Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistamine Stockholmis

557

Lae alla kavalehe pdf

eesti keeles >>
rootsi keeles >>


 

På svenska: Republiken Estlands 107:e årsdag firas i Stockholm med konserten “Hemlängtan”


Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistatakse Stockholmis laupäeval, 22. veebruaril kell 15.00 Musikaliskas, Nybrokajen 11. Õhtu lõpeb peoga Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34.

Kontsertaktus on kahes vaatuses vaheajaga. Vaheajal on avatud kohvik/baar. 

15.00 – 16.30 Kontsertaktus “Kabaree ESTO”

Vaheaeg
17.00 – 18.00 Kontsert “Koduigatsus”

Piletid:

  • 280 krooni
  • 180 krooni kuni 23-aastased noored
  • lapsed kuni 14-a tasuta

OSTA PILET kontserdile Musikaliskas


19.00 Pidu õhtusöögiga Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34

Õhtusöögi osalustasu 300 kr saab maksta: SWISH 1230647198 või BG 420-8724. 
Välismaalt makstes IBAN SE46 8000 0832 7991 3475 6742, BIC SWEDSESS.
Saaja: Stockholmsavdelning i Sverigeesternas Förbund

Kohtade arv on piiratud. Uksel piletimüüki ei toimu.

Registreerimine õhtusöögile Eesti Majas on lõppenud.


Kontsertaktus “Kabaree ESTO” teeb ajarännaku läbi muusika, laulu, luule, tantsu ja teatri ülemaailmsete eesti päevade traditsiooni ajaloos.

See on lugu kodumaalt põgenema sunnitud eestlaste ühisest ülemaailmsest võitlusest jääda võõrsil rahvusgrupina alles, soovist hoida alal oma keelt ja kultuuri ning aidata Eesti taasiseisvumisele kaasa. Relvadeks selles võitluses olid laul, muusika, pärimuskultuur, kunst, kirjandus ja koostöötahe.

Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni hakati pagulusse saabumisel kohe edasi kandma Saksamaal, Rootsis, USA-s, Kanadas, Inglismaal ja teistes riikides, kus vähegi eesti laulukoore ja rahvatantsurühmi tegutses. Aeg läks ja päevadest said aastad. Loodi Eesti Majad, skaudilaagrid, laste suvekodud – eesti kultuurisaared võõral maal. Sellest ei piisanud ajal, mil mitmekeelsust ja -kultuursust peeti lastele kahjulikuks. Eestluse hoidmiseks tuli seljad kokku panna eestlastega teistes maades.  

Ühise ülemaailmse laulu- ja tantsupeo mõte sai teoks Torontos 1972! Kaks pikka aastat eestlaste visadust, jonni ja väsimatut tööd oli riita laotud. Ja küllap siin oli kõhklejaid. Aga saabumispäevaks oli kogunenud mitu tuhat eestlast Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Euroopast – isegi Rootsist läks seitse lennukitäit. Olid sündinud esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad – ESTO.

Ajarännakus osalevad: 

  • Eesti Noored Rootsis
  • Eesti Vabariigi suursaadik Rootsis Toomas Lukk
  • REL kultuuriauhinna kolleegiumi sekretär Jaan Seim
  • Stockholmi Eesti Kooli 9-klassi õpilane David Eklund
  • Stockholmi Eesti Mudilaskoor
  • Stockholmi Eesti Naiskoor
  • Stockholmi Eesti Segakoor
  • Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm VIRVEL
  • SweedEst Song
  • Oskar Särlefalk
  • Toomas Tuulse

Kontsertaktuse teine osa keskendub eksiilis tegutsenud heliloojate loomingule, keskseks teemaks on koduigatsus.

