31. juulist 10. augustini oli vanast heast skaudilaagrist Metsakodus saanud Laste Vabariik, kus elas 67 last vanuses 8-14 ja 21 täiskasvanut.
Lapsed olid pannud taredele uued nimed: Lend Läände tarest oli saanud Pizza küla, Künkatarest Pingviinide paradiis, Lasketarest Kommide osariik ja peamajast Printsesside maakond.
Laste Vabariigil oli ka oma demokraatlikult salajasel hääletusel valitud president, kes lisaks laste huvide kaitsmisele käis Mullsjös kommipoodi avamas ja kohtus Aafrika presidendiga.
Laste Vabariigis armastati korda ja puhtust, sporti ja kultuuri ning lähedust loodusega. Laste Vabariigis ei olnud arvuteid ega mobiiltelefone. Kommi saadi vaid preemiaks.
Ilmad olid Laste Vabariigis head. Päeval päikese käes oli mõnusalt soe, õhtud olid aga jahedad. Vihma üle nurisemiseks ei jätkunud aega. Päevad olid täis kõiksugu põnevaid ja toredaid tegevusi. Ka neile, kes Suvekodus juba 5. aastat järjest, jagus üllatusi.
67 lapsega tegevuste läbiviimine nõuab korda ja distsipliini ning head planeerimistööd. Samal ajal, kui ühed sõidavad kanuuga, meisterdavad teised nukke, kolmas grupp mängib lipuvargust ja neljas grupp tegutseb filmitöötoas. Päeva jooksul grupid roteeruvad, kõik saavad proovida erinevaid tegevusi. Iga juht teab, kus ja millal on tema tegevus ning on oma tegevuse hästi ette valmistanud.
Iga päev ja iga tegevus algab lipurivist. Lipurivis on hea kontrollida, kas kõik on kohal ja infot saab edastada ühekorraga kõigile. Lipurivis seistakse vaikselt ja sirgelt, pikkuse järgi, poisid ühel ja tüdrukud teisel pool. Lippu heisates laulame ”Eesti lippu” ja lippu langetades ”Õnne, Eesti”. Lapsed teavad alati, kes järgmisena lippu heiskab või langetab. Lapsed mäletavad täpselt, milline laud sellel korral esimesena sööma läheb, sest lipurivist saadetakse noori ka sööma. Lapsed on terased.
Päevakava selgrooks on söögiajad. Kõik käib täpselt kella järgi. Kell 9 on hommikusöök, kell 13 lõuna, kell 16.30 oode ning kell 19 õhtusöök. Tegevused mahutatakse söögikordade vahele ja mitte vastupidi. Selged reeglid ja kindlad kellaajad annavad lastele turvatunde. Keegi ei trügi, keegi ei virise. Söök ei saa kunagi otsa ja alati võib võtta juurde. 25 a Suvekodu perenaise kogemusega Lija Langerpaur teab, millised söögid lastele maitsevad. Hea toit teeb meele rõõmsaks ja rõõmsate lastega on tore igasuguseid tegevusi läbi viia.
Lapsed on püüdlikud. Tubade kontrolli protokollis aetakse näpuga järge, milline tare sai kõige paremad punktid. Kõik tahavad saada maksimumpunktid toa koristamise eest. Raske on aga olla järjepidev ja püüdlik iga päev. Mõni laps õpib alles suvekodusse tulles oma voodit korda tegema ja tuba koristama. Siis tuleb mängu meeskonnatöö. Kõige tublim aitab teisi. Aga mitte alati ja tingimusteta.
Skara Sommarlandi sisenemisel küsisid meilt imestunult turvamehed, et kust koolist need lapsed tulevad. Nad polnud varem näinud nii hästi organiseeritud 67-liikmelist lastegruppi, kes rahulikult oma korda oodates kolmekaupa piletiga turvakontrollist läbi läks. Lapsed on mõistlikud ja kuulekad. Nad vajavad vaid selgeid juhiseid.
Aktiivsed ja haaravad tegevused värskes õhus annavad hea enesetunde. Suvekodu hommikud algavad vabatahtlikele hommikujooksuga kell 7.35. Laagri esimeses pooles oli jooksjaid üle 40, hiljem 20 ringis. Lapsi, kes igal hommikul jooksmas käisid, oli kokku 16. Rõhutasime seda kõigile, et tähtis ei ole, kui kiiresti sa jooksed, vaid see, et sa jooksed või kõnnid. Hommikujooksjate päev oli rikkam. Eelsoojendust tehes märkasime, kuidas kasteheinal sädelesid hommikupäikeses ämblikuvõrgud. Väikse kose juures pesime silmad, kuulasime linnulaulu ja sõime vaarikaid. Värskendav ja karastav oli varahommikune ujumine. Heade harjumuste kujundamine käib ikka tasa ja targu ning mitte sunniga.
