Purjetades Stockholmist Narva

2376

Samal ajal kui Trump kohtus Putiniga Helsingis purjetasime perega oma Albin Vegal Soome lahe idaosa sadamates. 1. juulil Stockholmist lõunas Södertälje kandis alustatud merereis on tänaseks kestnud juba 25 päeva. Selle ajaga oleme jõudnud külastada rohkem kui 20 sadamat Rootsis, Ahvenamaal, Soomes ja Eestis. Kõige idapoolsemaks Soome sadamaks oli Kotka ja Eestis jõudsime välja Venemaa piirini Narva jõel. 

Soome idapoolsetest sadamatest külastasime Porvood, Loviisat, Kaunissaart ja Kotkat. Erilise mulje jättis Kaunissaari, mis on kui Soome lahe Kihnu oma väikese paadisadama ja kohaliku suvemeluga. Mainida tasub Porvoo vanalinna ja Loviisa sadamamelu, Kotka parke ja meremuuseume. Soome eeliseks on saarestik, mis nagu Rootsis ja Ahvenamaalgi pakub võimaluse ka tuulisema ilmaga merel liikumiseks ja muidugi saartele randumiseks ja ankrusse jäämiseks. 

Purjetamine Euroopa idapiiril on paljude jaoks seotud hirmude ületamisega. Meie kogemus on olnud ääretult positiivne, seda nii Soome kui Eesti poolel. Inimesed on külalislahked ja abivalmid, teenindus kõikjal suurepärane. Võib julgelt öelda, et tänaseks ei ole enam erilist vahet, kas purjetada Soome lahe põhja- või lõunakaldal. Sadamate teenused ja ligipääsetavus, turistidele pakutavad teenused maal ja kohalikud vaatamisväärsused on täiesti arvestataval tasemel nii Soomes kui Eestis. Põnev on avastada nii täiesti uusi ja omanäolisi, kui vanu tuntud sadamaid. Areng on silmnähtav ja selle eest meie tunnustus kõikidele kohalikele eestvedajatele. 

Samas on ikka veel suur vahe aluste arvus. Eestis on endiselt merel vähe liikumist, kui välja arvata kohalikud kalamehed ja mootorpaadiga sõidud, võib idapoolsel rannikul päeva jooksul kohata kõige rohkem ühte kahte purjejahti. Mida edasi Tallinna suunas, seda enam on merel puhkajaid märgata. 

Ida-Virumaa sadamates olime enamasti ainukesed külalised, Narva saabusime samal ajal ühe saksa paariga. Samas on Tallinnast idapoolsetes sadamates peatudes võimalik oma puhkust väga hästi sisustada. Suurepärase elamuse saime nii Haralt, Vergist, Eismalt, Purtsest, Toilast kui Narvast ja Narva-Jõesuust. Pea kõikide sadamate läheduses on nii ajaloolis-kultuurilisi vaatamisväärsusi, loodusradu, liivarandu, kui väiksemaid ja suuremaid suviseid kultuurisündmusi. 

Tänaseks oleme tagasiteel lääne suunal ja hommikul väljusime kunagisest allveelaevade sadamast Haral. Hara laht oli aastakümneid eriliselt valvatud militaartsoon, millesse pääsemisest ei tasunud mõeldagi. Tegemist on põneva ja põhjaranniku ühe kõige tormikindlama sadamaga, mis on ehitatud kunagise allveebaasi varemete vahele. Siit edasi viib meretee meid juba Prangli saarele ja sealt Talllinna Lennusadamasse. Meie reisi selleaastase ja varasemate purjereiside kohta saab rohkem lugeda facebooki lehelt Albin Vega. 

Evelin Tamm

#30miles
#albinvega

Eelmine artikkelPurjeregatt mööda NordStream gaasijuhet
Järgmine artikkelMetsakodus algas 69. Suvekodu