Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 16.00 kutsub Eesti Teaduslik Selts Rootsis kõiki teadushuvilisi loodusteaduste õhtule, kus noored teadurid ja üliõpilased tutvustavad oma teadustöid. Sümpoosium toimub Stockholmi Eesti Maja suures saalis, Wallingatan 34. Pärast ettekandeid saab muljetada kohvilauas. Ettekandeid saab kuulata ka Zoomi vahendusel. Sümpoosium on tasuta, kuid palume osalemisest teada anda e-posti teel moc.l1761788975iamg@1761788975stles1761788975kilsu1761788975daet1761788975.
KAVA
16:00 Avasõnad
16:05 Maarja Andaloussi Mäe ‘‘Kuidas töötab ajukaitsebarjäär, hematoentsefaalbarjäär’’
16:25 Lee Ann Madissoon ‘‘Alzheimeri tõve tekkemehhanismid ajus’’
16:35 Tarvi Teder ‘‘Bioaktiivsete lipiidsete mediaatorite molekulaarsed mehhanismid põletikus ja immuunvastuses’’
16:55 Kirsti Viljaste ‘‘Korrosioon autotööstuses ja selle uurimismeetodid’’
Paus 20 min
17:35 Ilmatar Rooda ‘‘Ftalaadimetaboliidi MEHP mõju embrüomudelile ja inimese munasarjale’’
17:55 Kristina Kiisholts ‘‘Inimese endomeetriumi rekonstrueerimine koekultuuris’’
18:15 Mihkel Jesse ‘‘Ülikiire geneetiline kolokalisatsioon miljonite tunnuste vahel’’
18:25 Arutelu ja kohvilaud
ESINEJATE TUTVUSTUS
Maarja Andaloussi Mäe
Aju on meie kõige väärtuslikum ja samas
kõige haavatavam organ. Selle kaitseks
on loodud eriline „turvasüsteem“ –
hematoentsefaalbarjäär. See toimib nagu
ülitäpne filter, mis laseb ajju sisse
vajalikke toitaineid ja hapnikku, kuid
blokeerib kahjulikke aineid ja mikroobe.
Samal ajal tähendab see aga ka seda, et paljud
ravimid ei suuda ajju jõuda, mis teeb
neuroloogiliste haiguste ravi keeruliseks. Uuringud näitavad, et mitmete haiguste,
näiteks Alzheimeri tõve ja insuldi korral, see kaitsebarjäär nõrgeneb. Selleks et
töötada välja uusi ravivõimalusi, mis suudaksid nii barjääri parandada kui ka
hõlbustada ravimite jõudmist ajju, on vaja sügavamat arusaamist sellest, kuidas
barjääri kontrollitakse molekulide ja rakkude tasandil. Oma teadustöös kasutab Maarja
geneetiliselt muundatud hiiremudeleid ja tipptasemel üherakulise analüüsi
meetodeid, et täpselt kaardistada, kuidas erinevate valkude puudumine mõjutab
hematoentsefaalbarjääri. Nende mehhanismide parema mõistmise kaudu loodetakse
sillutada teed uutele strateegiatele – nii barjääri tugevdamiseks haiguste korral kui
ka ajju suunatud ravimite tõhusamaks manustamiseks.
Maarja Andaloussi Mäe on vaskulaarbioloogia kaasprofessor ja
uurimisrühma juht Uppsala Ülikooli immunoloogia, geneetika ja patoloogia
osakonnas. Tema teadustöö keskmes on hematoentsefaalbarjäär – aju kaitsev
„filtrisüsteem“, mille talitlushäired on seotud paljude neuroloogiliste haigustega.
