Esmaspäeval, 28. juunil toimus Eesti saatkonnas Stockholmis praeguse asejuhi Kristel Engmani lahkumisvastuvõtt. Kristel Engman on olnud saatkonna asejuht 2017. aastast. 1. augustist võtab temalt ametikohustused üle Mikael Laidre.
Võtsime hetkeks aja maha ja esitasime Kristel Engmanile mõned küsimused.
Millal sa Stockholmi saatkonda tööle tulid?
Minu lähetus Stockholmis algas samal päeval, kui Eestist sai esmakordselt eesistuja Euroopa Liidu Nõukogus ehk siis 1. juulil 2017.
Kas sa oled varem ka kuidagi Rootsiga tööalaselt kokku puutunud?
Kuna olen oma varasemates ametites tegelenud Põhjamaade ja julgeolekupoliitikaga, siis ei olnud Rootsi mulle varasemast tõepoolest täiesti võõras riik ei oma välis- ja julgeolekupoliitika ega ka kultuuri ja keele poolest.
Sa oskad rootsi keelt. Millal ja kus sa seda õppisid ja kas sa oled varem saanud ka seda kasutada?
Olen Noarootsi gümnaasiumi vilistlane ja rootsi keelega olin seetõttu ka varasemast tuttav. Kuna aga vahepealsed aastad ei olnud ma rootsi keelt aktiivselt kasutanud, tuli siia jõudes siiski varem omandatut korrata ja nii mõndagi ka juurde õppida, seda iseäranis uudissõnavara osas.
Millised olid sinu ootused, kui oma tööpostile asusid?
Teha seda, milleks mind siia kutsuti –aidata kaasa Euroopa Liidu eesistumise edukale läbiviimisele Rootsis, elavdada Eesti ja Rootsi suhteid; aidata kaasa Eesti ja Rootsi välisministeeriumide otsekontaktide edendamisele; toetada suursaadikut tema ülesannete täitmisel ning viimaseks, ent mitte sugugi vähemtähtsaimana, aidata kaasa sellele, et saatkonnatöö toimuks võimalikult ladusalt.
Kui nüüd tagasi vaatad, kas tegelikkus vastas sinu ootustele?
Tahavaatepeeglist näen tegelikult palju rohkemat, kui siia tulles oskasin loota ja prognoosida. Põhjust tänuga tagasi vaadata on rohkesti – Rootsi aeg oli mulle nii ametialases kui ka perekondlikust plaanis hea ja meeldejääv aeg. Siin alustasid mh kooliteed minu mõlemad pojad.
Mida teeb saatkonna asejuht?
On saadiku parem käsi ning aitab kaasa oma riigi ja asukohariigi suhete heale käekäigule, on kursis asukohariigis toimuvaga, aga korraldab ka saatkonna administratiivset tööd.
Kas Stockholmi saatkond erineb teistest saatkondadest, kus sa oled töötanud? Mis on teistmoodi? Millistes saatkondades sa oled varem töötanud?
Nii nagu iga riik ja iga riigi suhted Eestiga on isesugused, on see ka saatkondadega. Eestil on üle 40 välisesinduse. Ükski neist ei ole teisega täiesti sarnane. Väga palju sõltub saatkonna töö mõistagi ka neist inimestest, kellega samal ajal saatkonnas koos tegutsetakse. Mul on vedanud nii asukohtade kui ka tarkade ja inspireerivate kolleegidega. Varasemad pikemad lähetused on mind viinud Soome ja Austriasse. Rootsiga on nendel riikidel ühine nimetaja neutraalsus sõjalis-poliitiliste organisatsioonide suhtes.
Millised olid sinu suuremad väljakutsed Stockholmis /Rootsis?
Mõista, kuidas näeb ja mõtestab Rootsi Eestit. Kui näiteks meie mõlema vahetu naaberriik Soome on Rootsi jaoks mitmes valdkonnas eeskujuks, siis Eesti seda vaatamata oma digi-, küber- ja IT-võimekusele valdavalt ei ole. Julgeolekupoliitiliselt ja ohtude osas on meie taju aga üllatavalt sarnane, sama võib öelda enamike päevakajaliste teemade osas Euroopa Liidus. Väga huvitav on olnud jälgida Rootsi rahvusvahelist ambitsioonikust ja sihiteadlikku tegutsemist. Rootsi haare üleilmselt on muljet avaldav ja küllap ka innustuseks teistele väiksematele riikidele, näiteks Eestile.
