På svenska: Sommarkollot blev sista dagen till ett vinterkollo
1.-12. augustil oli Jönköpingi lähistel asuv vana hea skaudilaager Metsakodu 70-le eesti lapsele ja 20-le personalile suvekoduks. Laagriõu ja luigejärv oli täis laste naeru ja kilkeid ning tuutu-luutu kutsus lapsi lipurivvi.
12-päevane suvelaager oli nii lastele kui juhtidele koolivaheaja üheks tegevusrohkemaks ajaks, sest igas päevas oli võimalus osaleda paljudes vahvates tegevustes. Juhid püüdsid oma positiivse energiaga haarata lapsi kaasa nii sportimisse, kunsti- kui skautlikesse tegevustesse.
Suvekodu avati pidulikult Hiiemäel
Suvekodu pidulikuks avamiseks koguneti kõrgele Hiiemäele, et seal üheskoos hetkeks kuulata looduse hääli ja vaadata üle puudelatvade alla luigejärvele. Selle vaikse seisakuga kutsutakse lapsi kuulama ja märkama loodust meie ümber. Neile, kes on harjunud käima ringi klapid peas ja nutitelefon pihus, on see suur kontrast. Tuulekohin puudelatvades, sookurgede hüüded, ämblikuvõrgud kasteheinas.
Suurepäraselt sobisid sellesse hetke Marie Heibergi luuletus ”Põhja-vaim”, mille esitas laagrijuhataja Sirle Sööt ning kaks rahvaviisi parmupillil Terje Wahlquistilt. Seejärel tutvustati lastele laagripersonali ja süüdati laagrituli, mille viis laternaga kööki kolde alla laagri vanim laps 14-a. Helena Aus.
Hommikune jooks ja võimlemine
Kõiki, kes tahtsid päeva alustada virgutava jooksuga, äratati juba kell 7.30. Kuigi igal hommikul see arv veidi muutus, oli vapraid poisse ja tüdrukuid jooksurajale minemas alati 20-30 ringis. Pärast jooksmist oli võimalus ka kiireks supluseks järves. Ülejäänud said virgutava võimlemise 8.30, et päeva sündmusteks valmis olla. Mitu tuba suutis kuni lõpuni ühtse meeskonnana igal hommikul jooksurajale minna, aga oli ka neid tublisid, kes pidid end üksi motiveerima. „Vastupidavuse korral ootab mind auhind,” teadis Laura Murphy, kes käis oma toast ainukesena kõik korrad jooksmas. Kokku oli 21 jooksulast, kes võisid end võitjateks pidada ja laagri lõpus ka auhinnatud said. Laagri juht ja jooksu eestvedaja Sirle Sööt loodab siiralt, et nende 8 jooksuhommikuga saab nii mõnigi laps endale uue ja tervisliku harjumuse oma ellu.
Röövlitütre Arabella otsingud
Selle aasta teema kasvas välja Eesti aastateemast – meri. Suvekodu juhid lisasid omalt poolt mereröövlid ja Arabella. Lastele oli teemast juba enne laagrit teada antud ja nii olid agaramad lapsed läbi lugenud Aino Perviku raamatu „Arabella, mereröövli tütar” või vaadanud samanimelist filmi. Ka Suvekodu raamatukogus oli mitu raamatut, mida loeti paaris toas õhtujutuna ette. „Mulle meeldis, et meie toa juht Edward igal õhtul Arabellast luges, kuigi jäin alati enne lõppu magama,” meenutas Romek Aus viimasel päeval õhtujutu lugemisi.
„Päevaluure oli kõige lahedam päev,”sõnas William Saluveer rõõmsalt. Kindlasti nõustuvad sellega paljud. Põnev matk algas Taaniel Tinaga (Edward Kess) kohtumisega. Tina näitas lastele mahalõigatud Arabella patsi, mille Raudpats oli saatnud teatega, et Arabella on tema juures pantvangis ning vabastab tüdruku vaid korraliku lunaraha eest. Laostunud mereröövlipealik Tina palus lastelt abi Arabella päästmisel. Nii saadetigi metsa seiklema seitse 10-liikmelist gruppi, mis olid moodustatud põhimõttel, et igas rühmas oleks nii nooremaid kui vanemaid. Laste ülesandeks oli koguda teekonnal nii palju raha, pärleid jt. väärisasju kui võimalik, et saaks Raudpatsi käest Arabella vabaks osta.
