Kontakt: REL keele-ja kultuurikomisjon
es.an1732171267retse1732171267egire1732171267vs@of1732171267ni1732171267
SEH Mudilasring
SEH Lekskolan
0-6 a. lastele
(Laulmine, käeline tegevus, eesti keele pesa)
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1732171267iamg@1732171267nalok1732171267srutl1732171267ukaks1732171267intse1732171267
www.estniskakulturskolan.se
SEH Draamastuudio
SEH Dramastudio
4-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1732171267iamg@1732171267nalok1732171267srutl1732171267ukaks1732171267intse1732171267
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se
SEH Täienduskool
eesti keele individuaalõpe
individuella kurser i estniska
moc.l1732171267iamg@1732171267nalok1732171267srutl1732171267ukaks1732171267intse1732171267
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se
SEH Suvekodu Metsakodus
SEH Sommarkollo i Metsakodu
8-14a. lastele/noortele
(keelekümblus lastelaagris)
12 päeva
moc.l1732171267iamg@1732171267nalok1732171267srutl1732171267ukaks1732171267intse1732171267
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se
Eesti Keeleklubi Göteborgis
0-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
moc.l1732171267iamg@1732171267ajakn1732171267esbok1732171267aj1732171267
Kaja Jakobsen
+46 707867355
REL Norrlandi Lastering
moc.l1732171267iamg@1732171267namne1732171267rg.ai1732171267it1732171267
Tiia Grenman
Emakeele ja -tugiõpe Rootsi koolides ja lasteaedades Modersmålsundervisning, -stöd och studiehandledning i skolor och förskolor
Lõuna-Rootsi / Södra Sverige
Lund
Kadi Levo
moc.l1732171267iamg@1732171267ovel.1732171267idak1732171267
Malmö
Kadi Levo
moc.l1732171267iamg@1732171267ovel.1732171267idak1732171267
Lääne-Rootsi /Västra-Sverige
Borås
Katrin Lainemäe.
,mo1732171267c.lia1732171267mg@ea1732171267menia1732171267lnirt1732171267ak17321712670721550674
Göteborg
Aili Salve
moc.l1732171267iamg@1732171267tseae1732171267vs1732171267, 073 156 90 97
Jönköping
Gränna Ribbarskolan, Talavidskolan, Ljungarumskolan, Strömbergskolan, Strandskolan ja Torpaskolan
Aili Salve
Â,mo1732171267c.lia1732171267mg@ts1732171267eaevs17321712670721550674
Gislaved
studiehandledning
Aili Salve 0731569097
Ida-Rootsi / Östra Sverige
Linköping
Birgit Ellermäe
moc.l1732171267iamg@1732171267eamre1732171267lle.t1732171267igrib1732171267
Gotland
Kaidi Flemström
moc.a1732171267ilet@1732171267morts1732171267melf.1732171267idiak1732171267
Suur-Stockholm /Stor-Stockholm
Botkyrka
Ülle Kund
moc.l1732171267iamg@1732171267dnuk.1732171267ellu1732171267
Danderyd
Otsitakse õpetajat!
Huddinge
Ülle Kund
moc.l1732171267iamg@1732171267dnuk.1732171267ellu1732171267
Järfälla
Inga Leesment
moc.l1732171267iamto1732171267h@eke1732171267saas1732171267
Nacka
Merite Pant
moc.l1732171267iamg@173217126762xre1732171267m1732171267
Nynäshamn
Ülle Kund
moc.l1732171267iamg@1732171267dnuk.1732171267ellu1732171267
Salem
Aire Kaasik Lindblad
moc.a1732171267ilet@1732171267nasla1732171267heria1732171267
Sollentuna
Inga Leesment
moc.l1732171267iamto1732171267h@eke1732171267saas1732171267
Stockholm
Inga Leesment
moc.l1732171267iamto1732171267h@eke1732171267saas1732171267
Stockholm
Evelyn Paju
moc.l1732171267iamg@1732171267ujap.1732171267nylev1732171267e1732171267
Södertälje
Merite Pant
moc.l1732171267iamg@173217126762xre1732171267m1732171267
Täby
Astrid Talumaa
es.ev1732171267il@aa1732171267mulat1732171267.dirt1732171267sa1732171267
Vallentuna
Kersti Ahlgren
es.oo1732171267hay@n1732171267erglh1732171267a_its1732171267rek1732171267
Österåker
Kersti Ahlgren
es.oo1732171267hay@n1732171267erglh1732171267a_its1732171267rek1732171267
Sigtuna
Moonika Kivitar
moc.l1732171267iamto1732171267h@2311732171267791eu1732171267qinom1732171267
Upplands – Bro
Moonika Kivitar
moc.l1732171267iamto1732171267h@2311732171267791eu1732171267qinom1732171267
Emakeeleõppest Rootsis
Rootsi keeleseaduse § 14 ja § 15 sätestavad kohustuse võimaldada emakeele arendamist ja kasutamist neile, kelle emakeel ei ole rootsi keel või mõni vähemuskeeltest. Ametlikeks vähemuskeelteks on Rootsis soome keel, jidish, meänkieli ja romani chieb ning saami keel.