Näiteks Eduard Tubin kasutas just Stockholmis loodud teostes rohkesti rahvaviise, mis pärinevad tema kodukandist. Esitusele tulevad valikud tsüklitest “Neli rahvaviisi minu kodumaalt” ning “Süit eesti karjaseviisidest”, kus rahvaviisid kannavad sügavat tähendust. Need ei väljenda üksnes rahvuslikku omapära, vaid ka koduigatsuse tunnet. Aktusel kõlab muuhulgas ka Juhan Aaviku looming. Ka tema pööras just võõrsil suurt tähelepanu eesti algupärastele rahvaviisidele, mida ta oskuslikult kunstmuusikas kasutas. Nii Tubin kui Aavik olid iseseisvas Eestis muusikaelu keskseid kujusid. Tubin tegutses Vanemuise dirigendina ja oli oluline modernist eesti heliloomingus, samas kui Aavik oli enne põgenemist Tallinna Konservatooriumi rektor. Rootsis aga ei oodanud kumbagi ees midagi nende võimetele vastavat. Rootsis loodud muusika jäi suuresti tundmatuks: okupeeritud Eestisse see üldjuhul ei jõudnud, Rootsi muusikategelased ei tundnud selle vastu piisavat huvi ning pagulaskogukonnas olid piiratud võimalused tehniliselt nõudliku muusika esitamiseks. 

Sopran – Jaanika Kuusik
Klaver – Carolin Krajnak
Viiul – Amanda Ruta Vieško
Vioola – Tuomas Oravuo
Tšello – Filip Graden

Esinejate tutvustus

Eesti Noored Rootsis (ENR)

ENR EV 106. aastapäeva aktusel. Foto: Aili Suiste Rundin
ENR EV 106. aastapäeva tähistamisel Scalateatris. Foto: Aili Suiste Rundin

ENR on noorteorganisatsioon, mis loodi 2019. aasta suvel ühise sooviga osaleda ESTO festivalil Helsingis, Tartus ja Tallinnas. Organisatsiooni tegevust veavad Stockholmi Eesti Kooli endised õpilased, kellest mitmed on aastatel 2010–2018 õppinud ka Stockholmi Eesti Huvikooli draamastuudios, olnud ise kasvandikud ja nüüd juhid Suvekodus Metsakodus. Lisaks on noored mitme aasta vältel harjutanud võrkpalli, võttes eeskuju Kanada Jõekääru noortest, eesmärgiga neid 2025. aasta ESTO võrkpalliturniiril võita. Noori ühendab soov hoida ja arendada eesti keelt lavakunsti ja mitmekülgse noortetegevuse kaudu. 

Valdo Kask

Valdo Kask. Foto: erakogu

Valdo Kask on Stockholmis sündinud ja kasvanud teleprodutsent, kes  on pühendunud teatrile ja dokumentaalfilmile. Eesti taasiseseisvumise ajal 1989–1991, õppis ta näitlemist Eesti Lavakunstikateedri XV lennus. Aastatel 1995–1998 oli ta Von Krahli teatri produtsent ning vastutas ka Baltoscandali festivali korraldamise eest 1996. ja 1998. aastal. Samal ajal alustas ta tööd teleprodutsendina, esmalt Strix Televisioni esindajana kogu Baltikumis ning hiljem töötas TV3, TV4 ja SVT juures. 2012 pälvis Valdo koos kolleegi André Prticiga Rootsi teleauhindade Kristallenil 2. koha. André Prtic on ka tänase kontserdi režissöör. 2023 viis Valdo Eesti Noored Rootsis teatrigrupi Göteborgi Estivalile etendusega “The Mental State of Eesti Noored Rootsis”. Lavastust esitati ka Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisel Scala teatris. Kontsertaktuse “Noor-Eesti. Loominguline ajarännak 1905-2024” lavastamine oli Valdole tähendusrikas tagasitulek teatri- ja filmikunsti juurde, andes talle võimaluse põimida kokku teater, dokumentaalfilm ja teleproduktsioon. Valdo jaoks on oluline esile tõsta kogukonna andeid – nii professionaale kui entusiaste. Ta usub, et ühislooming sünnib võrdsusest, kus iga panus on väärtuslik.

Stockholmi Eesti Naiskoor

Stockholmi Eesti Naiskoor. Dirigent Jaan Seim. Foto: Aili Suiste Rundin

Naiskoori kaunite häältega lauljate arv ulatub kahekümneni. Mitmed neist alustasid kooslaulmist juba Stockholmi Eesti Kooli lastekooris. Kui kool sai läbi, tekkis soov laulmist jätkata, mis viis 2017. aastal Naiskoori asutamiseni. Naiskoor on kvalifitseerunud ja osalenud kahel laulupeol Eestis. Stockholmis esineb koor sageli eesti kontsertidel, kus neid võetakse alati soojalt vastu. Lähtuvalt huvist ja  soovist end muusikaliselt täiendada, on lauljad seadnud eesmärgiks pidevalt areneda ja püüelda uute muusikaliste kõrguste poole. Koori juhatab selle asutamisest alates Jaan Seim.