Rohkem pärleid sai see meeskond, kes ladus kividest suurima Arabella nime, lasi täpsemalt vibu ja viskas noolt. Nii 2 l mustikaid kui 1 l pohli maksis metsas 10 Metsakodu dollarit. Mustikaid ja pohli oli sellel aastal metsas palju. Nii said lapsed neid mõnuga süüa ja ka hulgi ”müügiks” korjata. Ainult osavusest ja nobedatest näppudest metsas ei piisanud. Muinasjutuvestjalt sai väärisasju ka Arabella loo tundmise eest. Üle jõe saamiseks tuli paadimehele näidata oma oskusi kompassi tundmises ning laulda”Viljandi paadimeest”.
Kõige keerulisemaks ülesandeks oli õige köidisega puunukkude Tomi & Timi päästmine Suure kose ja Väikse kose juures. Nii said lapsed sõlmede õpitoas õpitut praktikas rakendada. „Kõik lapsed said päästmisega hakkama,” kiitsid Margit Nestra ja Mart Nyman kõiki.
Lisaks mustikatele ja pohladele said 5 km matkarajal lapsed ka toekamat süüa. Grillrestil küpsetatud vorstikesed saia vahel maitsesid värskes õhus ülihästi.
Lõpuks jõudsidki meeskonnad Raudpatsi maja juurde, kus neid võttis vastu Raudpatsi naine oma abilisega. Raudpatsi ennast polnud kodus aga võim oli seal majas naise käes. Seal algas tõeline kauplemine. Arabella sai vabastada meeskond, kellel oli ära anda kõige rohkem raha ja asju. Nii lahkusidki osad meeskonnad Raudpatsi majast poolpaljalt. Võiduhimu oli nii suur, et loovutati kõik mis vähegi kaasas ja seljas oli.
Päevaluuremängu võitis meeskond nr. 7 koosseisus Angelica Suiste, Heidi Saluveer, Celine Sööt, Mináe Hedlund, Georg Markus Somelar, Thomas William Cordey, Linda Künnap, Ingrid Nyman, Linda Sarap ja Nele Rihma.
Olümpiamänge peeti ka Suvekodus
Samal päeval, kui toimus XXXI olümpiamängude avamine Brasiilias, Rio de Janeiros, toimusid olümpiamängud kümnel alal ka Suvekodus. Päev oli täis pingutamist, eduelamusi kui ka kaotusekibedust, nagu spordis ikka. Õhtul lõkketule ääres autasustamisel sai igaüks tunda rahulolu, et oli suutnud läbida 10 ala nii hästi kui suutis. 6 medalit võitnud Daniel Lindberg oli kõige rohkem rahul vibulaskmise võiduga, sest see oli nii lahe ala. Vibu laskmise kohtunik Kati Arendi jäi rahule, et nii tehnilisel alal said lapsed üllatavalt häid tulemusi. 10 medalit võitnud Jane Johansson oli kõige rohkem üllatunud vigurslaalomi võidu üle, sest selle ala kohtunik Frederik Ross oli välja mõelnud tõeliselt keerulise raja.
Muidugi elas kogu laagripere kaasa tradistioonilisele munaistumise võistlusele, kus iga laps istus selg vastu seina, jalad 90-kraadise nurga all. Võitja selgitamiseks kulus 41 min 36 sek, kui kolm tüdrukut kaasahaaravas heitluses selgitasid paremuse: 1. koht kuulus Grete Rahnelile, 2. koht Matilda Piotrowskile ja 3. koht Heidi Saluveerile.
