På svenska: Vacker estnisk körmusik i Stockholm
Pühapäeval, 12. märtsil oli võimalik nautida Jakobi kirikus Stockholmis kaunist eesti koorimuusikat Eesti Rahvusringhäälingu segakoori ja Tallinki naiskoori esituses. Dirigendid olid Hirvo Surva ja Andres Lemba. Emakeelepäevale pühendatud kontsert kandis pealkirja “See on Eesti”.
14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Sellel päeval, aastal 1801 sündis eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid Kristjan Jaak Peterson. Oma luuletuses “Kuu” küsib Peterson:
“Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?”.
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, sest oli küll eesti rahvas, aga ei olnud oma riiki – selleni kulus veel terve sajand. Terve sajand lahutas Kristjan Jaaku ka eestikeelsest kõrgharidusest – tema ise omandas ladina keeles kõrgharidust Tartu ülikoolis, millele oli 1632. aastal aluse pannud Rootsi kuningas Gustav II Adolf.
Nüüd on vaba Eesti riik, eesti keel on riigikeel ja kõrgharidus on eesti keeles. Kasutagem seda keelt nii kõnes kui kirjas, nii proosas kui luules, nii kõneldes kui lauldes. Sest kui keelel on kasutajaid, ta säilib, samal ajal arenedes. “Eesti laul, et kõla sa üle metsa, üle maa!”
Tallinki naiskoor on kaks hooaega maestro Hirvo Surva käe all tegutsenud koor. Koor alustas tegevust 2019. aasta detsembris ning on jäänud püsima tuultest ja tormidest hoolimata, sest lauljaid ühendab armastus mere ja koos laulmise vastu. Tallinki naiskoor kogub jätkuvalt tuult oma purjedesse, et liikuda tulevate laulupidude poole.
Kavas:
- Helilooja Mart Saar, rahvaluule sõnadele – Laulu eestvõtja, dirigent Hirvo Surva
- Rahalaul, seadnud Andres Lemba – Kui mina akkan laulemaie
- Helilooja Sirje Kaasik, sõnad Jaan Kaplinski – Üksainus maa
- Helilooja Andres Lemba, sõnad Marie Heiberg – Ma tahaksin, klaveril Andres Lemba
- Sõnad ja muusika Triin Arrak – Üle Maarjamaa, klaveril Andres Lemba
Eesti Rahvusringhäälingu segakoor alustas kooskäimist 2008. aasta varakevadel ning esialgu laulsid kooris vaid inimesed, kes igapäevaselt Eesti Rahvusringhäälingu tegevusega seotud. Praegu on kooris ka saatejuhte ja ilmateadustajaid, aga ka hankijaid, toimetajaid, kommunikatsiooni ja turundusinimesi, mitte ainult Eesti Rahvusringhäälingust vaid ka mujalt. Meil on kooris finantsinimesed, raamatupidajad, insenerid, ettevõtete juhid, sotsiaalpedagoogid, tippspetsialistid, IT inimesed, õpetajad, juristid, kullassepp ja ka kohtunik. Võib öelda, et tegemist on Eesti ühe suurima segakooriga. On juhtumeid, kus lavale tulek võtab nii kaua aega, et esimesed juba laulavad, aga viimased alles tulevad. Hetkel on koorinimekirjas 69 lauljat.
Mis lauljaid siia koori laulma meelitab? Üheks põhjuseks on kindlasti meie kunstilised juhid. Koori dirigendid on Hirvo Surva ja Mai Simson, hääleseadja Kaia Urb. Aga kindlasti ka see, et saame käia koos meeldivad seltskonna ja laulda erinevates kohtades, kus meid võtab vastu alati heatahtlik publik.
