Sellel suvel pärast jaanipäeva olid Stockholmi kogunenud eestlased üle maailma, et pidulikult avada XXVII ülemaailmsed eesti päevad – ESTO 2025. Rootsis, kus tuhanded eestlased pärast teist maailmasõda varjupaiga leidsid, on selle rahvusvahelise kultuuripeo väärikas alguspunkt. Kolmepäevane programm 25.–27. juunil ühendas endas mälestuse, kultuuri ja tulevikuvaate, tuues kokku eesti kogukonnad, muusikud, tantsijad, mõtlejad ja loojad.
ESTO Stockholmi sündmuste keskmes oli 26. juunil Skansenis toimuv avakontsert „Ajaaknad“, mille lavastuslik visioon viis vaatajad rännakule läbi Eesti ajaloo, kultuuri ja identiteedi. Kontsert, mis tõi lavale ligi 400 koorilauljat, 200 rahvatantsijat ning Idla võimlejad Eestist ja Rootsist, oli austusavaldus paguluses säilinud ja arenenud laulu- ja tantsupeo traditsioonile. Samas paigas toimus ka esimene üldlaulupidu Rootsis 1948. aastal – vaid mõni aasta pärast eestlaste põgenemist punaterrori eest. Enne ülemaailmsete eesti päevade ESTO-de traditsiooni sündi 1972 jõuti pidada Rootsis kümme üldlaulupidu. Kontsert avas sümboolsed ajaaknad, mis seovad möödunu, oleviku ja tuleviku ning jutustavad, kuidas kultuur aitas hoida eestlust elus ka võõrsil.
Lisaks kontserdile toimus Skansenis sel päeval ka Eesti käsitöölaat ja lastesõbralik kultuuriprogramm, pakkudes tegevust kogu perele.
ESTO programm algas 25. juunil jalutuskäiguga Metsakalmistul, kus mälestati Rootsi eestlaskonna silmapaistvamaid ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Õhtu kulminatsiooniks oli Katarina kirikus ettekandele tulev Cyrillus Kreegi „Reekviem” – hingepuudutav muusikateos, mis pani mõtisklema mälestuse, igaviku ja rahvuskultuuri kestvuse üle. Reekviemi esitamine Rootsi pealinna südames lõi sügava silla mineviku ja oleviku vahele, austades neid, kelle töö ja usk aitasid eesti kultuuril võõrsil elus püsida.
Oluliseks kokkusaamiskohaks oli Stockholmi Eesti Maja. Seal sai tutvuda rootsieestlaste kunstipärandiga ja mitmete näitustega. Õhtuti kutsus ESTO salakõrts – kohtumispaik vabas õhkkonnas, kus kõlas muusika ja põimusid lood. Koostöös Scalateatriga saime teha salakõrtsi suuremaks, et ikka kõik külalised ära mahuks. Lisaks Eesti Maja seltskondlikele ruumidele olid avatud ka Scalateatri fuajeebaar ja jazzklubi.
Kolmandal päeval, 27. juunil keskendus ESTO 2025 Stockholmis Läänemere tähendusele ning piirkonna julgeoleku olukorrale. Päev algas aruteluga teemal „Põgenikepaadid 1944–45”, meenutades, kuidas Läänemeri oli kunagi punaterrori eest põgenevate eestlaste eluliin.
Kuid Läänemeri on ka tänapäeval geopoliitiliselt pingeline piirkond. Mõttekojas „Läänemeri – elukeskkond ja julgeolek” käsitleti kasvavaid riske: näiteks merepõhjas toimunud kaablite ja gaasitorude sihipärased sabotaaže ning kahtlaseid naftatankereid, mille taga kahtlustatakse Venemaa eriteenistusi. Läänemeri ei ole enam pelgalt majandus- ja looduskeskkond, vaid ka strateegiline julgeolekuruum, mille kaitsmine on muutunud kogu regiooni julgeolekupoliitika keskseks küsimuseks.
Kolmanda päeva õhtul reisiti üheskoos üle Läänemere laevaga M/S Baltic Queen, et suunduda edasi Narva ESTO sündmustele ning seejärel üldlaulu- ja tantsupeole. Laeval oli ESTO eriprogramm ja esines Koit Toome.
ESTO 2025 Stockholmis oli rohkem kui sündmus – see on kultuuriline sillutis põlvkondade ja kontinentide vahel, mis annab edasi eestlaste vastupidavuse, loovuse ja ühtekuuluvuse loo. See on hetk peatuda ja kuulata, mida räägivad meie ajaaknad – ja avada need taas, et koos edasi minna.
Rohkem infot:
www.estofestival.com
moc.l1756508239avits1756508239efots1756508239e@ofn1756508239i1756508239
tel. 076 793 53 55 (Sirle Sööt)
