Det är sabla obehagligt att det är så tyst i NordStream2 frågan
6. mai Gotlandstidningeni esikaanel on mureliku näoga Riina Noodapera- Eesti konsul Gotlandil, REL Esinduskogu presiidiumi aseesimees ja REL Gotlandi osakonna juht. Artikli pealkiri selgitab tema näoilmet – ”üürileping Venemaaga teeb murelikuks.”
Kohalik ajakirjanik Paula Zielinski, kes on ka varem uurinud Slite sadama üürimist Gazpromile NordStream 2 gaasijuhtme projekti läbiviimiseks, uurib Riinalt mis konkreetselt muret teeb.
“Paganama hirmus on, et avalikku diskussiooni ei toimu,” ütleb Riina. ”Keegi ei võta midagi ette. Valitsus pole reageerinud piisava tugevusega ja kohalikud poliitikud ütlevad, et see küsimus ei puutu neisse. Olen kirjutanud kõikidele regiooni poliitikutele, kuid ainult Brittis Benzler (V) on vastanud, et nad ei ole Slite sadama üüriküsimuses Valitsuse poolt mingit reaktsiooni saanud,” räägib Riina Noodapera.
Riina Noodapera ja tema abikaasa Anders Nilsson, kes mõlemad on Eestist pärit, ei saa aru, miks ei toimu arutelu riskide üle keskkonnale seoses gaasitorude paigaldamisega. ”Gaasitorud lähevad läbi piirkonna, kus on uputatud palju ohtlikku ja mürgist sõjaväelist materjali. Kui need merepõhjas paiknevad materjalid peaksid ehitustegevuse tõttu lõhkema ja mürkained merekeskkonda laiali valguma, on tegemist laiaulatusliku keskkonnakatastroofiga ja meie rannad suletakse määramatuks ajaks. Olukord Läänemerel on juba halvenenud pärast Nordstream 1 projekti,” ütleb Riina.
Ajakirjanik Paula Zielinski võtab pihtide vahele Sotsiaaldemokraadist regioonivalitsuse juhi Björn Janssoni. Küsimusele, kas tegemist on liiga hea äritehinguga, et sellest ära öelda, vastab Björn Jansson, et loomulikult on sea hea äri. Küsimusele, et kas Gotlandil on Gazpromi vastu kohustusi tulenevalt varasematest investeeringutest Slite sadamasse, vastab Björn Jansson, et ta ei saa küsimusest aru. Regioonivalitsuse juhi arvates kõlab küsimus tehingu julgeoleku aspektidest lihtsalt konspiratiivselt ja ta ei näe mingit probleemi Slite sadama üürimises Gazpromile.
Ajakirjanikul õnnestub siiski leida üks kohalik Moderaadist poliitik- Simon Härenstam, kes kinnitab, et erakond on diskuteerinud Nordstream`i küsimust ja tõdeb, et sellel küsimusel on kaks aspekti- kohalik kommunaalne ja julgeolekupoliitiline. Simon Härenstam nõustub väitega, et Venemaa mõju kasvab märkimisväärselt teise gaasitoru paigaldamisega.
”Kui gaasitoru tekitab probleeme teistele Läänemere riikidele, siis tuleb teha kõik, et projekt peatada. Kommunaalsel tasandil on aga lugu teine. Meil puudub võim projekt peatada. Kui Gazprom ei saa üürida sadamat Gotlandil, siis üürib ta sadama Karlskronas. Selge on see, et Gotland vajab raha. Need 55 miljonit on Gotlandile tähtis tulu, sest majanduslik olukord on kehv,” ütleb Simon Härenstam.
Läänemere halvast olukorrast ja laiaulatuslikest piirkondadest, kus merepõhja on uputatud ohtlikku ja mürgist sõjaväelist materjali, on Simon Härenstam teadlik. ”Aga nii palju kui meil teada on, siis läks ju eelmise gaasitoru paigaldamisel kõik hästi,” ütleb Simon Härenstram lõpetuseks.
Laupäeval, 7. mail, kommenteeris ülaltoodud intervjuud Eva Bofride, Gotlands Tidningen´i poliitika valdkonna peatoimetaja.
”Ma loodan, et regioonivalitsuse juhil Björn Janssonil oli tõeliselt halb päev või ta tõepoolest ei saanud ajakirjaniku küsimustest aru,” kirjutab Eva Bofride portaalil helagotland.se.
“Nii kõrge positsiooniga poliitiku poolt nii kergekäeline suhtumine nii tähtsasse küsimusse ei ole vastuvõetav. See,et Björn Jansson peab Läänemerel Venemaa kohaloleku diskuteerimist provokatiivseks, paneb veel rohkem muretsema.”
Eva Bofridi arvates pole see kuidagi imelik, et Rootsi Eestlaste Liitu teeb vaikus Nord Stream2 projekti ümber murelikuks.
“Regioon Gotland ei saa otsustada rohkem, kui vaid üürilepingu sõlmimist. Teha seda aga ilma võimalikke tagajärgi läbikaalumata, on vastutustundetu,” leiab Eva Bofrid.
Lehte luges ja võttis eesti keeles kokku
SIRLE SÖÖT, moc.l1713906523iamg@1713906523toos.1713906523elris1713906523
Foto: Liis Treimann
