Eduard och Erika Tubin fördes till sista vilan i Estland
Stockholmi Metsakalmistul puhkab palju tuntud Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi ning vähemtuntuid rahvuskaaslasi. Metsakalmistu on täis kultuuriradu mida avastada.
Viimati käisime siin Eesti Vabariigi 100. aastapäeval, 24. veebruaril käreda pakasega. Süütasime küünlad kümnetel haudadel, ka Eduard ja Erika Tubina haual. Pühkisime ära lume nimeplaadilt ja peatusime hetkeks.
Kui Eduard põgenikelaevaga “Triina” Rootsi saabus, oli ta 39-aastane, hinnatud helilooja ja dirigent. Siin Rootsis oli elada ja töötada antud talle veel 38 aastat.
Teame, et Eduard ja Erika Tubin koos oma poja Eino ja Eduardi esimesest abielust poja Reinuga saabusid Rootsi sama põgenikelaevaga kui Marie Under, Artur Adson, August Gailit, August Mälk, Juhan Aavik jt. Artur Adson meenutab oma raamatus “Lahkumine”:
”Ühel mootori seisu ajal, videviku eel, toimus meie ”Triina” tekil väike aktus. Ergutust selleks andis mõnele sõnavõtjale Estonia solist Eedo Karrisoo, kel enne äratulekut oli korda läinud teatud laost välja võtta üks ilus kollektsioon seda, mida te ise võite aimata. Seda hinnatavat eliksiiri jagas ta laeval heldelt, olles enese kasuks aga väga tagasihoidlik. Kõnedega esinesid kapteni kajuti katuselt laeva ninast Gailit, Mälk, Juhan Aavik ja kolonel Leithammel. Rahvas tundis end vabal merel juba võrdlemisi ohutuna, mis ka väljendus kõnelejate patriootilistes sõnavõttudes. Hoogu sattununa võttis Mälk isegi kaks korda sõna. Aktuse lõpul üks väike tüdruk meie pealtkuulajate seast deklameeris peast ühe Koidula luuletuse ja Underi ”Sõduri ema”. Ja siis laulsime hümni, vabalt, valjult ning südamest. ”
“Eduard Tubin oli väga võimekas ja produktiivne komponist. Räägiti, et ta Rootsi jõudes armastanud Neglinge laagris üksinda metsas jalutada, koju jõudes kirjutanud sisekõrvas kujuteldud pala orkestri partituuri. Milline võime! Ta on kindlasti Eesti üks suurimaid heliloojaid, kelle nime võime kirjutada suurte kuldsete tähtedega,” räägib Mai Raud-Pähn.
Kui tema rikkalikust loometöö pagasist midagi Rootsi Eestlaste Liidu poolt esile tõsta, siis tänaksime teda rootsieestlaste poolt koorilaulu traditsiooni edasikandmise eest paguluses ning tema meeskooride laulude eest, mis elavad edasi kuniks leidub lauljaid.
Eesti Vabariigi aastapäevade pühitsemistel ja Eesti üldlaulupidudel Rootsis on olnud tähtis roll eestluse alalhoidmisel. Meie kultuuriarhiivis on temast ja Stockholmi Eesti Meeskoorist fotosid, kavalehti ja raamatuid, kus seisab tema nimi ja moto: ”Sinule alati kodumaa kostku vabade meeste laul!”
– 23. veebruaril 1946 seisab Eduard Tubin Omakultuuri õhtul 50-mehelise Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskoori (Stockholmi Eesti Meeskoori eelkäija) ees ja juhatab K.A. Hermanni ”Isamaa ilu hoieldes”.
– Harald Perteni foto Eesti Vabariigi 29. aastapäeva aktuselt Stockholmi Kontserdimajas 23.02.1947. Saal on pilgeni rahvast täis. Meeskoori ees seisab Eduard Tubin uhkelt dirigendi puldis.
– 26.-27. juunil 1948 toimub Stockholmis esimene üldlaulupidu Rootsis. Eduard Tubin seisab Skansenis Sollideni laval 113-mehe ees ja meeskoorid laulavad tema juhendamisel Kunileidi “Sind surmani”, A. Kapp “Mu süda”, tema enda “Karjase laulu”, E. Aav “Humal”, Türnpu “Mull lapsepölves rääkis”, Ernesaksa “Hakkame mehed minema”.
– II laulupeol 1954 esitatakse Eduardi juhatamisel Lüdigi “Põlismetsa järv”, tema enda poolt meeskoorile seatud eestlaste laul Siberi orjalaagrites ”Kaugel näen kodumaad”, J. Simmi “Mulgimaale” ning A. Kappi “See on Eesti laul”.
– III Rootsi eestlaste laulupeol 1958 esitati tema juhatamisel Kunileidi ”Sind surmani”, Saebelmani ”Su priiust olid matnud”, Läte ”Koju”, Aaviku ”Isamaale”, Vettiku ”Kuu”, Nerepi ”Mehed” ja lõpetuseks tema enda ”Muhu tants”.