Juhtides iseseisvat uurimisrühma alates 2024. aastast, on ta käivitanud mitmeid
projekte, mida toetavad rahvusvahelised ja riiklikud uurimistoetused, sealhulgas
Rootsi Teadusnõukogu ja Leducq Fond. Tema teaduslik tee sai alguse Stockholmi Ülikoolis professor Ülo Langeli juhendamisel, mil ta kaitses doktoritööd peptiidide rakendustest ravimi kohaletoimetamisest. Seejärel töötas mitmes laboris Rootsis ja Ameerika
Ühendriikides, sealhulgas professor Christer Betsholtzi ning professor Louis
Reichardti juures. Maarja on avaldanud teadustöid, milles on arendanud uusi meetodeid
hematoentsefaalbarjääri lekke uurimiseks ning näidanud, kuidas konkreetsete
geenide, näiteks Claudin-5 ja Pdgfb, kaotus muudab barjääri läbilaskvust. Tema
uurimisrühm kasutab unikaalseid hiiremudeleid ning kaasaegseid tehnikaid,
sealhulgas üherakulist RNA-sekveneerimist ja proteoomikat, et selgitada välja
barjääri regulatsiooni mehhanisme. Lisaks teadustööle on ta aktiivne teaduslike võrgustike arendaja. Maarja on korraldanud rahvusvahelisi konverentse, esinenud mitmel teadusfoorumil ning tegutseb regulaarselt teadusajakirjade retsensendina.
Lee Ann Madissoon
Oma ettekandes annab Lee ülevaate neurodegeneratiivsetest haigustest, keskendudes neist kõige levinumale. Kuidas haigus ajus tekib, millised on selle ennetamise võimalused ning milliseid ravivõtteid ja uurimissuundasid praegu arendatakse.
Oma teadusteekonda alustas Lee Ann biomeditsiini-õpingutega Imperial College Londonis, kus ta omandas bakalaureusekraadi. Praegu õpib ta Karolinska Instituudis magistrantuuris, jätkates süvitsi uurimist, kuidas valkude kuhjumine mõjutab neurodegeneratiivsete haiguste kulgu ja kuidas neid valke saaks lagundada. Tema eesmärk on jätkata tööd närviteaduse valdkonnas, et aidata kaasa parema arusaama ja uute ravivõimaluste kujunemisele neurodegeneratiivsetes haigustes.
Tarvi Teder
Bioaktiivsed lipiidsed mediaatorid, eeskätt leukotrieenid ja prostaglandiinid, on tugevatoimelised immuunsüsteemi ja põletikku reguleerivad rasvhapped, mis mängivad keskset
rolli mitmete kardiovaskulaarsete haiguste, autoimmuun-haiguste, allergiate ja astma patogeneesis. Leukotrieenid sünteesitakse arahhidoonhappest järjestikuste tsütoplasmaatiliste ja membraan-seoseliste ensüümide
poolt, mida ekspresseeritakse peamiselt valgetes vererakkudes ehk leukotsüütides. Leukotrieenid vabanevad rakkudest ning toimivad lokaalselt sama või naaberraku G-valk-seoseliste rakupinna retseptorite kaudu, soodustades kaasasündinud immuunvastust leukotsüütide aktivatsiooni ja migratsiooni kaudu.
Ettekandes käsitletakse viimaseid arenguid leukotrieenide biosünteesi struktuursetes ja regulatoorsetes mehhanismides alates 5-lipoksügenaasist kuni leukotrieen A4 hüdrolaasi ja leukotrieen C4 süntaasi kui potentsiaalsete terapeutiliste sihtmärkideni. Kokkuvõtvalt, põletikuliste haiguste aluseks on põletiku ebapiisav taandumine. Seetõttu looksid sügavamad teadmised lipiidsete mediaatorite-vahendatud põletikuvastusest ja põletikku alandavatest mehhanismidest uusi terapeutilisi võimalusi.
Tarvi Teder on kõik oma akadeemilised kraadid omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis. Bakalaureusekraadi omandas ta rakenduskeemias ja biotehnoloogias, magistrikraadi geenitehnoloogias ning doktorikraadi keemias ja geenitehnoloogias. Teise kursuse bakalaureusetudengina liitus ta prof. Nigulas Sameli uurimisrühmaga, kus puutus esmakordselt kokku bioaktiivsete lipiidsete mediatoorite ning neid sünteesivate ensüümidega. Magistriõpingute ajal oli Tarvi Tederil au veeta aasta külalisteadurina Ameerika Ühendriikides prof. Alan R. Brashi bioanalüütika laboris. Pärast doktorikraadi kaitsmist 2019. aastal liitus ta järeldoktorina prof. Jesper Z. Haeggströmi uurimisrühmaga Karolinska Instituudis. Prof. Haeggström on rahvusvaheliselt tunnustatud lipiidsete mediaatorite uurija, kes on jätkanud Nobeli laureaadi prof. Bengt Samuelssoni teedrajavat tööd bioaktiivsete lipiidsete mediaatorite alal. Praegu keskendub Tarvi põletikuliste lipiidide biosünteesiradade struktuursete ja regulatoorsete mehhanismide uurimisele nii molekulaarsel kui ka rakulisel tasemel.