Stockholmi Eesti Segakoor

Stockholmi Eesti Segakoor EV 102. aastapäeval Scalateatris. Foto: Aili Suiste Rundin

Segakoor on tegutsenud alates 2002. aastast. Kooris on umbes 40 liiget – nii värskelt Eestist tulnud kui mitmendat põlve Rootsis elavad eestlased, aga ka muu taustaga lauljad. Koori dirigeerib Jaan Seim. Seagkoori repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika. Traditsiooniliselt esineb koor Stockholmi eestlaskonna jaoks olulistel sündmustel ning iga kevad- ja sügishooaja lõpus annab koor oma kontserdi. Loomulikult osaleb koor ka Eesti üldlaulupidudel. Koori videosalvestusi vaata SIIT >>

Stockholmi Eesti Mudilaskoor

Stockholmi Eesti Mudilaskoor Stockholmi Eesti Majas. Foto: erakogu
Stockholmi Eesti Mudilaskoor Stockholmi Eesti Majas. Foto: erakogu

Mudilaskoor loodi 2022. aasta veebruaris, et anda Stockholmi piirkonna lastele võimalus eesti keeles laulda. Kooris laulab 26 poissi ja tüdrukut dirigent Jaanika Kuusiku juhatusel. Harjutused toimuvad igal teisel pühapäeval Eesti Majas. Esinetakse Stockholmi eesti kogukonna üritustel ning korraldatakse iseseisvaid kontserte. Koor osales 2023. aasta noorte laulupeol Tallinnas, 2024. aastal eestirootslaste laulupeol Haapsalus ning valmistub praegu 2025. aasta üldlaulupeoks Tallinnas. Lapsed kannavad Viru-Nigula rahvarõivaid.

Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm Virvel

Virvel. Foto: Jaak Arendi

Virvel loodi 2013. aasta jaanuaris. Tantsijate arv püsib stabiilselt  6–8 paari juures, kuid suureneb mõnevõrra enne tantsupidusid. Virveli repertuaaris on olulisel kohav soov tantsida uut ja põnevat kaasaegset rahvatantsu. Samuti peetakse oluliseks säilitada ja edasi anda rahvatantsupärandit Pakri saartelt ning hoida elus Stockholmis tegutsenud Kassari populaarseid tantsupoppuriisid. Virvel on osalenud kahel viimasel üldtantsupeol Tallinnas ning valmistub järgmiseks tantsupeoks. Lisaks on esinetud festivalidel Inglismaal, Gotlandil ja Itaalias ning loomulikult ka Stockholmis Skansenis. Virvelit juhendab Taimi Svarpstin.

Vokaalgrupp SweedEst Song

Leane Riiser, Taave Sööt Vahermägi, Taavo Kask, Piia Paljak Särlefalk. Ees Maimi Laks, Ann Jürisoo Arendi. Foto: erakogu

Grupp on tegutsenud erinevates koosseisudes alates 2013. aastast. Kõik grupi liikmed on olnud muusikaga seotud varasest noorusest ning laulnud koos mitmes kooris ja ansamblis. Peaaegu kõik lauljad on teist põlve Rootsis elavad eestlased ja seepärast on ka ansambli repertuaarivalik tugevate eesti mõjudega. Repertuaari kuuluvad nii traditsiooniline kui ka kaasaegne eesti koorimuusika ning valik vanemat ja uuemat muusikat Rootsist ja teistest maadest. Eriti südamelähedane on rootsi-eesti algupärane helilooming ja lüürika. Ansambli lauljad on Ann Arendi, Maimi Laks, Piia Paljak Särlefalk, Taave Sööt Vahermägi, Leane Riiser ja Taavo Kask.

