Olulised teemad Organisatsioonide Kongressil

1650
Foto: Allar Viljaste

Kõikide eesti organisatsioonide esindajaid oodatakse traditsioonilisele Organisatsioonide Kongressile pühapäeval,
17. veebruaril kell 11-16
Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34. 

Ümarlaua teemad:  

  1. Eesti organisatsioonide tegevus ja tulevik Rootsis
  2. Eesti organisatsioonide kommunikatsioon eestlaskonnaga
  3. Kes esindavad rootsieestlasi ESTO-l 2019?
  4. 75 aastat suurpõgenemisest 1944 – kuidas me seda meenutame?

Organisatsiooni esindaja nimi ja kontakt saata hiljemalt 15. veebruariks
e-posti teel
es.an1710842521retse1710842521egire1710842521vs@of1710842521ni1710842521.

Ühingutel, kellel ei ole võimalik osaleda, palutakse saata oma arvamused ja ettepanekud kirjalikult kas posti või e-postiga. Kokkuvõtted aruteludest ja kirjalikest vastustest avaldatakse ajakirja ”Rahvuslik Kontakt” aprillikuu numbris.

Rootsi Eestlaste Liit
Kontakt: Sirle Sööt
es.an1710842521retse1710842521egire1710842521vs@of1710842521ni1710842521
 072-519 04 80

Eesti organisatsioonide tegevus ja tulevik Rootsis

– Mida on vaja selleks, et teie ühingu tegevus saaks jätkuda ka viie, kümne, viiekümne aasta pärast? Mis on kõige suuremaks väljakutseks teie ühingule? Millist abi teie ühing vajab? Kas ja kuidas saaks teie ühingut toetada Rootsi Eestlaste Liit kui rootsieestlaste keskorganisatsioon? Kas ja kuidas saaks teie ühingu tegevust toetada Eesti riik?

Eesti organisatsioonide kommunikatsioon eestlaskonnaga

– Kuidas saab informeerida Rootsis elavaid eestlasi oma ühingu tegevusest? Näiteks tulemas on aastakoosolek, otsime abikäsi, ootame uusi liikmeid, tulge osalema…
Mida arvate?
Kas lahendus on Facebook? Rootsi Eestlaste Liidu portaal www.sverigeesterna.se? Eesti Päevalehe portaal Eestipaevaleht.se ja selle digileht? Rootsi Eestlaste Liidu ajakiri Rahvuslik Kontakt? Või hoopis midagi muud?
– Kuidas teie ühing oma kommunikatsioonivajadust rahuldab? Kas üleskutsed annavad tulemust?
Kas olemasolevad infokanalid on piisavad või on vajadused suuremad?
– Kas ja kuidas saab teie ühing osalejatelt/publikult tagasisidet?
– Millest teie ühing kommunikatsiooni valdkonnas puudust tunneb?

Kes esindavad rootsieestlasi ESTO-l 2019?

XII Ülemaailmsed Eesti kultuuripäevad ESTO 2019 toimuvad Helsingis 27-28 juunil, 29-30 juunil Tartus, 1-3 juulil Tallinnas. ESTO 2019 teemaks on “Meie tulevik”. Fookuses on noorte kaasamine.

ESTO traditsioon pärineb aastast 1972. Lisaks poliitilisele vabadusvõitlusele, st. okupeeritud Eesti Vabariigi ja kodanike saatuse valgustamine välismaailmale, seisnes ESTO tähtsus ka kriitilises vajaduses hoida alal eestlust nõukogude okupatsiooni ajal, kui ei olnud võimalust Eestit külastada. ESTO missioon täna on see sama – üle ilma laialipillutatud eestlaskonnas hoida eestlust ja ühtsuse tunnet, seda nii omavahel väljaspool Eestit kui ka suhetes Eestiga.

ESTO toimus iga nelja aasta tagant kuni aastani 2013 San Fransiscos. ESTO 2019 puhul said ajavalikul määravaks XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu 4.-7. juulil 2019: möödub ju 150 aastat esimesest laulupeost ja toimub järjekorras juba 20. tantsupidu. Samuti kestab Eesti Vabariigi juubeliperiood ja ESTO kuulub EV100 programmi.  Seepärast algabki ESTO seekordne festival nädal enne laulu- ja tantsupidu. See on suurepärane võimalus eestlastel ja estofiilidel tulla üle maailma Helsingi kaudu Eestisse kokku ja võtta aega kohtumisteks, aruteludeks ning ühistegevusteks.

