På svenska: Den 14 mars är det modersmålets dag
14. märtsil 1801. aastal sündis Kristjan Jaak Peterson. Tänavu möödub tema sünnist 220 aastat. Oma väga lühikese, kõigest kahekümne ühe aastase elu jooksul on ta jätnud meie rahva lukku sügava jälje. Peterson oskas allikate järgi kuutteist keelt. Ta pidas eesti keelt samaväärseks teiste keeltega ja hindas kirjanduse rahvuslikku omapära. Peterson pidas võimalikuks ka algupärase eestikeelse kirjanduse loomist. Iseennast nimetas ta maarahva laulikuks.
Kristjan Jaak Peterson on kirjutanud mõtisklusi, artikleid, tõlkeid. Tema luuletustest on säilinud 21 eestikeelset ja kolm saksakeelset. Kristjan Jaagu kui eesti algupärase kirjanduse looja auks on püstitatud Tartus Toomemäel mälestusmärk. Kirjaniku sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.
Avaldame Kristjan Jaak Petersoni luuletuse „Kuu” nii uues kui vanas kirjaviisis, et näidata eesti keele arenemist 200 aasta jooksul. Selles luuletuses on ka kuulsad read „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?”, mis on toetanud meie keelt läbi aegade. Neid ridu saab lugeda ka Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärgil.
Kuu (uus kirjaviis)
Kas lauluallikas
külmas põhjatuules
minu rahva meelesse
oma kastet ei vala?
Kui siin lumises põhjas
ilusa lõhnaga mirdike
viluses kaljuorus
ei või õitseda kauniste:
kas siis meie maa keel,
mis kui tasa ojake,
oma ilu ei tundes,
heinamaa läbi, sinise
taeva kullases tules
rahuga on jookslemas,
ega toreda häälega,
oma rammu ei tundes,
taeva müristamisega
kui meri on hüüdmas;
Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
Siis ma võtan teid,
selge, sinise taeva
tähed, maa pealt
kõrge isamaa poole
rõõmuga vaadates laulda;
siis ma laulan sind,
öösekuningas, kuu!
Kes sa pilvede sülesta
nii kui pungasta lillike
lõbusa valge palega
üles tõused taeva all,
kus tulised tähed
maha on langemas
sinu eest musta,
pimeda udu sisse. –
Nõnda inimeste vaim!
Oled sa udus ujumas,
kui su mõte on otsimas
Jumalat tähtede alt.
Kuu (vana kirjaviis)
Kas laulo ‘allikas
Külmas pohja tules
Minno rahva melesse
Omma kaste ei valla?
[1:7:2a]
Kui siin lummises pohjas
Illosa ‘aisoga mürtike
Villoses kaljoorros
Ei voi öitseda kauniste:
[1:7:2b]
Kas siis meie maa keel,
Mis kui tassa oiake
Omma illo ei tundes
‘Einama läbbi, sinnise
Taeva kullases tulles
Rahhoga on jookslemas;
Egga torreda ‘eälega,
Omma rammo ei tundes
Taeva mürristamissega
Kui merri on ‘üüdmas:
[1:7:3]
Kas siis selle maa keel
Laulo tules ei voi
Taevani toustes ülles
Iggavust ommale otsida?
[1:7:4a]
Siis ma vottan teid
Selge, sinnise taeva
Tähhed, maa peält
Körge issamaa pole
Römoga vadates, laulda:
Siis ma laulan sind
Öse kunningas, kuu!
[1:7:4b]
Kes sa pilvede süllesta,
Ni kui pungasta lillike,
Löbbusa valge pallega
Üllestoused taeva al,
Kus tullised tähhed
Mahha on langemas
Sinno eest musta
Pimmeda uio sisse.
Nenda innimeste vaim!
[1:7:5]
Olled sa uios uiomas
Kui so mötte on otsimas
Jummalat tähhede alta!
Sellest luuletusest on saanud inspiratsiooni ka Pärt Uusberg oma lauluga “Igaviku tuules”, mis esitati 2019.a. üldlaulupeol Tallinnas. See oli Pärt Uusbergi debüüt laulupeodirigendina.
Rahvuslik Kontakt toimetus
es.an1735206592retse1735206592egire1735206592vs@of1735206592ni1735206592
Den 14 mars 1801 föddes Kristjan Jaak Peterson. I år har det gått 220 år sedan hans födelse. Under sitt korta, bara tjugoett år långa liv har han lämnat ett djupt spår i vårt folks historia. Enligt källorna behärskade Peterson sexton språk. Han värderade estniskan lika högt som andra språk och han uppskattade litteraturens folkliga egenart. Peterson ansåg det möjligt att skapa ursprunglig estnisk litteratur. Själv kallade han sig lantfolkets sångare.
Kristjan Jaak Peterson har skrivit funderingar, artiklar och översättningar. Av hans dikter har 21 på estniska och tre på tyska bevarats. Till hans ära har man rest ett minnesmärke på Domberget i Tartu. På författarens födelsedag den 14 mars firar vi modersmålets dag.
Vi publicerar Kristjan Jaak Petersons dikt Kuu (Månen) enligt både modernt och gammalt skrivsätt för att visa hur det estniska språket har utvecklats under 200 år. I dikten förekommer även de berömda raderna “Kan då inte detta lands språk med sångens vind söka sig evighet stigandes mot himlen?“ som har varit ett stöd för vårt språk genom tiderna. Dessa rader kan man även läsa på Kristjan Jaak Petersons minnesmärke.
Tonsättaren Pärt Uusberg inspirerad av dikten “Kuu” har skrivit ett körstycke “Igaviku tuules” som han fick äran att leda på sångfesten 2019 i Tallinn. Vilken debyt som sångfestdirigent!
Text på svenska
AHO REBAS
