8.-11. märtsil kohtusid üleilma eesti koolide õpetajad ja koolijuhid Tartus. Emakeelepäeval ühes Euroopa linnas asuvas eesti koolis kokku saamine on traditsioon, mille algatasid võõrsil töötavad eesti keele õpetajad ise. Eesmärgiks on koostöö võrgustik, milles jagada kogemusi ning olla üksteisele toeks. Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal oli võõrustajaks Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Instituut.
Rootsist oli kohal sellel aastal rekordarv osalisi- 15 õpetajat. Stockholmi Eesti Kooli esindas Ülle Langel, Stockholmi Eesti Huvikooli Sirle Sööt ja Aili Suiste Rundin, Stockholmi Eesti Lasteaeda Epp Männik, Anu Luks, Ülle London ja Malle Allvee. Rootsi koolides töötavatest emakeeleõpetajatest olid kohal Evelyn Paju, Ülle Kund ja Mihkel Kivilaan. Göteborgi Eesti Keeleklubi esindasid Kaja Jakobsen, Evi Lepik jaHelle Rodéhn. Kohal olid ka Boråsis, Göteborgis ja Jönköpingis eesti keelt õpetav Aili Salve ning Lundi Eesti Maja Lasteringi esindaja Eevi Voit.
Kohtumine algas emakeelepäeva vastuvõtuga Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus õpetajaid tervitas haridusminister Mailis Reps. Seejärel esines Kanutiaia Huvikooli näitering etendusega ”Krips-kraps, eesti laps”.
Teisel päeval külastati Tartu Erakooli, Tartu Rahvusvahelist Kooli, Tartu Luterliku Peetri Kooli ning lasteaeda Midrimaa. Pärastlõunasel koolitusel rääkis kommunikatsioonipuuetest kakskeelsetel lastel logopeed Merit Hallap ning logopeedilisi õppematerjale tutvustas eripedagoog Ana Kontor. Päevaprogramm lõppes videotervituse töötoaga, mida juhtisid Liina Särkinen ja Aili Suiste Rundin. Pärast õhtusööki vaadati koos Liina Särkineni dokumentaalfilmi ”Miks ma siis ei lähe?” ja arutleti Eestisse tagasipöördumisega seotud teemadel.
Kolmas päev möödus Eesti Rahva Muuseumis. Jätkus aruteluring tagasipöördumise teemadel. Vestlust juhtisid Anne-Ly Reimaa Kultuuriministeeriumist, Irene Käosaar Integratsiooni Sihtasutusest ning hiljuti tagasipöördunud õpetaja Liina Särkinen. Pärast lõunasööki toimus Virve Tuubeli juhendamisel õpituba ”Rahvapärand identiteedi tugevdajana. Rahvuskultuuri elementide kasutamine õppetöös”. Külastati näituseid ”100 aastat rahvuslikku moodi”, ”Eesti läbi 100 silmapiiri” ja ”Uurali kaja” ning ”Kohtumised”.
Pühapäeval 11. märtsil kohtuti enne kojusõitu veel Tallinnas Ukraina Kultuurikeskuses, kus Anatoli Ljutjuk tutvustas Laboratooriumi tänaval asuvaid põnevaid ruume, hällide ja puuuhobuste kollektsioone ning paberitootmise töökoda. Vestlusring õpetajalt õpetajale toimus Integratsiooni Sihtasutuse töötaja Kristina Pirgopi juhtimisel.
Järgmine, järjekorras juba 10. üleilma eesti koolide õpetajate ja koolijuhtide kohtumine toimub emakeelepäeva paiku märtsikuus Helsingis.
Rootsis töötavad eesti keele õpetajad moodustavad omakorda võrgustiku, mida juhib Rootsi Eestlaste Liidu keele- ja kultuurikomisjon. Käesoleval aastal on komisjoni eestvedajaks Kätlin Aare, kontakt es.an1732313146retse1732313146egire1732313146vs@of1732313146ni1732313146.
SIRLE SÖÖT
Stockholmi Eesti Huvikooli juhataja