Suvekodu olümpiamängud on alati väga oodatud. Lastele meeldib võistelda. Võisteldi kümnel alal – vibulaskmine, kolmikhüpe, palli põrgatamine, poomil kõndimine, 60 m jooks, rõngaheide, sipelgajooks, suusasaapavise, puutorni ehitamine ja hularõngahüppamine. Lisaks oli sporditeemaline viktoriin. Et eeldused oleksid võrdsemad, võistlesid lapsed neljas grupis: väiksed poisid, väiksed tüdrukud, suured poisid, suured tüdrukud. Lõkkeõhtul jagati välja diplomid ja šokolaadimedalid, kuld, hõbe ja pronks igale vanusegrupile nii poistele kui tüdrukutele. Jagus ka osalemisauhindu.
Kanuudega sõitmine, metsas lipuvarguse mängimine, igasugu pallimängud, päeva- ja ööluure arendavad lapsi nii füüsiliselt kui ka sotsiaalselt. Keelekümblus käib märkamatult. Tegevustes oli kõige lihtsam leida endale uusi sõpru ja harjutada eesti keelt. Et juhid rääkisid ainult eesti keeles ja palju lapsi oli Eestist, olid Rootsis elavad lapsed märkamatult kogu aeg eesti keele sees ja see tundus kõigile väga loomulik. Viska mulle! Võta! Püüa! Ära karda! Tule, lähme ruttu! Kõik lapsed said jutust aru, kuid siiski oli omajagu neid, kes ise rääkida ei julgenud või oli sõnavara liiga napp. Hätta ei jäänud keegi, sest alati oli keegi mitmekeelne läheduses abiks.
Lapsed armastavad ööluure- ja päevaluuremängu, sest pimedasse metsa ei satuta kuigi sageli või mittekunagi. Öö- ja päevaluure stsenaariumi väljamõtlemine on alati suur väljakutse. Mida põnevam ja õudsem, seda lõbusam ja hinnatum. Sellel aastal olid Metsakodu metsad vallutanud vampiirid ja zombid. Peategelaseks oli krahv Dracula. Nii öö- kui päevaluures õpivad lapsed meeskonnatööd ja üksteisega arvestama. Suuremad aitavad väiksemaid, julgemad toetavad aremaid.
Suvekodus õpitakse alati midagi uut. Sellel aastal õpiti sõpra veest päästerõngaga päästma, köidikute abil redelit ehitama ja ise filmi tegema. Paljudele lastele oli see elus esimene kord haarata posti otsast päästerõngas ja visata see vette ning tõmmata sõber kaldale. Pea kõikidele oli see esimene kord kirjutada meeskonnaga stsenaarium, lavastada film ja siis see monteerida minutiliseks filmiklipiks. Filmi motiiv oli Eesti Vabariik 100 ja Metsakodu. Viimasel õhtul toimunud pidulikul õhtusöögil vaatasime kõiki klippe üheskoos. Oli tõesti tore ja naljakas ning samas väga uhke tunne. Filmitöötoa juht Aili Suiste Rundin sai lastelt suure, tugeva aplausi.
Laul ja teater on üks suurepärane keeleõppimise viis. Edward Kess ja Stefi Mariell Harakka lavastasid sellel aastal Juhan Kunderi loo Suurest Peetrist ja Väiksest Peetrist, mis esitati teatriaugus viimasel õhtul enne pidulikku õhtusööki. Väikeste vahendite ja kahe päevaga tehti üks tõeliselt kaasahaarav näitemäng, kus rolle jagus paarikümnele lapsele.
Teatrit tehti ka lõkkeõhtutel. Üllatuskülalisteks käis oranžide traksipükste ja suurte kõrvadega Ville ning Türgi sultan oma haaremi nõtkeima tantsijatariga. Vanadest lõkkenaljadest esitati ”Ema, ma suren”. Peaosades säras meie suvekodu multiltalent Lija Langerpaur.
Lõkke ääres laulda oleksime tahtnud veel rohkem aga sooje suveõhtuid nappis. Vanu häid lõkkelaule on palju ja ega neid kuskil mujal ei õpita, kui ikka lõkke ääres ühislaulmisel. Nii tore, kui noored tunnevad suureks saades mõne laulu ära ja neile meenuvad lõkkeõhtud lapsepõlvest Suvekodus Metsakodus.
Suvekodus veedame suve kõige toredamad päevad, on meie motoks. Kuigi laagris tuleb ette külmetusi ja viirusi, teeb laagri personal kõik selleks, et lapsed oleksid rõõmsad ja õnnelikud ning sõidaksid laagrist koju ilusate suvemälestustega. Et kõigil oleks tore, on meil palju erinevaid tegevusi. Au sees on ka pärastlõunane vaikne puhketund, mil saab rahulikult raamatut lugeda ja omaette olla. Lastel peab olema aega ka oma mõtteid mõtelda, emotsioone läbi elada ja mesilase askeldamist lilleõiel jälgida.
Suvekodu sündmusi saab jälgida nii Facebookis kui ka Instagramis.
Täname Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis (Metsakodu), Eesti Instituuti ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumit, Eesti Komitee Fondi, Eesti Kultuuri Koondist, Johan Kõppi nimelist Fondi ning Rootsi Eestlaste Liitu toetuse eest!
Registreerimine 69. Suvekodusse algab enne jõule Stockholmi Eesti Kooli jõulupeol ja Stockholmi Eesti Huvikooli kodulehel www.estniskakulturskolan.se.
SIRLE SÖÖT
Suvekodu juhataja
Stockholmi Eesti Huvikool
