Toimus Eesti Noorte Rahvaülikool 2024

3044

29. juunist kuni 5. juulini toimus Rootsi läänerannikul ELA suvekodus Kärr-Sämstadis  traditsiooniline Noorte Rahvaülikool. Sellel aastal osales 20 noort vanuses 16-21 aastat, nende seas kuus noort Eestist.

PILDIGALERII SIIN 

Eestist osalejate hulgas olid ka kevadel Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu korraldusel toimunud esseekonkursi “Minna ei taha, kuid jääda ei saa” parimate tööde autorid: Carmen Nafthal Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Lisette Tarto Tallinna Reaalkoolist, Alo-Tauri Mere Tallinna 21. Koolist ja Kertu Akk Pärnu Koidula Gümnaasiumist.

Noorte Rahvaülikool on eestikeelne noortelaager, kus toimuvad praktilised töötoad, loengud, arutelud ning sportlikud ja vaba aja tegevused. Kunstnik Jüri Salu juhendamisel õpiti joonistamist. Kirjandusele pühendatud päeval tutvustati rootsieestlasest pagulaskirjaniku Helga Nõu loomingut. Aurelia Pärtelson Eesti Väitlusseltsist õpetas noortele argumenteeritud väitlust, mille praktiliseks harjutuseks peeti debatt tuumaenergia teemal. Tuumaenergia poolt ja vastu argumente aitas ette valmistada tuumaenergeetika inseneritudeng Elise Poom. Lisaks räägiti suurpõgenemisest 1944. aastal ja organiseeritud eestlaskonna ajaloost Rootsis. Programmi mahtus ka Bohuslänis asuvate kaunite Lysekili ja Smögeni rannakülade ning sealsete kultuurimälestistega tutvumine.

Rahvaülikoolis toimub intensiivne keelekümblus eesti keeles, nii kõnes kui kirjas. Rootsis sündinud ja elavad eesti noored saavad täiendada oma sõnavara ja arendada eneseväljendusoskust Eestist tulevate noorte abiga. Need, kelle eesti keele oskus on nõrgem, saavad abi tõlkimise ja mõistete selgitamise näol.

Rahvaülikooli korraldavad koostöös Eesti Noored Rootsis, Stockholmi Eesti Huvikool ja Rootsi Eestlaste Liit. Ettevõtmist toetavad Lia ja Erik von Sydowi Fond ning Rootsi-Eesti koostööfond.

Noorte Rahvaülikooli korraldamise traditsioon pärineb aastast 1958. Kuni 1971. aastani toimus see igal suvel kolm nädalat minister Heinrich Laretei juhtimisel Uppsala lähedal Gimo lossis. 2021. aastal taaselustati vana traditsioon eesmärgiga kasvatada uut põlvkonda kodanikudiplomaate ja organiseeritud kogukonna juhte.

Lähemalt …

Mis on Rahvaülikool?

  • Loengud, arutelud, sportlikud ja vaba aja tegevused, uued sõbrad 
  • Arendame eesti keelt, loovust, täiendame teadmisi, naudime aktiivselt suve
  • Neli söögikorda päevas, majutus neli ööd, transport kodukohast ELA-sse ja tagasi koju

Laupäev, 29. juuni
Saabumine, ujumine
20.30 Õhtusöök
21.30 Lipu langetamine
21.45 Tutvumisõhtu
23.00 Öörahu

Pühapäev, 30. juuni 
7.30 Hommikujooks, jalutuskäik, ujumine
9.00 Hommikusöök
9.50 Lipu heiskamine
10.00 KUNST – Jüri Salu
11.30 Sport
12.30 Lõunasöök, ujumine/ sport
14.00 KUNST – Jüri Salu
15.30 Oode
16.00 KUNST – Jüri Salu
18.00 Sport
18.30 Õhtusöök
19.30 Vaba aeg
20.00 Õhtune tegevus – lõkkeõhtu “Väliseesti lauluvara” – Aho Rebas
22.00 Lipu langetamine
23.00 Öörahu

 

Jüri Salu (69) on graafik ja maalikunstnik. Jüri armastab graafikat ja akvarelli. Jüri on õppinud kunsti Eestis Kopli Kunstikoolis ja joonistusõpetajaks Tallinna Pedagoogilises Instituudis (Tallinna Ülikool). Jüri loomingut leiab hulgaliselt ELA suvekodus. Bohuslän on üks tema lemmikutest suvituspaikadest. Jüri elab ja töötab Stockholmis. 