1976.a. tähistati Eduard Tubina ja Enn Võrgu 70 a sünnipäeva Stockholmi Eesti Meeskoori 97. kontserdiga. Kavast leiame tema loomingust ”Muhu tants”, “Sõmeralt Sõrmikule”, “Kui tume veel kauaks”, ”Igatsus”, “Õhtulaul”, “Karjase laul”, “Kaks saarlast”.
5. veebruaril 1977 toimub Nacka muusikagümnaasiumi aulas Stockholmi Eesti Meeskoori 100. kontsert. Esimest osa juhatab Rein Tubin, teist osa Eduard Tubin. Lauldakse Kreeki, Tormist ja lõpetuseks ”Kaks saarlast”.
“Võttis aega, kuni rootslased teda märkasid. 5. sümfoonia esiettekanne oli Kontserthoone suures saalis. Meie pagulakonna kontsertidel esitati Tubina klaveri- ja viiulipalu ning laule väga sageli. Oli siin ju päris häid interpreete, nagu Olav Roots klaveril, Celia Uhke-Aumere ja Alfred Pisuke viiulil, Els Vaarman lauljatarina. Saatjana esinesid enamasti Hilma Nerep-Mossin ja Harri Kiisk. Alfred Pisuke armastas Tubina eesti rahvalaulu-ainelisi lugusid ette kanda, nagu “Külakarjase sarvelugu””, meenutab Mai Raud-Pähn.
Erika Tubinist leidsime kultuuriarhiivist vaid kaks fotot. Mai Raud Pähn kirjeldab Erikat nii: ”Ta oli endine baleriin, väga kaunis väike daam. Prouaga olime kunagi osalised ühes näidendis.” Teame, et ta kirjutas Tubina balleti “Kratt” libreto, ta oli õppinud klaverit, tantsimist ja näitlemist…
Artur Adson kirjutab aastal 1951 “Meil vanadel on kõigi mõtete ja ja püüdluste tipuks tagasipöördumine Kodumaale. Seda igatsust ei unusta me päevakski. See on meie loojakul jäänud elumõtteks. Ja kui see ära võetakse, siis on väga raske, siis ei teagi enam, milleks elada.”
Nüüd pöördutegi igaveseks tagasi Kodumaale. Head teed!
Rootsi Eestlaste Liit
Ärasaatmistseremoonia Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistul toimus 4. juunil 2018. Rootsi Eestlaste Liidu poolt võttis sõna Sirle Sööt, Rootsi Kuninglikust Muusikaakadeemiast Fredrik Wetterqvist, Gehrmans Musikförlag AB-st Gunnar Helgesson ning Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Kristel Engman.
Mälestustseremoonia Tallinna Metsakalmistul toimub 18. juunil 2018 kell 13.00. Kohal viibib Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Sõnavõttudega esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse esimees Ivari Ilja, Vanemuiste teatri muusikajuht Paul Mägi ning poeg Eino Tubin.
Eduard Tubina mälestuskontsert Estonia kontserdisaalis toimub 19. juunil kell 13.00. Loe lähemalt SIIT.
På Skogskyrkogården i Stockholm vilar flera estniska kulturpersonligheter, samhällsledare och många fler mindre kända landsmän. Skogskyrkogården är full av estniska kulturspår som är värda att upptäcka.
Senast var vi här i bitande kyla den 24 februari på Estlands 100 årsdag och tände ljus på tiotals gravar, däribland också Eduard och Erika Tubins grav. Vi torkade bort snön på gravstenen och stannade upp en stund.
När Eduard Tubin kom till Sverige på flyktingbåten Triina var han 39 år gammal och redan uppskattad tonsättare och dirigent. Här i Sverige hade han att leva ytterligare 38 år.
Vi känner till att Eduard och Erika Tubin, tillsammans med sonen Eino samt Rein, Eduards son från ett tidigare äktenskap, kom till Sverige på samma flyktingbåt “Triina” som Marie Under, Artur Adson, August Gailit, August Mälk, Juhan Aavik och många fler.
“Eduard Tubin var en kunnig och produktiv komponist. Det berättades att han tyckte om att spendera sin tid i Neglinge flyktingförläggning med att vandra ensam skogen. När han senare kom hem tecknade han ned orkesterpartituren han skapat i sinnet under vandringen. Vilken förmåga! Han var utan tvekan en av de främsta tonsättarna i estnisk
musik och vi kan skriva hans namn med gyllene bokstäver”, berättar Mai Raud-Pähn.
När vi nu vill framhäva någon del av hans stora produktion så vill vi från Sverigeesternas Riksförbund tacka honom för att han under lång tid bidrog till att den estniska körmusiken kunde fortleva och utvecklas i Sverige. Vid sidan av hans internationellt erkända roll som tonsättare vill vi därför särskilt uppmärksamma hans arbete som manskörsledare och hans musik skriven till manskörer. Eduard Tubin var under åren 1945–1959 och 1975–1982 dirigent för Stockholms Estniska Manskör.
…
Artur Adson skriver 1951 “Vi gamla kan bara tänka på återvändandet till Hemlandet. Varje dag som går. Det har blivit som mål och mening under vårt livs afton. Om det skulle tas bort, då vet vi inte vad vi skulle leva för.”
Nu återvänder ni till hemlandet! Farväl!
Sverigeesternas Riksförbund
