimine. Hariduselt on ta meditsiiniline mikrobioloog. Ta on avaldanud teaduslikke publikatsioone peamiselt inimese papilloomviiruse seroepidemioloogia ja vaktsinoloogia valdkonnas. Doktorikraadi omandas ta 2012 aastal Lundi Ülikoolis, teadusmagistri kraadi molekulaarbioloogia alal Tartu Ülikoolis 2005. aastal. 

Vaata fotosid SIIT

Eesti Teaduslik Selts Rootsis
moc.l1732019514iamg@1732019514stles1732019514kilsu1732019514daet1732019514

Eelmine artikkelVirtuaalne konverents pagulaskirjastustest ja -kirjanikest
Järgmine artikkelÜlemaailmse Eesti Kesknõukogu uus esimees on Aho Rebas