1941. aasta suurküüditamine Balti riikides algas 13. juuni ööl vastu 14. juunit. Päev varem oli küüditamine läbi viidud Moldaavias, enne seda, 22. mail, Lääne-Ukrainas ning viimasena viidi kavandatu ellu 29. juunil Lääne-Valgevenes. 14. juuni ühisoperatsioonide käigus küüditati 45 000 isikut. 1.-3. juulini toimus veel eraldi aktsioon Eesti saartel. 17. juunil raporteeriti Stalinile, Molotovile ja Beriale, et Eestist küüditati 9146 isikut, kelle hulgas oli 3173 arreteeritut ja 5973 asumisele saadetut.
“Vanaema, mida küüditamine tähendab?”
“See on see, kui sulle öösel järele tullakse ja sind kodust ära viiakse, teadmata kuhu, igaveseks ajaks.”
Inimesed, kes olid paremas usus oma riiki ja rahvast teeninud, muutusid ühtäkki selle rahva vaenlasteks. Teod, mida iseseisva riigi juhid riigi tugevdamiseks ja rahva huvide kaitseks tegid, nimetati NSV Liidu ja revolutsioonilise liikumise vastu suunatud kuritegudeks. Ametikohustuste täitmine Eesti Vabariigis oli osalemine “aktiivses võitluses revolutsiooniliikumise vastu kontrrevolutsioonilises valitsuses”. Osavõtt Vabadussõjast ja Kaitseliitu kuulumine muutus kriminaalseks.
1941.aasta juunis läks Eestist Narva ja Irboska kaudu teele 9 ešeloni 10 016 küüditatuga.
Vagunites oli õhupuudus, mille leevenduseks ulatasid inimesed tee äärest vagunitesse õitsvaid sireleid…
Palavuse, veepuuduse ja arstiabi puudumise tõttu hakkasid sagenema surmajuhtumid, eriti kannatasid imikud ja väikelapsed. Haigestunud laste surmadaatumeid ei suudetud enam fikseerida. Üldine suremus teekonnal oli umbes 4 %.
Sel tundmatul teekonnal tabas raskeim emotsionaalne löök 1941. aasta viidute perekondi hetkel, mil saadi teada, et meeste vagunid on öösel ešelonist lahti haagitud ja teisele teele viidud…
Starobelsk, Sverdlovsk, Kirov, Novosibirsk, Narõm…
“Õnnetud Eesti ja Baltikumi inimesed, jättes maha oma kodukolded, mille olid läbi raskuste ehitanud ja mille eest hoolt kandnud nende esivanemad, astusid vaikselt üle läve tundmatute püssimeeste saatel, alludes rangele käsule. /…/ Läksid vaesusse, nälga, külma ja surma. Kuidas seda nimetada? Kas see on inimõiguste rikkumine? Genotsiid? Või veel kuidagi teisiti?” (Hilda Sabbo)
Nõukogude Liidu repressioone Balti riikides võib lugeda genotsiidiks ulatuses, mis puudutab “vaenuliku poliitilise grupi” hävitamist. (Lauri Mälksoo)
Et sellised kuriteod enam kunagi ei korduks!
#massiküüditamine #inimsusevastasedkuriteod #klassigenotsiid #kultuurigenotsiid #okupatsioonikuriteod #kommunismikuriteod
Eesti film “Risttuules” (2014) Trailer SIIN
Stsenaariumi aluseks on võetud peategelase, 27-aastase filosoofiatudengi ning teiste eestlaste, lätlaste ja leedulaste seas 1941. aastal Siberisse küüditatud Erna vihikutesse kirja pandud mõtisklus, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Filmi läbib rõhuasetus aja peatumisel, millest lähtub ka audiovisuaalne lahendus (nn tableau vivant): piltide põhjal on taastatud tollane olustik, kuid näitlejad ja statistid on tardunud, nõnda et kolmemõõtmelisele pildile annavad sisulise mõõtme kaamera liikumine, näitlejate dialoog, helikujundus ja muusika. Filmis kujutatakse Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul.
2017 avaldas maailmakuulus ameeriklanna Patti Smith oma romaani ”Devotion”, mis lähtub südamlike, liigutavate lõikudega Martti Helde filmist ”Risttuules/In the Crosswind”. Terve romaan ehitub ka Eesti saatusele…
Hollywoodi näitleja ja rezissöör Johnny Depp kirjutab oma blogis:
https://www.johnnydepp-zone.com/boards/viewtopic.php?t=62905
Sirle Sööt
moc.l1735261143iamg@1735261143toos.1735261143elris1735261143
Allikas: “Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Artiklid ja elulood” Korp! Filiae Patriae. Tartu 2004.