Kirsti Viljaste
Korrosioon on keemiline protsess, mille käigus metall reageerib keskkonnamõjudega, põhjustades selle lagunemist. Autode puhul tähendab see eelkõige terasosade roostetamist,
mis võib ohustada sõiduki struktuurset terviklikkust ja ohutust. Korrosiooni teket
soodustavad niiskus, soolad (eriti talvel teedel kasutatav sool), temperatuurikõikumised ja mehaanilised kahjustused. Korrosioonivastane kaitse, nagu tsinkimine, värvimine ja korrosioonitõrjevahendite kasutamine, on oluline
sõiduki pikaealisuse ja töökindluse tagamiseks. Kuidas autotootjad korrosiooni testivad ja hindavad, sellest saate kuulda ettekandes.
Kirsti Viljaste alustas magistriõpinguid KTH molekulaarteaduse erialal pärast TalTechi lõpetamist rakenduskeemia erialal. Oma magistritöö kirjutas ta toiduga kokkupuutuvate metallide korrosioonist ja ohutusest taimsete valkude kontekstis. Hiljem töötas ta KTHs laborandina osaledes mitmetes eri projektides kaasa arvatud metallide eraldumine naiste spordiriietest. Praegu töötab Kirsti Viljaste Rootsi Teadusinstituudis RISE autotööstuse korrosiooni teadus- ja arendusinsenerina.
Ilmatar Rooda
Naised ja nende munarakud puutuvad kokku inimtekkeliste kemikaalide segudega, mis on seotud reproduktiivse vananemise ja viljatusega. Nende hulgas on ftalaadid – endokriinsüsteemi kahjustavad ained ja reproduktiivtoksiinid, mida leidub laialdaselt plasttoodetes ja kosmeetikas. Kui selliste kemikaalide mõju meeste viljakusele ja reproduktiivtervisele on paremini uuritud, siis naised on saanud vähem tähelepanu, ilmselt sobivate uurimismudelite puudumise tõttu. Käesolev uuring käsitleb
mono (2-etüülheksüül) ftalaadi (MEHP), mis on
di (2-etüülheksüül) ftalaadi (DEHP) metaboliit, mõju naiste reproduktiivtervise aspektidele nagu munasarjafolliikulite tervis, embrüo areng ja implantatsioon. Mõju hindamiseks kasutame munasarjakoe koekultuure, tüvirakupõhist blastoidi mudelit ning blastoidi–endomeetriumi rakkude mudelit.
Ilmatar Rooda kaitses doktoritöö Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta uuris mikroRNA-de rolli inimese munasarja geeniekspressiooni regulatsioonis ning rakkudevahelises suhtluses. Seejärel alustas ta järeldoktorantuuri Karolinska Instituudis, kus uuris inimese munasarja vananemisega seotud geeniekspressiooni ja selle muutusi geneetiliste faktorite mõjul. Praegu töötab ta Karolinska Instituudis abiprofessorina ning tema roll on välja töötada suure läbilaskvusega testid, et ennetada selliste kemikaalide kasutamist, mis avaldavad negatiivset mõju naiste viljakusele.
