Eestlased, puud, kivid ja linnud Skogskyrkogårdeni kalmistul

2367

Laupäev, 4. juuni AD 2016. Kell on äsja löönud seitsmendat hommikutundi. Oleme kogunenud Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistule, et teha tiir sel UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluval paljude eestlaste viimsel puhkepaigal.

Linnulaul tervitab meid ning Jüri-Karl Seim, lahke teejuht, pajatab ka elavatest hingedest – lindudest, keda ise näeme, ja teistest, näiteks kanakullist, kes seekord tabamatuks jäävad, ent siiski seal puudest palistatud rahupaigal elutsevad.

Siinsete puude all on viimne puhkepaik ligikaudu 2000 eestlasel, kellest 300 tuhk on puistatud hiide, ent me jõuame külastada vaid murdosa haudu, mis kuuluvad neile, kes on jätnud kultuurilooliselt tugevama jälje. Näeme sedagi paika, kus varem seisid Marie Underi, Artur Adsoni ja nende lähimate hauad. Nemad maetakse 9. juunil isamaa mulda ning küllap saab siinne värskelt tärganud muru ja umbrohuga tühi plats peagi teistele…

Meie tähelepanu pälvivad muusikud, vaimulikud, kirjanikud, ühiskonnategelased, teadlased ja teised tähelepanuväärsed eestlased. Kahjuks oleme sunnitud oma silmaga tunnistama, et mõnelegi neist ei ole pärast surma saanud osaks austust, mida nad väärivad. Kas tõesti peab meie üks suurimaid proosakirjanikke Karl Ristikivi, kes suri paraku üksinduses, puhkama ainsagi lilleõieta?

Omaette vaatamisväärsus on aga hauakivid – Käbi Laretei signatuuriga kivi, piiskop Johan Kõpu ja tema abikaasa lihtne, ent samas ülimalt väärikas kivi, advokaadi ja ühiskonnategelase Agu Kriisa fotoga kivi, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri kõige suursugusem hauaplaat ning paljud teised kivid, millest mõnelgi on kujutatud viikingilaeva – Kalevipoja purjekat „Lennuk”.

RELi ajaloo- ja arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim vestis iga külastatud haua juures mõne iseloomuliku ning teinekord koguni imetabase loo, põimides kokku bridžiseltskonnad ning salongid, kus temagi palju aega liikunud. Nii saime tänu talle jalutuskäigu jooksul osa siinse eestlaskonna ajaloost.

RELil on plaanis toredat jalutuskäiku Skogskyrkogårdeni kalmistul korrata suve lõpul või varasügisel. Huvilistel palume teatada RELi büroole meiliaadressil moc.l1714113948iamg@1714113948tiile1714113948tsalt1714113948seeis1714113948toor1714113948

Alo Ervin
moc.l1714113948iamg@1714113948nivre1714113948.ola1714113948

Foto: Sirle Sööt

 

Eelmine artikkelPerepiknikul Drottningholmis sooviti üksteisele kaunist suvepuhkust
Järgmine artikkelEesti saatkonnas vahetub asejuht