Oskar Särlefalk

Oskar Särlefalk. Foto: erakogu

Oskar alustas oma muusikalist teekonda lauldes Stockholmi Eesti Lasteaia ja hiljem Stockholmi Eesti Kooli koorides. Armastus muusika vastu saatis teda ka gümnaasiumis, kus ta astus Södra Latini muusikaklassi ja asus õppima klassikalist laulu. Just seal tärkas temas sügavam huvi ooperi ja klassikalise laulustiili vastu. Pärast gümnaasiumi jätkas Oskar õpinguid Vadstena Laulu- ja Klaveriakadeemias, kus ta kahe aasta jooksul sukeldus süvitsi klassikalise muusika maailma.

Toomas Tuulse

Toomas Tuulse. Foto: erakogu

Toomas õppis klaverit aastatel 1954–1961 Harri Kiisa juures, aastatel 1980–1981 orkestratsiooni ja vormiõpetust Eduard Tubina juhendamisel ja oma klaverimänguoskusi täiendades käis mitmel aastal Käbi Lareteile ette mängimas. Koorilaululoominguga alustas Toomas juba gümnaasiumiõpilasena ning dirigeeris neid ise. Ta on loonud palju kiriku-, koori- ja teatrimuusikat. 

Mimmi Kask

Mimmi Kask. Foto: erakogu

Mimmi tantsis enne, kui õppis käima. Armastus tantsu vastu viis ta Emilio Ingrosso tantsukooli, kus ta täiendas oma oskusi aastaid. Professionaalse tantsijana on ta esinenud erinevates show’des, etendustes ja festivalidel mitmete artistidega. Tants on Mimmi jaoks elu ja rõõm, mida ta soovib jagada ka teistega – nii noorte kui ka vanadega. Ta alustas tantsuõpetajana juba 16-aastaselt ja teeb seda siiani. 25 aastat on ta õpetanud tantsu Stockholmi Eesti Koolis, koreografeerides tantse jõulupeoks ja koolilõpetamisteks. Ees seisab põnev väljakutse – koreografeerida avanumber Stockholmi Eesti Kooli 80. aastapäeva juubelipeoks Bernsis 15. märtsil 2025.

Lea Lokko

Lea Lokko. Foto: erakogu

Lea on 16-aastane andekas noor koreograaf, kelle loovus ja energia suudaks isegi karud tantsima panna. Seekord õpetas ta aga samme Stockholmi Eesti Segakoori meesrühmale ja Eesti Noored Rootsis teatritrupile, kus ta ise samuti kaasa lööb. Varasemalt on ta lavale toonud mitmeid tantse koos oma klassikaaslastega Stockholmi Eesti Koolis. Tantsimisega on Lea tegelenud juba alates kuuendast eluaastast.

Carolin Krajnak

Carolin Krajnak. Foto: erakogu
Carolin Krajnak. Foto: erakogu

Eesti pianist, kes täiendab end praegu Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis solist-kammermuusiku suunal professor Anders Kilströmi juhendamisel. Carolin lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2023. aastal ning töötab teadur-kuraatorina Eesti Ajaloomuuseumi Teatri- ja Muusikamuuseumis. Ta on muuhulgas Svenska Jubelfondeni stipendiaat ning pälvinud II koha lied-duode konkursil Tallinnas koos Ksenia Rossariga.

Jaanika Kuusik

Jaanika Kuusik. Foto: erakogu

Jaanika on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri kooridirigeerimise erialal. Ta laulab Rootsi Raadio kooris, lisaks ansamblis Vox Clamantis ja koosluses Duo ObSolute. Jaanika on Stockholmi Eesti Mudilaskoori ja Stockholmi Eesti Segakoori meesrühma dirigent, samuti Stockholmi Eesti Segakoori abidirigent ja hääleseadja. Alates 2017. aasta noortepeost  “Mina jään” on Jaanika olnud laulupidudel mudilaskooride liigidirigent. 2025. aasta üldlaulupeol “Iseoma” on ta mudilaskooride liigijuht.

Amanda Rūta Vieško

Amanda Rūta Vieško. Foto: Daniel Lopez Arribas

Läti viiuldaja, kes omandab praegu magistrikraadi Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Amanda on kirglik kammermuusika ja orkestrimängu austaja. Ta on esinenud nii Euroopas, Aasias, USAs kui ka Lõuna-Ameerikas. Orkestrimuusikuna on ta üles astunud paljudes Euroopa tähtsaimates kontserdisaalides, sealhulgas Hamburgi Elbphilharmonie’s ja Berliini Filharmoonias.