Kristina Kiisholts
Inimese emaka sisemine limaskest, endomeetrium, on igakuise menstruaaltsükli jooksul dünaamilises muutumises, valmistudes viljastatud munaraku kinnitumiseks ja tulevaseks raseduseks. Esmane embrüo ja emaka interaktsioon määrab kogu tulevase raseduse kulgemise. Embrüo saab endomeetriumile kinnituda vaid
kindla paaripäevase ajaperioodi jooksul menstruaaltsüklis, mida nimetatakse “implantatsiooniaknaks”. Ebasoodne emaka keskkond võib põhjustada implantatsiooni ebaõnnestumist, spontaanseid aborte, enneaegset
sünnitust jne. Tänasel hetkel ei ole olemas sobilikke mudeleid, mis võimaldaksid inimese embrüo ja ema vahelist suhtlust üksikasjalikult laboritingimustes uurida, mistõttu on varasemad teadusuuringud tuginenud loomkatsetele ja lihtsustatud rakukultuuridele. Antud järeldoktori projekti eesmärgiks on rekonstrueerida
koekultuuri tingimustes inimese endomeetriumi kude oma keeruka struktuuriga, mis
oleks samal ajal ka füsioloogiliselt relevantne, reageerides suguhormoonidele sarnaselt inimese koega. 3-dimensionaalse endomeetriumi mudeli loomiseks kasutame tervete viljakate patsientide endomeetriumi epiteeli- ja stroomarakke, mida kasvatatame koos geeljas rakuvälises maatriksis. Stimuleerime 3D mudelit kehaomase hormoonkokteiliga ning testime tüvirakkudel põhinevate embrüomudelite kinnitumist.
Kristina Kiisholts kaitses oma interdistsiplinaarse doktoritöö Tartu Ülikoolis biomeditsiini tehnoloogia erialal Ülo Langeli, Kaido Kurrikoffi, Andres Salumetsa ja Tambet Teesalu juhendamisel, uurides erinevaid peptiidseid ravimikandjaid ja prekliinilisi nanomeditsiini rakendusi endometrioosi raviks. Ta töötas mitmeid aastaid Celvias ehk eelnevalt laialdasemalt tuntud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses reproduktiivmeditsiini teadurina. Kristina on olnud külalisteadur Edinburghi Ülikoolis, et omandada vajalikud teadmised endometrioosi loomamudeli Eestis ülesseadmiseks. Hetkel töötab ta Karolinska Instituudis järeldoktorandina, et koekultuuri tingimustes rekonstrueerida inimese 3D endomeetrium.
Mihkel Jesse
Geneetilise kolokalisatsiooni meetodid hindavad, kas kaks erinevat tunnust (näiteks inimese pikkus ja mõne geeni
ekspressioon kindlas rakutüübis) jagavad sama põhjuslikku varianti. Senised meetodid ei suuda aga skaleeruda andmemahtude kasvamisega samas tempos. Seega lõime uue tööriista gpu-coloc, mis võimaldab kolokalisatsiooni-uuringuid tervete biopankade mastaabis.
Mihkel Jesse õpib hetkel Karolinska Instituudi, KTH ja Stockholmi Ülikooli ühises magistriprogrammis Molecular Techniques in Life Science. Varasemalt õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat (filosoofia kõrvalerialaga) ning töötas poolteist aastat bioinformaatika kaasprofessori Kaur Alasoo laboris, kus nad lõid uue geneetilise kolokalisatsiooni meetodi gpu-coloc. Selle kohta avaldasid nad hiljuti ka eeltrüki. Mihkel Jesse on huvitunud geneetikast, selle aluseks olevatest protsessidest ning nende mõistmise rakendamisest. Ta näeb selleks suurt potentsiaali suuremahulistel andmeteaduslikel uuringutel.
Eesti Teaduslik Selts Rootsis on 1945. aastal asutatud eesti teadlaste ja haritlaste koostöövõrgustik Rootsis. Seltsi põhieesmärgiks on tutvustada eesti teadlaste tegemisi ja uuemaid saavutusi. ETSRi ülesandeks on edendada teadmisi ja laiendada tunnetust kõigi teaduste aladel, eeskätt Eesti maa ja rahva kui ka Eesti-Rootsi suhete ja ühisprobleemide uurimisel. Seltsi tegevuse kohta saab lähemalt lugeda https://etsr.se/.
Tere tulemast!
Eesti Teaduslik Selts
Piret Villo
moc.l1761788975iamg@1761788975stles1761788975kilsu1761788975daet1761788975