Saatkonnaga koostöös viisime läbi mitmeid ühiseid suuremaid ja väiksemaid tegevusi ja sündmusi kultuuri ja teadusvaldkonnas ning toimusid töökohtumised presidendi ja ministritega. Millised neist olid sinu jaoks kõige meeldejäävamad ja suurima mõjuga?
Mulle meeldib mõelda mitte niivõrd sündmuste, kuivõrd protsesside põhiselt. Nelja aasta sisse mahub väga palju sündmusi ja kohtumisi. Stockholmi-lähetuse teises pooles pani koroonapandeemia paraku tegevusele oma pitseri ja mitmed plaanid tuli paremaid aegu ootama panna. Kui protsesse nimetada, siis tooksin välja Eesti eestistumise Euroopa Liidu Nõukogus, ÜRO Julgeoleku Nõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise, ettevalmistused Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks kandideerimisel, püüdlused OSCE eesitujaks saamisel. Kahepoolsete suhete osas nimetan vaid olulisimatena Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused, Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete loomise 100. ja taastamise 30. aastapäeva tähistamise. Mainimata ei saa ka jätta Eesti-Rootsi koostööfondi loomist 2018. aastal ning juuni lõpus alustatud Eesti-Rootsi tulevikukoostöö analüüsi koostamist. Lisaks on olnud arvukalt kõrgetasemelisi visiite, konsultatsioone ja ametkondlikke kohtumisi. Meie kaubandus- ja majanduskontaktidest tulenevalt on omavaheline suhtlus tihe, kõik see mõjutab esinduse tööd väga otseselt.
Kas sul õnnestus oma tööülesannetes Eestit Rootsile lähemale tuua?
Diplomaatia on meeskonnatöö ja sageli annavad hinnangu järgmised põlvkonnad.
Sa elasid oma lähetuse ajal Stockholmi Eesti Majas. Üks asi on kasutada Eesti Maja kultuurisündmuste korraldamiseks aga kuidas seal on elada?
Kui laupäeva hommikul ärgata ja kuulda, et teisel pool seina harjutab koor laulupeoks ”Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” laulu, siis on aateliselt mõtleval inimesel raske midagi paremat tahta. Minule ja mu perele on Stockholmi Eesti majas elamine väga hästi sobinud. See on andnud ka võimaluse kogukonna tegemistes jõudumööda osaleda. Minu noorem poeg käis Eesti lasteaias ja lapsevanemana on keeruline ette kujutada mugavamat lahendust kui laps vaid korrus allapoole lasteaeda viia või Eesti majas tegutsevasse Huvikooli saata.
Sul olid väga lähedased ja soojad suhted siinse eesti kogukonnaga. Mida sa sooviksid ja soovitaksid meie kogukonnale?
Tegutsemisrõõmu, koosmeelt ja julgust tegutseda nii, et eestlaskond Rootsis oleks elujõuline ja mõjukas. Eesti tulevik sõltub väga palju igast Eestis elavast eestimaalasest ning võõrsil elavast eestlasest ja Eesti sõbrast. Suur aitäh kogukonnale ja Rootsi Eestlaste Liidule, et meie koostöö on olnud tulevikku vaatav, teemade poolest laialdane ja ladus!
Sirle Sööt
RAHVUSLIK KONTAKT
Lugemissoovitusi:
- Kristel Engman: nii vaimuliku kui diplomaadina teenin Eesti inimest. Liina Raudvassar. Eesti Kirik. 14.12.2016
- Johannesepäeva teenistusel anti Kristel Engmanile üle koguduse teenetemärk. Lääne Elu. Kaire Reiljan. 27.12.2016
- Kristel Engman — ainuke diplomaat luteri kirikus ja ainuke kirikuõpetaja välisministeeriumis. Lääne Elu. Urmas Lauri. 04.09.2014
- Mikael Laidre – Kuidas saan mina kujundada tuleviku Eestit ja Euroopa Liitu? 20.05.2021
Fotomeenutusi:
