Eestikeelse ülikooli 106. aastapäeva aktuse peakõneleja oli Teaduste Akadeemia uus president Mart Saarma

114

Kolmapäeval, 10. detsembril tähistas Eesti Teaduslik Selts Rootsis eestikeelse ülikooli 106. aastapäeva aktusega Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34. Peakõnelejaks oli Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma teemal “Närvirakkude elust ja surmast”. Külas oli ka Eesti suursaadik Rootsis Margus Laidre. Muusikat tegid Triin Veissmann, Hanna Semper ja Eva Ausmees.

Pärast aktust jätkus õhtu vestluse ja vahuveiniga suupistelaua ümber. Aktust sai jälgida ka Zoomi teel. 

ETSR esimees Piret Villo, suursaadik Margus Laidre, Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, ETSR juhatus liige Katrin Uba, ETSR aseesimees Sirle Sööt. Foto: Taave Sööt Vahermägi
ETSR esimees Piret Villo, suursaadik Margus Laidre, Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, ETSR juhatus liige Katrin Uba, ETSR aseesimees Sirle Sööt. Foto: Taave Sööt Vahermägi

17:00 Aktus

  • Avasõnad – ETSR esimees Piret Villo

  • Tervitus – Eesti suursaadik Rootsis Margus Laidre

  • Ettekanne ‘‘Närvirakkude elust ja surmast’’ – Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma

  • Muusika – Triin Veissmann (viiul), Hanna Semper (vioola), Eva Ausmees (viiul)

  • Lõppsõna – ETSR aseesimees Sirle Sööt

  • Eesti Vabariigi hümn.

18:00 Suupistelaud vahuveini ja vestlusega (osalustasu ja registreerumisega)

Noored Stockholmis õppivad eesti muusikud Eva Ausmees (viiul), Hanna Semper (vioola), Triin Veissmann (viiul)
Noored Stockholmis õppivad eesti muusikud Eva Ausmees (viiul), Hanna Semper (vioola), Triin Veissmann (viiul) Foto: Sirle Sööt

Mart Saarma on Eesti Teaduste Akadeemia president ja Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor. Tema uurimistöö peasuund on närvisüsteemi arengu ja närvirakkude surma mehhanismide uurimine ning neurodegeneratiivsete haiguste ravis närvikasvufaktorite kasutamise võimaluste uurimine. Mart Saarma on avastanud mitu gliiarakkudest pärineva neurotoofse faktori (GDNF) retseptorit, arendanud väikemolekulaarseid GDNF-i mimeetikume kaitsmaks närvirakke ning tema uurimisrühm lahendas esimesena GDNF-GFRα1 retseptori kompleksi kristallstruktuuri. Lisaks sellele on Mart Saarma olnud osaline paljude teiste avastuste ja arenduste juures, pidades tähtsaks koostööd biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstusega, et olulised uurimistulemused kasutusele saaks võetud. Mart Saarma on Soome Tehnikateaduste Akadeemia ja Academia Europea liige, Soome teaduste akadeemia ja Rootsi kuningliku akadeemia välisliige, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige ja Tartu ülikooli audoktor, avaldanud üle 230 teaduspublikatsiooni ja omab enam kui 30 patenti ja patenditaotlust. Pikemalt SIIN

Piret Villo
moc.l1766165277iamg@1766165277stles1766165277kilsu1766165277daet1766165277

Eelmine artikkelRutger Brattström lanserade sin rapport om Estlands platta skatt och digitala stat i Estniska Huset
Järgmine artikkelEesti Kirjanike Liidu 80. aastapäeva tähistati Stockholmis muusikalise lavakavaga