Rootsieestlasi oodatakse osalema ESTO programmis: kontsertidel, seminaridel, noorteprogrammis, ülõpilasseltside ja korporatsioonide kohtumistel, #võrgustike kohtumistel: Eesti Majad ja vabaõhupiirkonnad välismaal, infokanalid ja häälekandjad välismaal, Eesti kogudused välismaal, eesti keele õppimisvõimalused välismaal, laste- ja noortelaagrid, eesti teadlased, kirjanikud ja kunstnikud välismaal.

Loe lähemalt www.estofestival.com. Esinejad saavad osta -50 euro soodustusega ESTO passe kuni 28. veebruarini.

– Kas ja millistest ESTO tegevustest saab teie ühing osa võtta?

75 aastat suurpõgenemisest 1944 – kuidas me seda meenutame?

Rootsieestlased on suurpõgenemist alati meeles pidanud. On meenutatud miks põgeneti, on tänatud vastuvõtjaid ja abistajaid, on mälestatud kaasteelisi, kes kunagi kohale ei jõudnud või maha jäid. Korraldatud on suuri mälestuskontserte ja aktuseid Eesti ja Rootsi riigipeade ja valitsusjuhtide osalemisega. Avaldatud on artikleid ja pöördumisi ning kogutud mälestusi.

Kui suurpõgenemisest möödus 50 aastat, korraldasid eestlased koos eestirootslastega korjanduse ja rajasid kogutud raha eest Rootsile monumendi “Vabaduse värav”. Selle monumendi juures Djurgårdenil Manilla neemel on Stockholmi eestlased hakanud tähistama muinastulede ööd.

70 aasta möödumisel korraldas REL mälestuste kogumise võistluse – Kuidas oli tulla Rootsi? Lisaks korraldati mälestusjumalateenistusi, filmiõhtuid, näituseid, loenguid ja arutelusid üle Rootsi.

– Kas ja kuidas on teie ühingul plaanis 75 aastat suurpõgenemisest meenutada?
Milliseid
võimalusi näete koostööks teiste organisatsioonidega ja Rootsi ametiasutustega?

