Kolmapäeval, 25. märtsil pidas konsul Kairi Pirk Vatunen infotunni Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34. Osaleda sai ka videolingi vahendusel Zoomis.
Infotunnis räägiti passi ja ID-kaardi taotlemisest, perekonnaseisu küsimustest, nimemuutustest, laste sünni registreerimisest, sõjaväekohustusest, topeltkodakondsusest ning sellest, millega konsul saab ja millega konsul ei saa aidata.
Konsulaarteemad hõlmavad kõike kogu inimese elukaares toimuvast ehk kõik, mis mahub sünnist surmani. 2025. aastal tehti saatkonnas ca 1200 konsulaartoimingut, pooled olid seotud passi/IDga.
Dokumendid ja isikutuvastus
- Kuigi välisriigis elaval Eesti kodanikul ei ole erinevalt Eestis elavast kodanikust isikut tõendava dokumendi omamine kohustuslik, võiks kõigil Eesti kodanikel olla ajajaajamiseks ID-kaart, sest see võimaldab ligipääsu e-teenustele Eestis, sh võimalus ise oma andmeid uuendada, taotleda dokumente jne.
- ID-kaart kehtib 5 aastat, pass 10 aastat.
- Dokumendi uuendamine on kehtiva ID-kaardi ja PIN-koodidega võimalik läbi Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduse juhu kui sõrmejäljed kehtivad; sõrmejälgede kehtivus on 6a.
- Kellel sõrmejäljed ei ole kehtivad ning tuleb need hõivata (al 12.eluaastast), saab dokumenti taotleda saatkonnast.
Andmete korrashoid
- Oma andmete ajakohastamine on kodaniku kohustus.
- Kõik olulised muudatused tuleb kanda rahvastikuregistrisse 30 päeva jooksul, sh elukoha muutus (nt kolimine Rootsi), samuti perekonnaseisu muutus, nime muutus ning sellest tulenevalt tuleb esitada ka uue nimega isikut tõendava dokumendi taotlus.
- Kui aadress muutub Rootsis (Skatteverketis), tuleb isikul see ise uuendada ka Eesti rahvastikuregistris (14 päeva jooksul). Kui on olemas ID-kaart, siis saab seda kõige lihtsamini teha läbi eest.ee lehe; kui digivõimekus puudub, siis läbi saatkonna.
Lapsed ja perekond
- Lapse sündi saab registreerida saatkonna kaudu andmehõivega, kuid seda ei saa teha, kui vanemate andmed (vanemate perekonnaseis ja ajakohastatud aadress) pole rahvastikuregistris korras.
- Seega on vanemate andmete ajakohasus kriitilise tähtsusega.
Kodakondsus
- Kui su ema ja/või isa, vanaema ja/või vanaisa on/oli Eesti kodanik, siis oled ka sina nende vere kaudu Eesti kodanik. Kas sul on olnud kunagi Eesti pass või mitte, ei muuda asja. Kui sa soovid Eesti passi või ID-kaarti, võta julgesti ühendust konsuliga ja ta juhendab sind milliseid dokumente sul on vaja veel esitada.
- Kui lugeda Eesti kodakondsuse seadust, siis jääb § 1 lg 2 mulje nagu Eesti seaduse järgi ei ole topeltkodakondsus lubatud. Miks Eesti kodakondsus on nii kirjutatud, sellel on poliitilised põhjused. Kui sa oled sünnijärgne Eesti kodanik, siis Eesti Põhiseaduse järgi ei saa sünnijärgset kodakondsust ära võtta. Seda kinnitab ka kodakondsuse seaduse § 5 lg 3. Ehk siis topeltkodakondsus on lubatud sünnijärgsetele Eesti kodanikele, kui asukohamaa seadus seda lubab. Rootsi seadus lubab topeltkodakondsust alates 2000. aastate algusest.
- Topeltkodakondsusega tuleb lihtsalt meeles pidada, et mitme kodakondsusega kaasnevad ka mitme riigi kohustused.
- Topeltkodakondsus tuleb samuti rahvastikuregistris registreerida.
Kaitseväekohustus
- Eesti kodakondsusega noormeestel on kohustus läbida Eesti kaitseväeteenistus.
- Välisriigis elav Eesti meeskodanik vabastatakse ajateenistusse asumisest kui ta sünnikoht on rahvastikuregistris märgitud välisriigis ning tal on ka kutsealuste registrisse kandmise hetkel (kui noormees saab 17) rahvastikuregistris välisriigi aadress või ta on oma andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal (enne 17. eluaastat) elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis. Seega on olulise isiku andmed Eesti rahvastikuregistris.
- Kui isik on vabastatud kaitseväeteenistusest, on tal siiski võimalus avaldada ise soovi teenistusse minna, kuid ei ole kohustust.
- Juhul kui isik on Eesti kaitseväekohustlane, kuid tegemist on mitmikkodakondsusega isikuga, siis loetakse teenistuskohustus kaetuks ka siis kui see on täidetud teises riigis (nt Rootsis).
Praktiline soovitus
- Kui ei ole võimalik ise andmeid uuendada, st puudub digivõimekus (ei ole ID-kaarti ja PIN-koode), tuleb pöörduda saatkonda oma andmete korrastamiseks ja dokumentide taotlemiseks.
Kasulikud lingid
- https://stockholm.mfa.ee/, eesti keelne leht „konsulaarinfo“
- https://www.eesti.ee/eraisik/et/avaleht
- https://www.politsei.ee/
- https://www.id.ee/
- https://www.rik.ee/et (kinnistusraamat, äriregister, karistusregister)
- https://www.ra.ee/vau/ rahvusarhiiv
- https://skatteverket.se/
ROOTSI EESTLASTE LIIT
