Eestlased, lätlased, leedulased ja eestirootslased on Balti päeva korraldanud juba üle kümne aasta. Varem Grödinges, nüüd teist aastat Sollentunas, Hersby vabaõhumuuseumi hoovil.
Balti päeva korraldamine roteerub rahvusgruppide vahel ja sellel korral on peakorraldajaks rootsieestlased (REL) ja eestirootslased (SOV).
Kultuuriprogramm. Avatud on Eesti, Läti, Leedu kohvikud. Loterii. Sepikoda. Müügil käsitöö, kunst, raamatud.
PROGRAMM
| 12.00 | Avame väravad |
| 12.10 | AVAMINE |
| Eesti suursadik pr Merle Pajula | |
| Läti suursaadik hr. Marğers Krams | |
| Leedu suursaadik hr. Algimantas Rimkūnas | |
| Eestirootslaste kultuuriühingu SOV esimees hr. Lars Rönnberg | |
| Rootsi Eestlaste Liidu esimees pr. Sirle Sööt | |
| 12.30 | EESTIROOTSLASTE KOORILAUL – Aibo koor |
| – “Kast kappan e kärre” trad. Pakri saared | |
| – “Vi är sista ledet” Lasse Holm / Sven Ahlström & Jan Rönnberg | |
| 12.40 | MONOLOOG VANADEST RANNAROOTSI NOORTE KOMMETEST – Mattias Reinholdson, ajakirja Kustbon peatoimetaja |
| 12.55 | EESTI RAHVATANTS – Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm VIRVEL |
| – Ruhnu Süit | |
| – Eesti polkapõimik | |
| – Tuljak | |
| 13.05 | EESTI KOORILAUL – Stockholmi Eesti Segakoor |
| – “Ta lendab mesipuu poole” (rootsi k) | |
| – ”Laul Põhjamaast” Ülo Vinter/Enn Vetemaa | |
| – ”Mu süda, ärka üles” (Vak upp, min själ) Cyrillus Kreek | |
| – ”Kui mina alles noor veel olin” (När jag ännu var ung) Veljo Tormis | |
| 13.15 | LEEDU RAHVATANTS – Stockholmi Leedu Rahvatantsurühm Baltija |
| – Tolkašokis: Talveõhtutel käisid ikka naised koos kudumas. Lõuna-Leedus nad mitte ainult ei laulnud vaid tantsisid ka. Üks kudumisõhtute tantsudest ongi Tolkašokis. | |
| – Džigūnas– Dzigunas on ratsaniku tants, mis on väga populaarne kõikides Leedu piirkondades. | |
| – Joninių burtai (St.Johan/Jaaniöö maagia). See tants näitab jaaniöö traditsioone Leedus. Tüdrukud korjavad lilli ja viskavad lillepärga, et leida omale tulevast meest … | |
| 13.25 | LÄTI KOORILAUL- Stockholmi Läti Segakoor Žibenītis |
| “Tik un ta” (Lettland, du är ändå vackrast) Uldis Stabulnieks / Mara Zalite | |
| “Saule, Perkons, Daugava” (Solen, åskan, Daugava) Martins Brauns/ Rainis | |
| “Sapnis un milestiba” (Dröm och kärlek) Janis Lusens/Mara Zalite | |
| 13.35 | LÄTI RAHVATANTS – Stockholmi Läti Rahvatantsurühm & Läti pillimehed |
| 14.00 | Ansambel ”Täljebälgarna”– Kerstin Sundin, Britta Björketun, Karin Halldin, Gunvor Strömbom ja Raul Targamaa (akordion), Claes Welander (kontrabass), Matti Sundin (tamburiin) |
| 14.30 | Pärimuslikke laulumänge Eestist. Ühiseks mänguks on “Tilill-lipu-linnassid”. |
| Traditsioonilisi tantse, mis olid levinud 19. saj. lõpu ning 20. saj. alguse eesti külapidudel, õpetavad ”Ülemakstud Rentslihärrad” (Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa) ning Meelika Hainsoo ja Anu Taul. | |
| 16.00 | LÕPETAMINE. Ühislaul ”Modersmålets sång” |
| 17.00 | Väravad suletakse |
AIBO KOOR, Aibokören (Öbokören rootsi k.) – alustas tegevust 2015.a. Stockholmis ja osales Eestirootslaste laulupeol Haapsalus 2016. Koorijuht Helle Rosenborg on sündinud Eestis. Lauljatel on juured rootsi külades Eestis. Mitmed kooriliikmed on ka kunagise LAULU-koori (SONG-kören) lauljad, kes laulsid Skansenis Sollideni laval “50 aastat Rootsis” tähistamisel. Kontakt: ten.d1732415074nabde1732415074rb@mo1732415074rtslh1732415074a.aci1732415074nom1732415074
Stockholmi Eesti Segakoor (SES) koosneb rootsieestlastest ja Eesti sõpradest, keda ühendab armastus eesti koorimuusika vastu. Koor on tegutsenud 15 aastat ja koosneb praegu 35 liikmest. Igal aastal annab SES kevadkontserdi ja talvekontserdi. Lisaks esineb koor üritustel, mis on eesti kogukonnale Stockholmis tähtsad, näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel, 1. advendi ja jõuluõhtu jumalateenistusel. 2017.a. sügisel on kooril kolm dirigenti: Epp Jaansoo, Kaspar Kõrvits ja Toomas Tuulse. Kontakt: moc.l1732415074iamto1732415074h@j_n1732415074ier1732415074
Stockholmi läti koor (SLK), algselt Reiters koor, tähistas 2015.a. 70. juubelit. Tegevusaastate jooksul on koor osalenud läti koorifestivalidel Euroopas, Kanadas ja Lätis. Koor esineb läti jumalateenistustel ja Läti Vabariigi aastapäeva tähistamisel. Koor koosneb ligi 70 lauljast. Dirigendiks on Sandra Leja Bojsten, klaverisaatjaks Iveta Calite.