Kutse said:
REL osakonnad: REL Lõuna-Rootsi (Meeme Nugin), REL Göteborg (Meeri Lepik), REL Borås (Marge Sundström), REL Kesk-Rootsi (Maela Jaanivald), REL Östergötland (Birgit Ellermäe), REL Gotland (Riina Noodapera), REL Stockholm (Inga Leesment), REL Nynäshamn (Tiina Laante),  REL Põhja-Rootsi (Jüri Lepisk), REL Norrland (Tiia Grenman)
REL liikmesorganisatsioonid: Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing (Eevi Voit), Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis, Metsakodu (Jüri Baumann), Eesti Keeleklubi Göteborgis (Kaja Jakobsen), Eesti Laste Abistamisühing-ELA (Aho Rebas), Göteborgi Eesti Segakoor (Janne Heinpalu), Korvpalliklubi Narva Veteranid (Aho Rebas), Eesti Keele Selts Boråsis (Aili Salve), Eskilstuna Eesti Selts (Hugo Nõmm), Eesti Teaduslik Selts Rootsis (Evelin Tamm), Klubi Estetic (Magnus Aasumets), Stockholmi Eesti Huvikool (Sirle Sööt), Stockholmi Eesti Segakoor (Kristiina Rajaleid), Stockholmi Eesti Lasteaed (Epp Männik), Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU (Piret Kaaman Lepisk), Estivali ühing (Aho Rebas), Stockholmi Eesti Kooli Seeniorid (Marje Tui), Eesti Golfiklubi Rootsis (Rein Kotkas), Eskilstuna Haapsalu Sõprusselts (Margareta Ekström).
REL komisjonid: Ajaloo- ja arhiivikomisjon (Jüri-Karl Seim), Keele- ja kultuurikomison (Aili Salve ja Kätlin Aare), Noorsootöö komisjon (Mart Nyman), Integratsiooni- ja juriidiliste küsimuste komisjon (Maire Vill ja Helen Agah), Poliitika- ja välissuhete komisjon (Evelin Tamm), Eestisse kolimise infokomisjon (Jaak Akker), Kultuuriauhinna kolleegium (Jaan Seim), Ajakiri “Rahvuslik Kontakt” toimetus (Sirle Sööt)
Teised organisatsioonid: Alfred Otsa Stiepndiumi Fond (Peter Andrekson), EELK Eskilstuna Kogudus (Ingo-Tiit Jaagu), EELK Göteborgis (Jaak Peeter Reesalu), EELK Norrköpingi Kogudus (Ingo-Tiit Jaagu), EELK Stockholmi Kogudus (Tiit Pädam), EELK Uppsala Kogudus (Ingo-Tiit Jaagu), Eesti Pensionäride Ühing Stockholmis (Jüri Raud), Eesti Arstide Selts Rootsis (Karl Väärt), Eesti Gaiderite Kogu Rootsis (Maj-Lis Liiv), Joh. Kõpu nim. Eesti Kapital (Helve Jaagu), Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut (Paul Laan), Eesti Komitee Fond (Jaan Vilval), Eesti Kultuuri Koondis (Ivar Paljak), Eesti Naisüliõpilaste Selts Rootsis (Marje Reinans), Eesti Pensionäride Ühing Lundis (Kersti Reinbach), Eesti Päevalehe Sihtasutus (Matti Anniko), Eesti Seenioride Kodu (Toivo Tagel), Eesti Skautmasterite Kogu Rootsis (Rein Asu), Eesti Teaduslik Selts Rootsis (Pille Pruulmann-Vengerfeldt), Eesti Teater Göteborgis (Katrin Sepp), Eesti Ühisabi (Jüri Lepisk), Eesti Üliõpilaste Selts Koondus Göteborgis (Tõnu Riomar), Eesti Üliõpilaste Seltsi Koondus Stockholmis (Jaak Akker), Eesti-Rootsi Kaubanduskoda (Rika Torm), Eskilstuna Eesti Pensionäride Klubi (Eevi Eriksson), Göteborgi Eesti Kultuuriühing (Mart Mägi), Göteborgi Eesti Lastekoor (Leana Salu), Göteborgi Eesti Maja (Johannes Reesalu), Göteborgi Eesti Pensionäride Ühing (Eugeenia Ojasoo), Göteborgi Eesti Selts (Tiina Janson), Kohvik Georg (Evi Lepik), Koitjärve Sihtasutus (Jüri Pärn), Korp! Filiae Patriae (Ellen Hallap Andersson), Korp! Fraternitas Estica (Henri Malvet), Lipkond Põhjala Tütred- Kalevipoeg (Maare Ollin), Lõuna-Rootsi Eesti Maja AS (Madis Laas), Stockholmi Eesti Kool (Piia Paljak Särlefalk/Olari Ilison), Stockholmi Eesti Kooli Sõprade Selts (Sirle Sööt), Stockholmi Eesti Kooli Lastevanemate Kogu (Aune Aavik), Stockholmi Eesti Maja (Mart Nurk/Taave Sööt Vahermägi), Stockholmi Eesti Nelipühi Kirik (Suune Kodu), Stockholmi Eesti Tenniseklubi SET (Rein Tarmet), Tallinna Lipkond (Meeri Lepik), Uppsala Eesti Kodu (Helve Jaagu), Uppsala Eesti Pensionäride Ühing (Oole Kint), Uppsala Eesti Selts (Tiit Pädam), Valgeranna Suvekodu (Maare Ollin), Veskijärve Vabaõhuühing (Mart Mõistlik), Stockholmi Eesti Hobiteater (Alar Pintsaar), Norrköpingi Eesti Pensionäride Ühing (Mirtja Wirén).

Otsime kontakti Saarlaste-Hiidlaste Ühinguga! Kui te teate, mis sellest ühingust on saanud, andke teada info@sverigeesterna.se

Vabaduse värav Djurgårdenil. Foto: Sirle Sööt
Eelmine artikkelEestist, globaalsest eestlusest jm – sõna saavad Eesti erakondade esindajad
Järgmine artikkelTulge Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama ka sõpradega Stockholmis!