Teisipäeval, 27. märtsil tähistati Rootsis Marie Underi 135. juubelit piduliku luuleõhtuga Stockholmi vanalinna legendaarses restoranis Den Gyldene Freden ning hilisõhtul digitaalinstallatsiooniga luuletaja kodukandis Mälarhöjdenis.
Luuletaja elu ja loomingut tutvustasid Underi tõlkija Enel Melberg ja poeedi kauaaegne tuttav ja hilisem pärandihoidja, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi juhataja Paul Laan. Valitud luuletusi lugesid vaheldumisi eesti keeles Kairi Ilison ja oma tõlkes Enel Melberg. Lisaks luulele ja mälestustele oli poeedi kohalolek tajutav ka Rootsi Eestlaste Liidu arhiivist pärit fotode kaudu, mida üheskoos suurelt ekraanilt vaadati ja kommenteeriti.
Marie Under põgenes Rootsi 1944. aastal. Alates 1945. aastast kuni oma elu eelõhtuni Vårbergi haiglas elas ta 6 kilomeetri kaugusel Stockholmi südalinnast Mälarhöjdeni piirkonnas Klubbacken 59 neljakordses kortermajas. Poeedi sünnipäevaõhtul kell 10 valgustas sama hoonet Stockholmi galeristi ja kunstniku Magdalena Blomi videoinstallatsioon, mis põimis Underi luulet ja eluloolisi fakte. Et just selles majas elasid Marie Under ja Artur Adson, kinnitab sellel olev valgustatud mälestustahvel.
“Eesti Teaduslik Selts Rootsis (ETSR) on alates asutamisaastast 1945 oma tegevuse põhieesmärgina esile tõstnud Eesti teadusloolise, ajaloo- ja kultuuripärandi alase tegevuse edendamise Rootsis. Marie Underi elu ja looming on Eestis väga hästi tuntud, kuid Rootsi kirjandus- ja kultuuriajaloos on tegemist praktiliselt unustatud peatükiga. Mul on väga hea meel, et tänasel õhtul oleme astunud sammu edasi, et Underit Rootsi kultuurilukku kinnistada,” ütles ETSR juhatuse esimees ja Underi juubelisündmuste eestvedaja Evelin Tamm.
Marie Underi ja Artur Adsoni kodu Mälarhöjdenil on üks geograafiline punkt paljudest Eesti kultuuriradadest Rootsis, mis on koondatud Rootsi Eestlaste Liidu (REL) EV100 juubelikingina äsja valminud portaalile www.kultuurirajad.se. Teine Underiga seotud kultuurirada viib läbi Stockholmi Metsakalmistu, kus oli tema viimane puhkepaik 1980-2016, kuni ümbermatmiseni Eestisse.
“Kultuuriradade portaal annab rootsieestlastele suurepärase võimaluse koguda ja koondada informatsiooni eesti kultuurikandjate kohta Rootsis ning teisalt annab kultuuriajaloo huvilistele võimaluse Rootsi tulles neid radu hõlpsasti leida. Näiteks ka restoran Den Gyldene Freden ei ole tänase mälestusürituse toimumiskohaks juhuslik valik. Just siin, selle restorani keldrisaalis tegid Gustav Suits ja August Mälk 1945. aastal otsuse asutada Välismaine Eesti Kirjanike Liit, kuhu kuulus ka Marie Under. Olen ise sellest restoranist kümme aastat mööda käinud, viies lapsi Eesti Kooli, kuid selle koha seotusest eestlastega sain alles teada nüüd kultuuriradade kaardistamise käigus. Hirmus tore on ka see, et kultuuriradade uurimine viib meid kokku siin üleskasvanud eestlastega, kellelt on meil, hiljuti Rootsi kolinutel, nii palju põnevat teada saada,” jutustab õhinal REL esimees Sirle Sööt.
Marie Under sai sünnipäevakingiks Vikipeediasse rootsikeelse artikli ning täiendatud versiooni eesti keeles. Evelin Tamm, kes on ka Eesti naisajaloo uurija, sai inspiratsiooni Rootsi välisministri Margot Wallströmi naistepäeva üleskutsest #WikiGap kirjutada naistest artikleid Vikipeediasse. “Naistepäeva nädalal kandsin Rootsi Vikipeediasse ridamisi eesti pagulastaustaga tegusaid naisi, esimesena Marie Underi. Ka Enel Melberg on kirjutanud Underist ühe peatüki Rootsi naiste kirjandusloolisesse enstüklopeediasse. Siiski vajab Underi elu ja looming Rootsis senisest veelgi põhjalikumat tutvustamist,” leiab Evelin Tamm.
Rootsi Eestlaste Liit
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
es.an1732424554retse1732424554egire1732424554vs@of1732424554ni1732424554
+46 72 519 04 80
+372 567 05 699