Skaudioskused ja ööbimine väljas
Tihe seenevihm ja päike vaheldumisi saatsid eelviimase päeva õuetegevusi. Mart Nymani ja Toomas Liivi eestvedamisel õpiti mitmeid elulisi oskusi. Igaüks sai käes hoida nuga mõni ka kirvest. Paljud ehitasid silda üle kraavi, ehitasid tuulevarju. Terje Wahlqvist rääkis hiljem toreda loo, et kui tüdrukud olid tema kirvega töötamist mõnda aega jälginud, siis ütles Marie Amalie Kristjan talle diplomaatiliselt: „Ma ei taha su oskusi kuidagi halvustada, aga see töö võtab sul ikka väga palju aega.”
Selle päeva tippsündmuseks oli võimalus ööbida väljas enda ehitatud tuulevarjus või Uudismaa tuuleonnis. Hoolimata sellest, et õhutemperatuur oli langenud 3C-ni, kasutasid 8 suuremat poissi ja 7-aastane Ingrid Nyman seda võimalust. „Olen oma õe pärast väga uhke,” ütles Alice Nyman järgmisel hommikul söögilauas. Koos juhendaja Mardiga tehti kõigepealt lõke ja seati ööbimispaik korda, et veeta öö metsas. Hommikujooksjad leidsid vaprad ööbijad juba lõkke ümber askeldamas. „Üks kärssanud kummik ja noaga haavatud näpp on selle väärtusliku kogemuse hind,” ütles Mart Nyman, kes jäi kõigi väljas ööbijatega väga rahule.
Kunstiline tegevus köitis kõiki
Praktikandid olid asendamatud abilised kõigis tegevustes, aga eriti hästi juhendasid Liisa Sarap, Piia Künnap, Kati Arendi ja Annie Lindgren sõbrapaela punumist, pärlimustri valmistamist, liputähestiku ja tantsude õppimist. Terje Wahlqvisti juhendamisel suutsid tüdrukud isegi mitut asja korraga teha – laulsid hõbehäälselt „Kaugel külas” ja tegid samal ajal käsitööd.
Kadri Algpeuse kunstiprojekt „Elu jõe kaldal” haaras kõiki ja kujunes lausa mitmepäevaliseks ettevõtmiseks, sest ideid tuli töö käigus aina juurde ja nii sai igast tööst omapärane maastik.
Kahel õhtul toimunud kultuurikohvikus kirjutati üksteisele kirju. Värviliste tuledega kaunistatud söögisaal, kus mängis eestikeelene muusika, inspireeris häid mõtteid ja soove paberile panema.
Suveteatri asemel toimus sellel aastal show ”Suvekodu otsib superstaari”. Sellel õhtul esineti nii sõnaliste numbrite kui ka tantsu ja lauluga. Esikohale tuli mininäidend, kus publikut naerutasid lumemememm (Arvid Saluveer), verivorst (Henrik Randmann), juust (Markus Randmann), porgand (Karl Leesment) ja sardell (William Saluveer). Žürii liige kapten Trumm (Ivo Mikson) tõstis esile mitmeid tantsijaid, avaldades lootust, et nii mõnestki tulevikus päriselt staar saab. Žürii esimees tädi Rumpumpel (Sirle Sööt) kutsus kõiki Stockholmi Eesti Huvikooli draamastuudiosse , kus saab õppida esinemisoskust ja –julgust, mida elus väga vaja läheb.
Kõht oli täis ja meel oli hea
Selle eest, et kõik laagris osalejad oleksid energilised ja heatujulised, hoolitses võrratu kokk Lija Langerpaur, keda pärast sööki kõik lapsed alati siiralt ja valjuhäälselt tänasid. Lija pole mitte ainult suurepärane perenaine vaid ka esmaklassiline tantsujuht. Ta pani kõik juhendajad Spice Girls ”Spice Up Your Life” tantsunumbrit harjutama ning talentide õhtu avatigi juhtide shownumbriga. Kiitust väärivad ka koka väsimatud abilised Taave Sööt Vahermägi, Liine Jaanivald ja Elvi Laik, kes suutsid laste kõhud täita hommikust õhtuni ja vajadusel ka öötundidel.