Filip Graden

Filip Graden. Foto: erakogu

Filip alustas tšellomängu kuueaastaselt Stockholmi Lilla Akademien muusikakoolis. Pärast Lilla Akademien’i alg- ja keskkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Edsbergsi Kammermuusikainstituudis professor Torleif Thedéeni juhendamisel. Praegu õpib Graden teise aasta magistriõppes Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Johannes Rostamo juures.

Tuomas Oravuo

Tuomas Oravuo. Foto: erakogu

Soome vioolamängija, kes lõpetab käesoleva aasta mais bakalaureuseõppe Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Enne Stockholmi kolimist õppis Oravuo Helsingi Konservatooriumis, kus omandas muusiku kutsetunnistuse. Ta armastab kammermuusikat ja naudib laval esinemist koos kolleegidega.

Info: +46 (0) 8 21 66 49
Rootsi Eestlaste Liit
Sverigeesternas Riksförbund


Republiken Estlands 107:e årsdag firas i Stockholm på lördagen den 22 februari kl. 15.00 på Musikaliska, Nybrokajen 11. Kvällen avslutas med en fest i Estniska Huset i Stockholm, Wallingatan 34.

Högtidskonserten är i två akter med paus. Under pausen är café/baren öppen.

15.00 – 16.30 Högtidskonsert “Kabaree ESTO”
Paus
17.00 – 18.00 Konsert “Hemlängtan”

Biljetter:

  • 280 kronor
  • 180 kronor för ungdomar upp till 23 år
  • Barn upp till 14 år gratis

KÖP BILJETT till konserten på Musikaliska


19.00 Fest med middag i Estniska Huset i Stockholm, Wallingatan 34

Deltagaravgiften för middagen, 300 kr betalas via SWISH 1230647198 eller BG 420-8724. 
Från utlandet IBAN SE46 8000 0832 7991 3475 6742, BIC SWEDSESS.
(Stockholmsavdelning i Sverigeesternas Förbund).

Antalet platser är begränsat. Ingen biljettförsäljning vid dörren.

Registreringen till middagen i Estniska Huset är avslutad.


Högtidskonserten “Kabaré ESTO” tar oss på en tidsresa genom musik, sång, poesi, dans och teater i traditionen av de estniska världsdagarna.

Deltagare i tidsresan:

  • Sverigeesternas Ungdomsförbund (ENR)
  • Estlands ambassadör i Sverige Toomas Lukk
  • REL kulturprisets kollegiums sekreterare Jaan Seim
  • David Eklund, elev i årskurs 9 vid Estniska Skolan i Stockholm
  • Stockholms Estniska Barnkör
  • Stockholms Estniska Damkör
  • Stockholms Estniska Kör
  • Stockholms Estniska Folkdansgrupp VIRVEL
  • SweedEst Song
  • Oskar Särlefalk
  • Toomas Tuulse

Konsertens andra del fokuserar på musik av tonsättare verksamma i exil, med temat hemlängtan.

Till exempel använde Eduard Tubin många folkvisor från sin hembygd i sina verk skapade just i Stockholm. På programmet finns verk från sviterna “Fyra folkvisor från mitt hemland” och “Svit över estniska herdevisor”, där folkvisorna bär på djup mening. De uttrycker inte bara en nationell särprägel utan även känslan av hemlängtan. Under akten framförs också verk av Juhan Aavik, som i exil ägnade stor uppmärksamhet åt estniska originalfolkvisor och skickligt integrerade dem i konstmusiken. Både Tubin och Aavik var centrala gestalter i det självständiga Estlands musikliv. Tubin var dirigent vid teater Vanemuine i Tartu och en viktig modernist inom estnisk komposition, medan Aavik före sin flykt var rektor vid Tallinns Konservatorium. I Sverige mötte dock ingen av dem en miljö som motsvarade deras förmågor. Musiken skapad i Sverige förblev till stor del okänd: den nådde sällan det ockuperade Estland, svenska musikkretsar visade begränsat intresse, och inom exilsamfundet saknades möjligheter att framföra tekniskt krävande musik.

