Göteborgi Eesti Majas kohtusid 28.-29. aprillil Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu saadikud, et pidada järjekorras 113. istung. Kahepäevasel kokkusaamisel kinnitasid rootsieestlaste organisatsioonide ja piirkondlike ühingute esindajad muuhulgas ühispöördumise Rootsi Valitsusele, milles nõutakse lastele paremaid emakeele õppimise tingimusi.
“Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal ja Euroopa kultuuripärandi aastal keskendub Rootsi Eestlaste Liit Eesti kultuuriradade kaardistamisele ja meie kultuuriloo tutvustamisele. Kõrvuti Läti, Leedu ja eestirootslaste organisatsioonidega tähistame Eesti, Läti ja Leedu 100. juubelit Balti päevaga Skansenis ja valmistume eelseisvateks valimisteks. Ees ootavad nii Rootsi valimised kui ka meie enda esinduskogu valimised,” ütles Sirle Sööt, REL juhatuse esimees. “Lisaks on mul suurepärane võimalus olla ESTO2019 komitee juhiks. Ettevalmistustööd on juba ammu alanud, kuigi Esto ise algab alles 2019. aasta suvel nädal enne laulupidu.”
Esinduskogu kinnitatud resolutsioonis Rootsi Valitsusele juhitakse tähelepanu, et iga lapse õigus emakeelele vajab kaitset. “Rootsi põhiseadus annab igale Rootsis elavale lapsele õiguse oma emakeelele ja kultuuripärandile. Riik peab seda õigust kaitsma ja tagama kõikide laste emakeeleõppe!”
“Leiame, et emakeele nädalatundide arvu tuleb vähemalt kahekordistada. Üks tund emakeeleõpet nädalas ei ole piisav,” ütles REL poliitikakomisjoni juht Evelin Tamm resolutsiooni sisu tutvustades. “Emakeeleõpetajate palgad ja töötingimused peavad paranema ja kaotada tuleb ka väikeste keelerühmade lapsi diskrimineeriv viie lapse miinimumnõue keelegrupi moodustamiseks.”
Esinduskogu koostas ka märgukirja Eesti Päevalehe juhatusele, milles avaldati nördimust, et mitmete nimekate rootsieestlaste kirjutised on vastuseta avaldamata jäetud. “Päevalehe näol tegemist ainukese regulaarselt ilmuva ja väliseesti ühistest vahenditest rahastatud meediaväljaandega Rootsis. Seetõttu on siinsel eesti kogukonnal õigustatud ootus, et meie tegevust, pakkumisi ja probleeme lehes ka asjakohaselt kajastatakse.”
Kahepäevase koosviibimise kõrghetkeks kujunes kultuuriauhinna üleandmine ja sellele järgnenud pidusöök. Seekordseks laureaadiks nimetati mitmekülgne väliseesti kultuuri-, poliitika- ja teadustegelane prof. em. Hain Rebas.
Õhtu lõpetas Eesti Teater Göteborgis oma vaimuka ja säravalt esitatud tõlgendusega Koppvillemi tuntud sünnipäevaloost. Eesti Teater Göteborgis on märkimisväärse ajalooga harrastusteater. Täna juhatab tegevust Katrin Sepp, kes ka ise kõrvuti Rein ja Meeri Lepiku, Liisa-Lotte Gibsoni, Paavo ja Helle-Mai Vöörmaniga lavale astus. Klaveril saatis ansamblit Marianne Münz.
“Oleme Göteborgis väga uhked oma Eesti Maja üle ja alati on hea tunne seda teistega jagada. RELi esinduskogude väljaspool Stockholmi korraldamine näitab, et tegemist on tõesti kõigi Rootsi eestlastele organisatsiooniga,” ütles Meeri Lepik esinduskogu presiidiumi asespiiker ja võõrustaja.
“Saadikuid valitakse neljaks aastaks ja perioodi lõpuks on sageli töötahe vähenenud. Seetõttu olin üllatunud kohaletulnute energiast ja sihikindlusest. Arutasime ühiseid rõõme ja muresid ja avatus üleriigiliseks koostööks oli ilmselge. Kuigi kaasaegne tehnika annab meile uusi võimalusi, on isiklikud kohtumised ikkagi asendamatud,” leidis Lepik.
Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised toimuvad eeloleval sügisel, kandidaatide ülesseadmine aga algab juba suvel. 2017. aastal oli Rootsi Eestlaste Liidu kümne piirkondliku osakonna liikmeid kokku 1006 ja nendele lisanduvad veel 18-ne liikmesorganisatsiooni liikmed. Rootsi Eestlaste Liidu juhatus jätkab samas koosseisus ka järgmisel aastal: Sirle Sööt (juhatuse esimees), Peeter Pütsep, Aili Salve Siht ja Meeme Nugin, Evelin Tamm, Jaak Akker, Birgit Ellermäe, Indrek Aunver, Kaja Jakobsen, Meeri Lepik, Merike Lundström ja Eevi Voit. Asendusliikmetena jätkavad Maire Martsoo, Kee Kallastu, Tiia Grenman, Inga Leesment ja Kätlin Songisepp Osasuyi,
Evelin Tamm
es.an1732331583retse1732331583egire1732331583vs@mm1732331583at.ni1732331583leve1732331583