Esmaspäev, 1. juuli
7.30 Hommikujooks, ujumine, yoga
9.00 Hommikusöök
9.50 Lipu heiskamine
10.00 KIRJANDUS – Kairi Ilison & Sirle Sööt 
11.30 Sport
12.30 Lõunasöök, ujumine/ sport
14.00 KIRJANDUS – Kairi Ilison
15.30 Oode
16.00 KIRJANDUS – Kairi Ilison 
18.00 Sport 
18.30 Õhtusöök
19.30 Vaba aeg
20.00 Õhtune tegevus – Kirjandusõhtu
22.00 Lipu langetamine
23.00 Öörahu

Kairi Ilison (1974) on kirjandushuviline, kes loeb ise palju ja soovib inspireerida noori lugema. Sellel aastal tutvustab Kairi rootsieestlasest pagulaskirjaniku Helga Nõu loomingut. Helga sulest on ilmunud üle kahekümne ilukirjandusliku teose täiskasvanutele ja noortele. Kairi töötab Stockholmis Nordea pangas, varem ajakirjanikuna Kuku raadios, kirjutanud arvamuslugusid Postimehele, teadusartikleid ja kaastöid raamatutesse. Hariduselt on Kairi inglise filoloog ja omab magistrikraadi avalikus halduses Tallinna ülikoolist (TalTech) .

Teisipäev, 2. juuli
7.30 Hommikujooks, jalutuskäik, ujumine
9.00 Hommikusöök
9.50 Lipu heiskamine
10.00 TEADUS & POLIITIKA “Tuumaenergia”- Elise Poom
11.30 Sport
12.30 Lõunasöök
14.00 KÕNE- & VÄITLUSKUNST – Aurelia Pärtelson (virtuaalselt)
15.30 Oode
16.00 SAUN
18.00 Sport 
18.30 Õhtusöök
19.30 Vaba aeg
20.00 Õhtune tegevus – Avalik debatt “Tuumaenergia poolt või vastu?”
22.00 Lipu langetamine
22.05 Saun
23.00 Öörahu

Elise Poom (24) on noor tuumaenergeetika inseneritudeng.Ta on õppinud tuumaenergeetikat Rootsi Kuningliku Tehnikainstituudi magistriõppes ja keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogiat TalTechi bakalaureuseõppes. Hetkel elab Elise Rootsis ja kirjutab oma magistritööd teemal “Increase of temperature in wetwell after LOCA”.

 

Aurelia Pärtelson (21) on arutleva hariduse suuna juht Eesti Väitlusseltsis. Iga ühiskonnaliige peaks oskama kriitiliselt mõelda, konstruktiivselt arutleda ja argumenteeritult otsuseid langetada. Aurelia aitab kaasa, et noored saaksid kvaliteetset argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ning eneseväljendus- oskuste alast haridust. Aurelia õpib õigusteadust Tartu ülikoolis ja on sellel suvel praktikal Prokuratuuris Tallinnas. 

Kolmapäev, 3. juuli
7.30 Hommikujooks, jalutuskäik, ujumine
9.00 Hommikusöök
9.50 Lipu heiskamine
10.00 AJALUGU – Suurpõgenemine 80 – Aho Rebas
11.30 Sport
12.30 Lõunasöök
14.00 AJALUGU – Suurpõgenemine 80 – Aho Rebas
15.30 Oode
16.00 AJALUGU – Suurpõgenemine 80 – Aho Rebas
18.30 Õhtusöök
19.30 Vaba aeg
20.00 Õhtune tegevus – FILM “Tüdruk raudse eesriide taga” (2023)
22.00 Lipu langetamine
23.00 Öörahu

Aho Rebas (77) on endine Göteborgi Eesti Kooli direktor, Rootsi kaitseväe reservkapten ja Eesti kaitseväe reservmajor. 1993 Eesti välisministeeriumi konsultant, Kaitsejõudude Peastaabis Kaitseväe peainspektor ning luure ja vastuluure osakonna ülem, hiljem rahvastikuministri nõunik. Aho vanemad põgenesid üle Soome Rootsi 1944. Aho on kirjutanud raamatuid ELA suvekodu ajaloost, eestlaste tegevusest Lääne-Rootsis ja avaldanud oma mälestusi. Aho on olnud aktiivne eestvedaja eesti organisatsioonides, sh. Rootsi Eestlaste Liidu, Estivali ühingu ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees. Aho elab Göteborgis. 