Medverkande:
Sopran – Jaanika Kuusik
Piano – Carolin Krajnak
Fiol – Amanda Ruta Vieško
Viola – Tuomas Oravuo
Cello – Filip Graden

Presentation av deltagarna

Sverigeesternas Ungdomsförbund (ENR)

ENR på firandet av Republiken Estlands 106:e årsdag i Scalateatern. Foto: Aili Suiste Rundin
ENR på firandet av Republiken Estlands 106:e årsdag i Scalateatern. Foto: Aili Suiste Rundin

ENR är en ungdomsorganisation som grundades sommaren 2019. Målet var att delta gemensamt i ESTO-festivalen i Helsingfors, Tartu och Tallinn. Organisationen drivs av tidigare elever från Estniska Skolan i Stockholm, varav flera har studerat vid dramastudion i Estniska Kulturskolan i Stockholm åren 2010–2018, varit kollobarn och nu själva blivit ledare på sommarkollot SUVEKODU på Metsakodu nära Jönköping. Dessutom har ungdomarna tränat volleyboll i flera år, inspirerade av ungdomar i Jõekääru, Kanada, med målet att besegra dem i ESTO-volleybollturneringen 2025. Ungdomarna förenas av viljan att bevara och utveckla sina estniska språkkunskaper genom scenkonst och en mångsidig ungdomsverksamhet.

Valdo Kask

Valdo Kask. Foto: erakogu

Valdo Kask är TV-producent, född och uppvuxen i Stockholm. Han har ägnat sig åt teater och dokumentärfilm. 1989–1991, under tiden då Estland höll på att återvinna sin självständighet, studerade han scenkonst vid Teaterhögskolan i Estland. Åren 1995–1998 var Valdo producent vid Von Krahls Teater i Estland och var även ansvarig för teaterfestivalen Baltoscandal 1996 och 1998. Samtidigt inledde han sin karriär som TV-producent, först som representant för Strix Television i hela Baltikum och senare på TV3, TV4 och SVT. 2012 tilldelades Valdo, tillsammans med sin kollega André Prtic, en andraplats vid Kristallen, Sveriges TV-pris. André Prtic är också producent för kvällens tv-produktion. 2023 tog Valdo ENR-s teatergrupp till den estniska festivalen Estival i Göteborg med föreställningen “The Mental State of Eesti Noored Rootsis”. Föreställningen framfördes även vid firandet av Estlands 106:e självständighetsdag på Scalateatern. Att regissera konsertföreställningen “Unga Estland – en kreativ tidsresa 1905–2024” blev för Valdo en betydelsefull återkomst till scen- och filmkonsten. Det gav honom möjlighet att sammanföra teater, dokumentärfilm och TV-produktion på ett unikt sätt. För Valdo är det viktigt att lyfta fram talanger bland ester i Sverige – både professionella och entusiaster. Han tror på att gemensamt skapande bygger på jämlikhet, där varje insats är värdefull.

 

Stockholms Estniska Damkör

Stockholms Estniska Damkör med dirigenten Jaan Seim. Foto: Aili Suiste Rundin

Damkör består av ett tjugotal skönsjungande damer. Flera började sjunga tillsammans i skolkören vid Estniska Skolan i Stockholm. När skoltiden var över, från 2017 och framåt, ville de fortsätta att träffas och idka körsång och Damkören bildades.  Damkören har kvalificerat sig och deltagit vid två stora sångfestivaler i Estland. I Stockholm framträder kören vid konserter och evenemang inom den estniska minoriteten och har alltid fått ett varmt mottagande. Genom sitt intresse och förkovran siktar sångarna på att utvecklas mot nya musikaliska höjder. Kören leds sedan starten av Jaan Seim.

Stockholms Estniska Kör

Firandet av Republiken Estlands 102:e år på Scalateatern. Foto: Aili Suiste Rundin

Kör har sjungit tillsammans sedan år 2002. Kören har ungefär 40 medlemmar, både sångare som helt nyligen har kommit från Estland och estländare som bott i Sverige i flera generationer, men också sångare med annan bakgrund. Körens dirigent är Jaan Seim. Repertoaren består i huvudsak av estnisk musik. Kören framträder ofta på sverigeesternas viktiga högtidssammankomster och fester samtidigt som de varje höst och vår arrangerar en egen konsert. Självklart deltar kören i de stora estniska sångfestivalerna i Tallinn vart femte år. Se körens videoinspelningar HÄR >>.

