2. juulil toimub Haapsalu Piiskopilinnuses rannarootslaste kolmas laulu- ja tantsupidu. Stockholmist sõidavad eestirootslaste suurüritusele Stockholmi Eesti Segakoor ja rahvatantsurühm Virvel ning Pakri rahvatantsurühm Rågöborna.
2. juulil toimub Haapsalu Piiskopilinnuses rannarootslaste kolmas laulu- ja tantsupidu. Stockholmist sõidavad eestirootslaste suurüritusele Stockholmi Eesti Segakoor (SES) ja rahvatantsurühm Virvel ning Pakri rahvatantsurühm Rågöborna.
Sellel aastal lauldakse isamaalisi laule eesti ja rootsi keeles ning tantsitakse rannarootsi aladele iseloomulikke tantse. Piiskopilinnuse suurel õuel on avatud raamatu- ja käsitööturg ning näitus Rannarootsi Muuseumi rannavaibast ehk aibotapet’st.
Küsisin segakoori juhatuse esimehelt Rein Jüriadolt ja Virveli tantsuõpetajalt Ingrid Linnaselt, et kuidas neil tekkis mõte osaleda.
Rein: ”Stockholmi Eesti Segakoor (SES) osaleb Haapsalu laulu- ja tantsupeol, sest see on meie jaoks hea võimalus avardada repertuaari rannarootsi muusikast inspireeritud lauludega, külastada Eestit ning osaleda minilaulupeol nüüd, kui üldlaulupeoni Tallinnas on veel kolm aastat.. ”
Ingrid: ”Esimene kontakt rannarootsi rahvatantsu ja sellega tegelevate inimestega tuli meieni läbi Stockholmis tegutseva Pakri saarte tantsurühma “Rågöborna” kaudu. Sealt alates oleme olnud tihedas kontaktis Haapasalu peo korraldajatega ning osalesime ka kolm aastat tagasi toimununud esimesel kaasaegsel rannarootslaste tantsupeol mis jättis meile kustumatud mälestused.”
Mis on selles laulu- ja tantsupeos erilist?
Rein: ”Selle laulupeo teevad eriliseks nii repertuaar kui ka osalevad koorid. Laulupeol esitatav repertuaar on osalt rootsi- ja osalt eestikeelne. Näiteks saab kuulda eestlastele südamelähedast “Ta lendab mesipuu poole” rootsi keeles.”
Ingrid: ”Tantsupeo teeb meie jaoks väga eriliseks just Pakri saarte tantsude ja pärimuse õppimine, esitamine ja mis kõige tähtsam tantsijate ning pealtvaatajate südametes edasi kandmine.”
Programmi ja rohkem infot leiad Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse kodulehelt
Tekst: Sirle Sööt
Den 2 juli arrangerar Estlandssvenskarnas Kulturförvaltning i samarbete med hembygdsföreningar och samarbetspartners i Estland, Sverige och Finland sin tredje sångfestival. Sång- och dansfestivalen äger rum på traditionsenligt vis på innergården till Hapsals Biskopsfästning.
Från Sverige kommer att delta Estniska Kören i Stockholm och folkdansgruppen Virvel samt andra folkdanslaget Rågöborna.
I programmet finner man danser som dansades på den första festivalen och som därmed får en symbolisk betydelse och blir ett tecken på just kontinuitet. Eftersom folken historiskt sett alltid har lånat av varandra så lånar även estlandssvenska sångfestivalen denna gång kända sånger såsom M. Lüdigs ”Koit“ (på svenska ”Gryning“), U. Sisasks ”Sanctus“ och ”Ta lendas mesipuu poole“ (på svenska ”Hon flyger hem till sin kupa“) från den estniska Allmänna Sångfestivalen; den sistnämnda sången kommer att framföras på svenska.
Som avslutning som alltid tidigare ”Du gamla, du fria” och sången ”Mu isamaa on minu arm“ (på svenska ”Mitt eget hemland är mig kärt“) som även den framförs på svenska. Linus Ganman har stått för översättningarna.
Den konstnärlige ledaren för sångfestivalen är Peeter Paemurru. Den konstnärlige ledaren för dansfestivalen är Kristiina Siig och koordinator är Juhan Bernadt.
Mer information hittar du på Estlandssvenskarnas Kulturförvaltnings hemsida
Text: Sirle Sööt