Vanad tegijad ja uued juhid
Suvekodu selle aasta meeskond oli hea kompott vanadest ja uutest juhtidest ning praktikantidest. Veel nädal paar enne Suvekodu teatasid takistustest mitu vana kogenud juhti, siis murdis üks praktikantidest reisil olles jala, teine haigestus päev enne laagrit. Elus on ikka nii, et ühe õnnetus annab teisele hea võimaluse. Nii said kaasa viimasel hetkel Eestist noorkotkas Johan Juul ja City terminalist lapsi peale võttes otsustati kaasa võtta õde laagrisse saatma tulnud Liisa Sarap, kes praktikantide taotlusvoorus esialgu välja jäi.
Kuldaväärt on sellised kogenud kakskeelsed juhid nagu näiteks Toomas Liiv, kes on ise aastaid lapsena Suvekodus käinud ja ka varem olnud praktikant. Sellel aastal kasvatasime taimelava lisaks, andes võimaluse töötada praktikandina Katrin Arendile, Annie Lindgrenile ja Pia Künnapile, kes kõik varem Suvekodu lapsed olnud ja teavad rutiine ja laste ootusi. Meeskonna pidev uuenemine annab värskeid mõtteid ja töövõtteid juurde. Kui Eestist kogenud pedagoogide kaasamine on väga vajalik tugeva eesti keele hoidmiseks laagris, siis vanad tegijad, nagu näiteks Mart Nyman ja Andrus Lipka Terras, aitavad alal hoida rootsieestlaste laagritraditsioone.
Kes teeb, sel juhtub
Kui 70 last koos toimetavad, siis saab ikka mõni sõrm, varvas või põlv aeg-ajalt haiget. Eestist pärit füsioterapeut ja jalgpallimeeskonna spordiarst Frederik Ross ja politseinik Mart Nyman olid alati operatiivselt aitamas, kui keegi vajas tohterdamist. Paar korda tuli käia ka Jönköpingi haiglas arsti juures, kuid õnneks oli tegemist vaid kergemate põrutustega.
Sellel aastal arutleti lastega töötoas „Aita sõpra” erinevaid hädastsenaariumeid ja mininäidendites esitati situatsioone, kus probleemidele leiti positiivseid lahendusi. Juhtidele toimus esmaabikoolitus ja vetelpääste õppus. Kogu laager tegi läbi tuleohutusõppused ja ujumistestid. Nii suure arvuga lastelaagri korraldamisel ei piisa sellest, et kriisiplaan on paberil olemas, vaid see peab ka õnnetuste korral reaalselt töötama.
Pahupidi päev ja jõulupidu üllatasid lapsi
Lastel oli nalja kui palju, kui ühel hommikul ärkasid nad selle peale, et nende toavanem luges neile voodiveerel unejuttu. Petra Kulli Norlin hõõrus ärgates oma silmi ja küsis segaduses oma toavanemalt, kes istus täpselt samas kohas kus eelmisel õhtul unejuttu lugedes, et kui kaua sa oled siin unejuttu lugenud? Kui toavanem teatas, et nüüd peab discoriided selga panema ja lipurivisse minema, oli hämmeldus suur. Kui lapsed nägid, et lipp juba lehvis ja korrapidaja andis käsu tulla kõige pisemal tüdrukul ja poisil lippu langetama, hakkasid nad aimama, et midagi on väga viltu. Hommikujooksu asemel oli disco ja seejärel õhtusöök- lihapallid. Nii kulgeski päev tagurpidi: õhtusöök, oode, lõuna, hommikusöök ja lipu heiskamine õhtuhämaruses. Nurinat oli vaid selle üle, et hommikujooks jäi ära, muidu oli lastel lõbu laialt.
Kui laagri lõpupäevadel ilm täitsa külmaks kiskus, otsustasid juhid, et mis siis ikka, korraldame lõpuõhtul jõulupeo. Nii toodigi viimasel õhtul rohelisse saali kuusk, millele küünlad külge pandi. Kui keskpäeval rahet sadama hakkas, oli kõigil lusti kui palju. Lapsed kühveldasid raheterasid kokku ja mängisid lumesõda. Õhtuks oli aga päike taas väljas ja lumi sulanud ning pidulikule õhtusöögile mindi suvekleitidega.