Stockholms Estniska Barnkör

Stockholms Estniska Barnkör i Estniska Huset i Stockholm. Foto: privat arkiv
Stockholms Estniska Barnkör i Estniska Huset i Stockholm. Foto: privat arkiv

Barnkör grundades i februari 2022 för att ge barn i Stockholmsområdet möjlighet att sjunga på estniska. I kören sjunger 26 barn under ledning av dirigent Jaanika Kuusik. Övningarna äger rum varannan söndag i Estniska Huset. Kören uppträder vid evenemang inom den estniska gemenskapen i Stockholm och ordnar även egna konserter. Kören deltog i sångfesten för unga i Tallinn 2023, vid estlandssvenskarnas sångfest i Hapsal 2024, och kommer att delta i den allmänna sångfesten i Tallinn 2025. Barnen bär folkdräkter från Viru-Nigula.

Stockholms Estniska Folkdansgrupp Virvel

Virvel. Foto: Jaak Arendi

Virvel bildades i januari 2013. Antalet dansare är ungefär 6–8 par och vi brukar bli några fler inför dansfestivalerna. Virvels repertoar formas av viljan att dansa ny och spännande samtida folkdans och vår starka vilja att bevara folkdansarvet från Rågöarna i Estland samt danspotpurrier från vår föregångare i Stockholm, folkdansgruppen Kassari. Virvel har deltagit i de två senaste dansfestivalerna i Tallinn och förbereder sig för nästa i år. Man har även deltagit i festivaler i England, Gotland och Italien samt givetvis på Skansen. Dansledare är Taimi Sarpstin.

Sånggruppen SweedEst Song

Leane Riiser, Taave Sööt Vahermägi, Taavo Kask, Piia Paljak Särlefalk, Maimi Laks, Ann Jürisoo Arendi. Foto: privat arkiv

Gruppen har varit verksam sedan 2013. Alla gruppens medlemmar har utövat musik från tidig ungdom och sjungit tillsammans i olika körer och sånggrupper. Nästan alla sångare är andra generationens ester i Sverige och därför har repetoarvalet också stora estniska inslag. Utöver den traditionella och moderna estniska körmusiken framför gruppen även musik ur den svenska och internationella musikskatten. Närmast hjärtat ligger dock den svensk-estniska musiken och poesin. SweedEst Song består av Maimi Laks, Leane Riiser, Taave Sööt Vahermägi, Taavo Kask, Piia Paljak Särlefalk och Ann Arendi.

Oskar Särlefalk

Oskar Särlefalk. Foto: privat arkiv

Oskar började sin musikaliska bana med att sjunga i körerna på den Estniska Förskolan i Stockholm och sedan i Estniska Skolan i Stockholm. Intresset för musik förde honom vidare till gymnasiet där han sökte till Södra Latin och började studera på den klassiska sånglinjen. Det var Södra Latin som väckte hans intresse för den klassiska sångstilen och operavärlden. Efter gymnasiet sökte han sig till och blev antagen på Vadstenas sång- och pianoakademi där han studerade och fördjupade sig i den klassiska musiken under två års tid.

Toomas Tuulse

Toomas Tuulse. Foto: privat arkiv

Toomas studerade piano mellan åren 1954–1961 hos Harri Kiisk. Åren 1980–1981 studerade han orkestrering och formlära under Eduard Tubins handledning och förbättrade samtidigt sina pianofärdigheter genom att vid flera tillfällen spela upp för Käbi Laretei. Toomas började komponera körmusik redan under gymnasietiden och dirigerade sina egna verk. Han har skapat en mängd kyrko-, kör- och teatermusik.