Kontakt: moc.l1732415074iamto1732415074h@aje1732415074L_ard1732415074naS1732415074
Zibenītis on läti rahvatantsurühm Stockholmis. Tantsijaid on 20 ringis. Läti rahvatantsus tantsitakse enamasti paarides, kuid on ka meeste ja naiste tantse. Kontakt: moc.l1732415074iamg@1732415074sitin1732415074ebiz.1732415074kdt1732415074
Rahvatantsurühm Virvel loodi 2013. aastal Stockholmis ning koondab Rootsis elavaid rahvatantsuhuvilisi eestlasi ning kohalikke elanikke. Läbi rahvatantsu ja pillimuusika edendatakse eestlaste kultuurielu Rootsis ja tutvustatakse teistele rahvustele ainulaadset Eesti kultuuripärandit. Rahvatantsu trennid toimuvad kord nädalas ning iga semestri alguses toimuvad avatud trennid, kuhu on tutvuma oodatud kõik huvilised ja tulevased rühmaga liitujad.
Baltija on leedu rahvatantsurühm, mis loodi Stockholmis 2003.a. Tantsitud on Rootsis ja ka Taanis, Norras, Hollandis, Shveitsis, Inglismaal ja Ameerikas. Baltija on osalenud ka kahel Laulu- ja tantsupeol Leedus. Baltija asutajad ja juhid on Jurga Laurencikiene ja Evaldas Laurencikas. Kontakt: es.ik1732415074@enei1732415074kicne1732415074ruaL.1732415074agruJ1732415074
“Stokholmas Spēlmaņi” – Korraldab Läti rahvatantsu õpitubasid elava muusikaga nii nagu seda tehti ka vanasti. Tantse õpetavad Zita ja Valdis Dzelzkalējs. Grupina käiakse koos 2014. aastast. Muusikuteks on Anna Petraškeviča (akordion, flööt, laul), Dace Balode (klarnet, laul), Gerda Valatkēviča (laul, löökpillid), Guntis Urtāns (akordion, laul), Signe Rirdance (chord zither), Yann Le Nestour (löökpillid).
Kontakt:
moc1732415074.liam1732415074g@ina1732415074mleps1732415074.saml1732415074ohkot1732415074s1732415074https://www.facebook.com/stokholmasspelmani
Ülemakstud rentslihärrad
ehk Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa on rahvamuusikud, kes tegelenud iseäranis külamuusika ja 19. saj. lõpu, 20. saj. alguse tantsumuusika uurimise ning taasesitamisega. Lauri lauluvaramus on sadu eesti rahvalaule, millest paljudki on tema kaudu leidnud taas tee laulu- ja pärimusmuusikaansamblite repertuaari. Tarmo mäng Teppo-tüüpi lõõtspillil on traditsioonitundlik, ta on õppinud oma ala parimate meistrite käe all. Nende ühine kooslus on ehe tagasivaade sajanditagusele eesti külapeole.
https://www.facebook.com/Ulemakstudrentsliharrad/,
https://soundcloud.com/ylemakstud-rentsliharrad
Meelika Hainsoo ja Anu Taul
on pärimusmuusikud ja rahvalaulu- ning tantsu head tundjad. Nad mõlemad on vabakutselised muusikud, kes oma loomingus lähtuvad traditsioonilise laulu ja pillimuusika eripäradest. Meelika on palju aastaid tegelenud just laulumängude ja pärimuslike tantsude uurimise ning õpetamisega. Anu loob pärimusest inspireeritud autorilaule.
www.lepaseree.ee,
https://soundcloud.com/meelika-hainsoo,
https://www.facebook.com/anu.taul/,
https://soundcloud.com/anu-taul
SIRLE SÖÖT
es.an1732415074retse1732415074egire1732415074vs@to1732415074os.el1732415074ris1732415074