Suvekodu mälestused fotodel ja filmis
Päikeselisi päevi ja rahesadu, lapsi kümnetes tegevustes aitasid jäädvustada fotodele Ivo Mikson ja Aili Suiste Rundin. Aili suureks hobiks on filmide tegemine. Nii valmiski film päevaluureseiklustest juba samal õhtul, mida lapsed said suurelt ekraanilt üheskoos pärast autasustamist vaadata. Fotosid on üle tuhande, millele on lastevanematel juurdepääs Suvekodu 2016 Facebooki kinnise grupi kaudu.
Hoidkem eesti keelt
Paljudel olid silmad märjad, kui suur sinine buss järgi tuli. Oligi läbi saanud seekordne Suvekodu. Palju uusi sõpru, palju uusi elamusi. Viimases lipurivis soovis juhataja kõikidele kaunist suvepuhkuse lõppu ja head kooliaastat . Ta pani lastele südamele õppida ja hoida ilusat eesti keelt ja tervitada alati Eesti lippu igas maailma nurgas, kus seda lehvimas nähakse.
2017 Suvekodu reklaam algab nagu ikka Stockholmi Eesti Kooli jõulupeol detsembri alguses. Suvekodu korraldajad kogunevad juba 24. septembril Veskijärvele, et analüüsida toimunut ja planeerida järgmist Suvekodu.
Täname Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumit ja rahvuskaaslaste fondi, Johan Kõppi nim. fondi, Eesti Komitee Fondi, Rootsi Eestlaste Liitu ning Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis toetuse eest!
IRENE ARTMA, Suvekodu noorjuht
SIRLE SÖÖT, Suvekodu juhataja
1-12 augusti var det sommarkollo i det gamla fina scoutlägret Metsakodu i närheten av Jönköping för 70 estniska barn och 20 kolloledare.
Det tolv dagar långa sommarkollot var en händelserik tid av sommarlovet för både barnen och lägerledarna, för varje dag fanns det möjlighet att delta i många trevliga aktiviteter. Ledarna försökte med sin positiva energi engagera barnen i såväl sport- som pyssel- och scoutaktiviteter.
Sommarkollots festliga invigning på Hiiemägi
Till sommarkollots festliga invigning samlades vi på det höga Hiiemägi för att tillsammans lyssna på naturens ljud och titta ut över trädkronorna ner till svansjön. I och med detta stilla uppehåll bjuds barnen in att lyssna till och uppmärksamma naturen som omger oss. För dem som är vana vid att gå omkring med öronsnäckor och smartphone i handen är det en stor kontrast. Vindens sus i trädkronorna, tranornas skrik, spindelnäten i gräset. Marie Heibergs dikt ”Põhja-vaim”, som lästes upp av lägerledaren Sirle Sööt, passade utmärkt in i denna stund.
Morgonsprång och -gymnastik
Alla som ville börja dagen med ett stimulerande språng började redan kl. 7.30. Även om detta antal förändrades något för varje morgon, var det alltid 20-30 tappra pojkar och flickor som deltog i morgonsprånget. Efteråt fanns det möjlighet för ett snabbt dopp i sjön. Resterande fick delta i de stimulerande gymnastikövningarna vid 8.30 för att värma upp inför dagens aktiviteter.
Rövardottern Arabellas sökanden
Årets tema växte fram ur Estlands årstema – havet. Kolloledarna lade å sin sida till sjörövare och Arabella. Barnen hade redan innan lägret fått veta temat och således hade de flitigare barnen läst igenom Aino Perviks bok ”Arabella, sjörövarens dotter” eller tittat på filmen med samma namn. Även i sommarkollots bibliotek fanns flera böcker som lästes upp i några av rummen som kvällshistorier.