Keeleseaduse eesmärk on kaitsta keelte rohkust ja üksikisikute ligipääsu keelele. Siinkohal peetakse silmas koolisüsteemis tugiõpet emakeeles (modersmålsstöd) ja emakeeleõpet (modersmålsundervisning). Emakeele kasutamise ja arendamise võimaldamise kohustus kehtib nende laste suhtes, kes on emakeelt õppinud kodus.
Lasteaia 1998. a. õppeplaanis seisab, et keel ja õppimine on lahutamatult seotud nagu keel ja isiksuseareng. Lasteaed peab tähtsustama iga lapse keelearengu stimuleerimist ja innustama laste uudishimu ja huvi kirjakeele vastu. Välismaa päritoluga lapsed, kes arendavad oma emakeelt, omandavad paremad võimalused rootsi keele õppimiseks ja teadmiste omandamiseks ka teistes valdkondades.
Lasteaed peab kaasa aitama, et lapsed, kelle emakeel ei ole rootsi keel, saaksid võimaluse arendada nii rootsi keelt kui ka oma emakeelt. Teadlikkus iseenda kultuuripärimusest ja osavõtlikus teiste kultuurist aitab kaasa sellele, et laps arendab oma võimet mõista teiste väärtushinnanguid ning võimet kujutada ennast ette nendes teistes tingimustes.
Lasteaed saab kaasa aidata ja pakkuda tuge selleks, et etnilistesse vähemustesse kuuluvad lapsed ja välismaa päritoluga lapsed saaksid arendada oma mitmekultuurilist kuuluvust.
Põhikoolimääruse ptk 2 § 9 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 7 kohaselt peab võimaldama õpilasele emakeeleõpet eraldi õppeainena, kui
- ühel või mõlemal õpilase ametlikul hooldajal on emakeeleks mõni muu keel kui rootsi keel
- see keel on kodus õpilasele igapäevane suhtluskeel
- õpilasel on põhiteadmised sellest keelest
- õpilane soovib saada emakeeleõpet
Põhikoolimääruse ptk 2 § 13 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 12 paneb kommuunile kohustuse korraldada emakeeleõpet, kui soovitava keele õpetamiseks leidub sobilik õpetaja ja vähemalt viis õpilast soovivad emakeeleõpet.
Emakeeleõpet saami keeles, soome keeles, meänkielis, romani chibis või jiddischis peab võimaldama ka siis, kui see keel ei ole õpilase igapäevane kodukeel ja kui sooviavaldajaid on vähem kui viis.
Põhikoolimääruse ptk 5 § 2 ja gümnaasiumimääruse ptk 8 § 5 alusel peab õpilane saama juhendamist õppimisel oma emakeeles, kui õpilane seda vajab.
Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 9 kohaselt võib emakeeleõpet korraldada isikliku valikõppeainena, laiendatud programmina või mõne teise võõrkeele, v.a. rootsi ja inglise keel, aseõppeainena.
Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 annab õpilasele õiguse saada emakeeleõpet üldjuhul kuni seitse õppeaastat oma õpiaja jooksul. Kui õpilasel on erivajadus emakeeleõppe järele, on tal õigus sellele pikema aja jooksul. Ajaline piirang ei kehti ka juhtudel, kui emakeeleõpe on mõne võõrkeele aseõppeaine või isiklik valikõppeaine. Samuti ei kehti ajaline piirang õpilastele, kelle emakeel on soome keel, jidish, meänkieli, romani chieb või saami keel.
Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 kohaselt otsustab emakeeleõppe korraldamist iga õpilase puhul koolidirektor.
Mida emakeeleõpe sisaldab?
Emakeeleõppe riiklikus õppekavas on kehtestatud eesmärgid, mida õppetegevusega tuleb saavutada.
5. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:
- osaleda vestluses, jutustades edasi anda elamusi ja juhtumeid ning ümber jutustada lugude sisu
- lugeda ja mõista erinevat laadi eakohaseid tekste
- kirjutada lühilugusid, kirju ja kokkuvõtteid nii, et lugeja nendest aru saab
- jutustada oma päritoluriigist ja sealsest elust ning võrrelda seda Rootsi eluoluga
9. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:
- osaleda aktiivselt vestlustes ja diskussioonides ning kokkuvõtlikult suuliselt aruandma oma tööst nii et selle sisu on selgelt arusaadav
- kirjutada selgelt, õigesti ja väljendusrikkalt nii, et keel sobib selle situatsiooniga, mida kirjutatades edasi antakse
- lugeda ja mõista eakohast ilukirjandust ja õppekirjandust
- tähele panna ja mõista keelereegleid, eriti võrdluses rootsi keelega
- tunda oma päritolumaa ajalugu, traditsioone ja ühiskonnakorraldust, norme ja väärtusi ning oskama neid võrrelda rootsi omadega.
Kuidas taotleda?
Võtke ühendust oma kooli või lasteaia kantseleiga või direktoriga ning paluge blanketti
- emakeele tugiõppeks (modersmålsstöd)
- emakeeleõppeks (modersmålsundervisning)
- õppetöö juhendamiseks emakeeles (studiehandledning)
Täitke blankett ära ja saatke see kooli või lasteaeda emakeeleõppe eest vastutavale isikule (enamasti direktor/juhataja).
Kui te tunnete teisi eestlasi samas koolis/vallas, uurige nendelt, kas ka nemad on saatnud taotluse sisse. Kui ei ole, siis soovitage, et ka nemad seda teeksid. Mida rohkem on õpilasi, seda suurem on tõenäosus, et leitakse hea õpetaja ja et emakeeleõpet oleks üleüldse võimalik korraldada.
Praktika näitab, et viie õpilase leidmine polegi nii lihtne. Samuti võib takistuseks saada õpetaja puudumine, kui õpetaja töökoormus on väike ja kaugelt kohale sõitmine tähendab õpetajale suurt ajakulu.
Kui ühes ja samas koolis ei ole viite õpilast, võib kool esitada tingimuse, et laps peab minema eesti keele tunniks teise kooli. Praktika erineb suuresti. Osad vallad, koolid, lasteaiad on väga vastutulelikud, teised aga väga passiivsed. Initsiatiiv ja aktiivsus peab tulema lapsevanemate poolt. Lihtsam on asjaajamine nendes koolides, lasteaedades ja valdades, kus varem on eesti keele õpetamine toimunud ja keeleõppe korraldajatel on kontaktvõrk juba tekkinud.
Esitage taotlused aegsasti, et teie sooviavaldust saaks kool/lasteaed/vald juba õppeaasta alguses arvesse võtta!
Mida teha, kui teie lapsele ei võimaldata emakeeleõpet?
Kui teil tekib probleeme, võtke julgesti ühendust REL keelekomisjoniga e-posti teel .es1732171267.anre1732171267tseeg1732171267irevs1732171267@ofni1732171267
REL keelekomisjon omab teatud määral ülevaadet millistes valdades millistel tingimustel emakeeleõpe toimub ja kui suure koormusega õpetajad töötavad. REL keelekomisjon saab REL-i liikmeid aidata kontaktide vahendamisega ja asjaajamisega kooli ja valla vahel.
SIRLE SÖÖT
moc.l1732171267iamg@1732171267toos.1732171267elris1732171267