Mimmi Kask

Mimmi Kask. Foto: privat arkiv

Mimmi dansade innan hon lärde sig gå. Under många år gick hon på Emilio Ingrossos dansskola. Hon fick jobb som dansare och uppträdde på olika shower, föreställningar och festivaler tillsammans med olika artister. Dans är livet och glädje för henne och det vill hon även förmedla vidare till andra, unga som gamla. Hon startade med att lära ut dans till andra då hon var 16 år och fortsätter med det än idag. Under 25 år har hon undervisat dans på Estniska Skolan i Stockholm och koreograferat danser till den årliga julfesten och skolavslutningar. Det senaste projektet är att hon fått äran att koreografera öppningsnumret vid Estniska Skolans 80-årsjubileum som firas stort på Berns den 15 mars 2025.

Lea Lokko

Lea Lokko. Foto: privat arkiv

Lea är en 16-årig begåvad ung koreograf vars kreativitet och energi skulle kunna få till och med björnar att dansa. Den här gången lärde hon dock ut steg till mansgruppen i Stockholms Estniska Kör och till Sverigeesternas ungdomsförbunds teatergrupp, där hon själv också medverkar. Tidigare har hon skapat flera dansuppsättningar tillsammans med sina klasskamrater på Estniska Skolan i Stockholm. Lea har ägnat sig åt dans sedan hon var sex år gammal.

Carolin Krajnak

Carolin Krajnak, Foto: privat arkiv
Carolin Krajnak. Foto: privat arkiv

Carolin är en estnisk pianist som för närvarande bedriver sina studier som solist-kammarmusiker vid Kungliga Musikhögskolan i Stockholm under ledning av professor Anders Kilström. Krajnak tog en masterexamen vid Estlands musik- och teaterhögskola 2023 och arbetar som forskare-kurator vid Estlands teater- och musikmuseum, som är en del av Estlands historiska museum. Krajnak är bl a mottagare av Svenska Jubelfondens stipendium och hon vann andra pris i Lied-Duo Competition i Tallinn tillsammans med Ksenia Rossar.

Jaanika Kuusik

Jaanika Kuusik. Foto: privat arkiv

Jaanika har en masterexamen i kördirigering från Estlands Musik- och Teaterakademi. Hon sjunger i svenska Radiokören, Vox Clamantis och Duo ObSolute. Jaanika är dirigent för Stockholms Estniska Barnkör och mansgruppen i Stockholms Estniska Kör samt assisterande dirigent och sångcoach. Hon har varit dirigent för barnkörer vid sångfestivaler sedan ungdomsfestivalen ”Mina jään” i 2017 och kommer att vara konstnärlig ledare för barnkörer vid den allmänna sångfestivalen “Iseoma” i 2025.

Amanda Rūta Vieško

Amanda Rūta Vieško. Foto: Daniel Lopez Arribas

Amanda är en lettisk violinist som för närvarande avlägger sin masterexamen vid Kungliga Musikhögskolan i Stockholm. Amanda har en stark passion för kammarmusik och orkesterspel. Hon har framträtt i Europa, Asien, USA och Sydamerika. Som orkestermusiker har hon uppträtt i de mest framstående europeiska konserthusen, såsom Hamburg Elbphilharmonie och Berlin Philharmonie, bland många andra.

Filip Graden

Filip Graden. Foto: privat arkiv

Filip började spela cello vid sex års ålder på musikskolan Lilla Akademien i Stockholm. Efter att ha gått i grundskolan och gymnasiet på Lilla Akademien började han på Edsbergs Kammarmusikinstitut med professor Torleif Thedéen som lärare. Graden studerar nu sitt andra år på masternivå vid Kungliga Musikhögskolan i Stockholm under professor Johannes Rostamo.

Tuomas Oravuo

Tuomas Oravuo. Foto: privat arkiv

Tuomas är en violinist från Finland. I maj i år kommer Oravuo att ta sin kandidatexamen vid Kungliga Musikhögskolan i Stockholm. Innan han flyttade till Stockholm studerade Oravuo vid Helsingfors konservatorium, där han fick ett yrkescertifikat som musiker. Oravuo har en passion för kammarmusik och tycker om att uppträda på scen tillsammans med sina kollegor.

Info: +46 (0) 8 21 66 49
Rootsi Eestlaste Liit
Sverigeesternas Riksförbund

Eelmine artikkelStockholmi Eesti Majas avatakse Ilon Wiklandi 95. juubelile pühendatud näitus