Neljapäev, 4. juuli
7.30 Hommikujooks, jalutuskäik, ujumine
9.00 Hommikusöök
9.50 Lipu heiskamine
10.00 LUULE – Reijo Roos
11.30 Sport
12.30 Lõunasöök
14.00 EKSKURSIOON Smögenisse
18.00 Ujumine, sport
19.00 ÕHTUSÖÖK 
20.00 Loovusõhtu laulude & luulega
22.00 Lipu langetamine
23.00 Öörahu

Reijo Roos (21) on eesti-soome noor kirjanik ja luuletaja. Tema debüütluulekogu “Kured kotkad kajakad” ilmus 2022. Enne seda oli ta kokku pannud eesti Soome-teemaliste luuletuste kakskeelse kogumiku „Sinisild/Sinisilta“, seejärel lõi ühes mõtte­kaaslastega kirjanike liidu noortesektsiooni ja avaldas almanahhi „Grafomaania“. Reijo teine luulekogu “tere kas tohib / tere kas võisõ” on eesti- ja võrokeelne luulekogu rändamisest, läänemeresoomlusest, jalutamisest, russofoobiast, ebakindlustest, intertektuaalsusest, saamisest-mittesaamisest ja armastusest.

Reede, 5. juuli
Koristamine, pakkimine
Ärasõit

Sirle Sööt (47) on Noorte Rahvaülikooli juhataja, eestikeelse laste- ja noortetegevuse edendaja Rootsis. Lisaks juhib Sirle Rootsi Eestlaste Liitu, Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu ja kakskeelse ajakirja “Rahvuslik Kontakt” väljaandmist. Sirle on aktiivne kultuurisündmuste korraldaja Rootsis ja globaalsel tasandil, näiteks ESTO 2025 Stockholm-Narva-Tallinn. Ta on õppinud õigusteadust nii Eestis kui Rootsis ja omab magistrikraadi Stockholmi ülikoolist Euroopa Liidu õiguses. Sirle on töötanud Eesti ja Rootsi valitsusasutustes ja kohtus.

Taave Sööt Vahermägi (52) on Noorte Rahvaülikooli peakokk ja tehniline tugi. Stockholmi Eesti Maja tegevdirektor 2017. aastast. Eesti-Rootsi Kaubanduskoja asutaja ja Estonian Enterprise esindaja Rootsis 2002-2006. Taave on aktiivne koorilaulja ja osaleb mitmete eesti kultuuriseltside tegevuses. Taave on õppinud ajalugu Tartu ülikoolis ja linna planeerimist Stockholmi ülikoolis. 

__________________

ELA suvekodu asub Stockholmist 500 km ja Göteborgist 120 km kaugusel. 

Rahvaülikooli korraldamise traditsioon pärineb aastast 1958. Kuni 1971. aastani peeti seda igal suvel kolm nädalat minister Heinrich Laretei juhtimisel ja Rootsi Eestlaste Liidu (REL) eelkäija Rootsi Eestlaste Esinduse korraldamisel Uppsala lähedal Gimo lossis. Rahvaülikooli peeti ka Metsakodus 1988-1991, siis juba koos noortega Eestist. Rahvaülikooli peetakse eesti keeles.

Eesti Noored Rootsis (ENR) loodi aastal 2019 enne Helsingis, Tartus ja Tallinnas toimunud XII ülemaailmseid eestlaste kultuuripäevi ESTO 2019

Noorte Rahvaülikool 2021 SIIN
Noorte Rahvaülikool 2022 SIIN 
Noorte Rahvaülikool 2023 SIIN

INFO: es.an1721880252retse1721880252egire1721880252vs@of1721880252ni1721880252

Smögenis 13.08.2021. Pildil Artur Vaidla, Anton Rebas, Remy Martiin Ots, Kliiment Jürisson, Erik Stenqvist, Markus Piotrowski, Thomas William Cordey, Martin Vahermägi, Ron Robin Ots, Reijo Roos, Grete Rahnel, Tindra Vahermägi, Celine Sööt, Anette Pajusalu, Elisabet Liisu Cerenius, Angelica Suiste. Ees Sirle Sööt ja Taave Sööt Vahermägi. Pildilt puudub Nora Sööt. Foto: Aho Rebas
Smögenis 30.06.2022 Artur Vaidla, Reijo Roos, Karel Pärn, Erik Stenqvist, Martin Vahermägi, Hannes Ehin. Taga: Kristiina Ehin, Silver Sepp, Angelica Suiste, Karmen Saar, Elisabeth Heinsalu, Vera Soomägi, Edward Sööt, Lisette Lauri, Celine Sööt, Luike Sepp, Karolina Oras, Valdur Mikita, Tindra Vahermägi, Miina Mikita, Sirle Sööt. Pildilt puuduvad Taave Sööt Vahermägi, Nora Sööt Foto: Aho Rebas

Eelmine artikkelÕnnitleme Enel Melbergi Eesti Kultuurkapitali preemia puhul!
Järgmine artikkelIntensivkurser i estniska vid Tartu universitet sommaren 2024