Kavas:
- Helilooja Pärt Uusberg, sõnad Juhan Liiv – Muusika, dirigent Hirvo Surva
- Eesti vaimulik rahvalaul, seadnud Kadri Hunt – Mu mano tulge, latse (tekst on võrumurdes, pealkiri tähendab „Minu juurde tulge, lapsed“)
- Helilooja Hans Georg Nägel, seadnud Veljo Tormis, sõnad Ado Reinvald – Kodukeel
- Helilooja Mari Amor, sõnad Artur Adson – Esä taivan (laulu võrumurdeline tekst „Isa taevas“ viib meid luuletaja lapsepõlve, mil Artur kasvas vanematest eemal, vaeslapsena sugulaste juures. Selles luuletuses väljendub lapse suur usaldus Taevaisa vastu ning head soovitused, kuidas too saaks elu paremaks muuta), dirigent Hirvo Surva, klaveril Mai Simson
- Helilooja Rasmus Puur, sõnad Gustav Suits – Oma saar, dirigent Mai Simson
- Helilooja Veljo Tormis, sõnad Ernst Enno – Noore suve muinasjutt, dirigent Hirvo Surva
- Helilooja Gustav Ernesaks, sõnad Anna Haava – Kõige ilusam luule, dirigent Mai Simson
- Helilooja Tõnu Kõrvits, sõnad Doris Kareva – Emakeelelaul (kõlas esmaettekandena 27. üldlaulupeol, 2019 aastal, segakooride esituses)
- Muusika ja sõnad Anti Marguste – See on Eesti (kõlas 25. laulupeol, 2009 aastal, segakooride esituses, laulu sõnad koosnevad Eesti kihelkonna nimedest, mis omavahel hästi riimuvad), dirigent Hirvo Surva
- Helilooja Pärt Uusberg, sõnad Doris Kareva – Mis on inimene, dirigent Mai Simson
Ühendkoorina:
- Viis ja sõnad Rene Eespere – Ärkamise aeg (see on Rene Eespere üks tuntumaid laule, mille viis ja sõnad on iga eestlase jaoks väga armsad ja tähtsal kohal), dirigent Hirvo Surva
- Helilooja Peep Sarapiku, sõnad Juhan Liivi – Ta lendab mesipuu poole. See laul on eestlaste jaoks väga eriline ja oluline – mesilased kui rahva kokkuhoidmise sümbol, nii öelda „meie-kujund“, mesipuu – meie isamaa. „Ta lendab mesipuu poole“ kõlab igal laulupeol.
Kontsert oli kõigile tasuta.
Konserten ”Detta är Estland” ägde rum med anledning av estniska modersmålsdagen som infaller den 14 mars varje år. Den dagen 1801 föddes nämligen Kristjan Jaak Peterson, den förste poeten i Estland som skrev på estniska och som räknas som den estniska nationella litteraturens skapare. I sin dikt ”Månen” frågar sig Peterson:
Skall då inte detta lands språk,
lyft av sångens vind
till himlens höjd,
kunna finna sig en plats i evigheten?
För esterna som inte är så talrika, bara ca en miljon, har alltid det egna språket varit viktigt för identiteten. Musiken, särskilt körsång, bygger ju också på språket. Därför vill körerna idag hylla det estniska språket och genom sången lyfta fram dess skönhet och klang. På programmet står sånger av estniska klassiker som Mart Saar, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis men vi får också höra musik av representanter för en yngre aktiv generation av tonsättare i Estland såsom Pärt Uusberg, Andres Lemba, Tõnu Kõrvits, Sirje Kaasik m fl.
Program
Tallinks Damkör
- Sånganföraren – Mart Saar (1882-1963); trad
- När jag sätter igång att sjunga – arr Andres Lemba (f 1968); trad
- Ett enda land – Sirje Kaasik (f 1958); Jaan Kaplinski
- Jag skulle vilja – Andres Lemba; Marie Heiberg
- Över Marialand – Triin Arrak (f 1997)
Estniska Riksradiomedarbetarnas Kör
- Musiken – Pärt Uusberg (f 1986); Juhan Liiv
- Kom till mig, barn – arr Kadri Hunt (f 1964); kyrklig trad
- Hemspråket – Hans Georg Nägel, arr Veljo Tormis; Ado Reinvald
- Gud Fader i himlen – Mari Amor (f 1973); Artur Adson
- En egen ö – Rasmus Puur (f 1991); Gustav Suits
- Försommarsaga – Veljo Tormis (1930-2017); Ernst Enno
- Den vackraste poesin – Gustav Ernesaks (1908-1993); Anna Haava
- Modersmålssången – Tõnu Kõrvits (f 1969); Doris Kareva
- Detta är Estland – Anti Marguste (1931-2016)
- Vad är en människa – Pärt Uusberg; Doris Kareva
Körerna gemensamt
- Uppvaknandets tid – René Eespere (f 1953)
- Biets väg till bikupan – Peep Sarapik (1949-1994); Juhan Liiv
Konserten anordnades i samarbete med Sverigeesternas Riksförbund och EELK församlingen i Stockholm.