”Dagsspaningen var den bästa dagen,” sa William Saluveer glatt. Den spännande utflykten började med att träffa Taaniel Tina (Edward Kess). Tina visade barnen Arabellas avklippta fläta som Raudpats hade skickat med meddelandet att Arabella är pantfånge hos honom och befriar flickan bara för en ordentlig lösensumma. Den utfattige sjörövarhövdingen Tina bad barnen om hjälp med att rädda Arabella. Så skickades sju stycken tiomannagrupper på äventyr ut i skogen. Barnens uppgift var att samla in så mycket pengar och så många pärlor och liknande värdesaker som möjligt på vägen, så att de kunde köpa Arabella fri från Raudpats.
Även på sommarkollot hölls olympiska spel
Samma dag som de XXXI olympiska spelen i Brasilien invigdes ägde även olympiska spel i tio grenar rum på sommarkollot. Dagen var full av ansträngningar, framgångsupplevelser och bittra förluster som alltid i sport. På kvällen under prisutdelningen vid lägerelden kunde var och en känna sig nöjd med att ha deltagit i tio grenar efter sin egen förmåga.
Scoutkunskaper och övernattning utomhus
Omväxlande regn och sol ackompanjerade den näst sista dagens gårdsaktiviteter. Under Mart Nymans och Toomas Liivs ledarskap lärdes flera livsviktiga kunskaper ut. Var och en fick en kniv i handen och vissa en yxa. Många var med och byggde en bro över ett dike, andra ett vindskydd. Den dagens höjdpunkt var möjligheten att övernatta utomhus i det egenbyggda vindskyddet. Trots att lufttemperaturen hade sjunkit till tre grader, tog åtta äldre pojkar och en sjuåriga flicka detta tillfälle i akt.
Pyssel som engagerade alla
Konstprojekt ”Livet på åstranden” engagerade alla och utvecklades rentav till en flera dagars lång aktivitet, för idéerna blev bara fler och fler under arbetets gång och på så vis blev varje enskilt arbete till ett egenartat landskap. I kulturkafét som ägde rum under två kvällar skrev man brev till varandra. I stället för sommarteatern arrangerades i år showen ”Sommarkollot söker en superstjärna”.
Alla höll sig mätta och på gott humör
Den utmärkta kocken Lija Langerpaur såg till att lägrets alla deltagare var pigga och på gott humör och tackades alltid efter maten högmält och uppriktigt av alla barn. Lija är inte bara en strålande husmor, utan också en förstklassig dansledare. Hon fick alla instruktörer att öva på Spice Girls dansnummer ”Spice Up Your Life” och talangkvällen inleddes också med ledarnas shownummer.
Gamla aktörer och nya ledare
Årets personal på sommarkollot var en bra blandning av gamla och nya ledare och praktikanter. Medan det är väldigt viktigt att få med erfarna pedagoger från Estland för att hålla det estniska språket levande i lägret, så hjälper de gamla aktörerna, som t.ex Mart Nyman och Toomas Liiv, till att bibehålla de gamla svenskestniska lägertraditionerna. Detta år gav vi även Katrin Arendi, Annie Lindgren och Pia Künnap möjlighet att jobba som praktikanter. De har alla varit med som barn på sommarkollot innan och vet rutinerna och barnens förväntningar. Personalens ständiga förnyelse ger upphov till nya tankar och arbetssätt.
Julfest i sommarkollot
När vädret blev riktigt kallt under de sista lägerdagarna, beslutade ledarna att, varför inte, vi anordnar en julfest sista kvällen. Så bars en grön gran in i salen och pryddes med ljus. När det började hagla mitt på dagen fick alla lust så stor. Barnen skyfflade ihop haglet på marken och lekte snöbollskrig. På kvällen tittade dock solen fram igen, snön smälte och till den festliga middagen hade sommarklänningarna kommit på igen.
Utan bidrag klarar vi inte av ekonomin
Vi tackar Estlands utbildnings- och vetenskapsdepartement och rahvuskaaslaste fond, fonden i Johan Kõpps namn, Estniska kommitténs fond, Sverigeesternas riksförbund och Estniska scoutledarföreningen i Sverige (Metsakodu) för deras stöd!
IRENE ARTMA, sommarkollots ledare
SIRLE SÖÖT, sommarkollots föreståndare
