Lastele / Barn

rk2-kingitus

Kontakt: REL keele-, kultuuri ja noorsootöökomisjon
info@sverigeesterna.se

 

Eesti keele õpetuskeskused
Eesti keele emakeeleõpe ja emakeeletugi ning õpiabi Rootsi koolides ja lasteaedades
Emakeeleõppest Rootsis

 

Eesti keele õpetuskeskused

Stockholmi Eesti Lasteaed 
Estniska Förskolan i Stockholm

1-6 a. lastele
E-R 7.30-17.30
estniskaforskolan@gmail.com
Epp Männik
+ 46 8 20 50 91, +46 70 73 23 592
www.lasteaed.se

Stockholmi Eesti Kool 
Estniska Skolan i Stockholm

6.a. eelkooliklass – 9. klass
exp@estniskaskolan.se
Jaan Seim
+46 8 412 60 20
www.estniskaskolan.se

Stockholmi Eesti Huvikool- SEH
Estniska Kulturskolan i Stockholm

SEH Beebikool
SEH Bebisskolan
0-1 a. lastele
(Laulmine, käeline tegevus)
2 korda kuus
estniskakulturskolan@gmail.com
Pirje Krillo
+46 70-147 23 00
www.estniskakulturskolan.se

SEH Mudilasring
SEH Lekskolan 

0-6 a. lastele
(Laulmine, käeline tegevus, eesti keele pesa)
2 korda kuus pühapäeviti
estniskakulturskolan@gmail.com
Airi Brandt 
+ 46 73-389 36 60
www.estniskakulturskolan.se

SEH Draamastuudio 
SEH Dramastudio
4-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
estniskakulturskolan@gmail.com
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

SEH Täienduskool
eesti keele individuaalõpe
individuella kurser i estniska
estniskakulturskolan@gmail.com
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

SEH Suvekodu Metsakodus
SEH Sommarkollo i Metsakodu

8-14a. lastele/noortele
(keelekümblus lastelaagris)
12 päeva
estniskakulturskolan@gmail.com
Sirle Sööt
+46 72-519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

Eesti Keeleklubi Göteborgis 

0-14.a. lastele
2 korda kuus pühapäeviti
jakobsenkaja@gmail.com
Kaja Jakobsen
+46 707867355

Lastering Lundi Eesti Majas

eevivoit@gmail.com
Eevi Voit
+46 76-863 62 51

Emakeeleõpe ja -tugiõpe Rootsi koolides ja lasteaedades Modersmålsundervisning, -stöd och studiehandledning i skolor och förskolor

Lõuna-Rootsi / Södra Sverige

Lund
Kadi Levo
kadi.levo@gmail.com

Malmö
Kadi Levo
kadi.levo@gmail.com

Lääne-Rootsi /Västra-Sverige

Borås
Katrin Lainemäe.
katrinlainemae@gmail.com, 0721550674

Göteborg
Aili Salve
sveaest@gmail.com, 073 156 90 97 

Jönköping
Gränna Ribbarskolan, Talavidskolan, Ljungarumskolan
Aili Salve
sveaest@gmail.com, 0721550674

Ida-Rootsi / Östra Sverige

Linköping
Birgit Ellermäe
birgit.ellermae@gmail.com
 
Gotland
Kaidi Flemström
kaidi.flemstrom@telia.com

Suur-Stockholm /Stor-Stockholm

Botkyrka
Ülle Kund
ulle.kund@gmail.com
 
Danderyd
Kersti Ahlgren
kersti_ahlgren@yahoo.se

Huddinge
Ülle Kund
ulle.kund@gmail.com
 
Järfälla
Inga Leesment
saaseke@hotmail.com
 
Nacka
Merite Pant
merx26@gmail.com

Nynäshamn
Ülle Kund
ulle.kund@gmail.com
 
Salem
Aire Kaasik Lindblad
airehalsan@telia.com
 
Sollentuna
Inga Leesment
saaseke@hotmail.com
 
Stockholm
Inga Leesment
saaseke@hotmail.com
 
Stockholm
Evelyn Paju
evelyn.paju@gmail.com

Södertälje
Merite Pant
merx26@gmail.com
 
Täby
Astrid Talumaa
astrid.talumaa@live.se
 
Vallentuna
Kersti Ahlgren
kersti_ahlgren@yahoo.se
 
Österåker
Kersti Ahlgren
kersti_ahlgren@yahoo.se

Põhja-Rootsi / Norra Sverige

Sigtuna
Moonika Kivitar
monique197132@hotmail.com

Upplands – Bro
Moonika Kivitar
monique197132@hotmail.com

 

Emakeeleõppest Rootsis

Rootsi keeleseaduse § 14 ja § 15 sätestavad kohustuse võimaldada emakeele arendamist ja kasutamist neile, kelle emakeel ei ole rootsi keel või mõni vähemuskeeltest. Ametlikeks vähemuskeelteks on Rootsis soome keel, jidish, meänkieli ja romani chieb ning saami keel. 

Keeleseaduse eesmärk on kaitsta keelte rohkust ja üksikisikute ligipääsu keelele. Siinkohal peetakse silmas koolisüsteemis tugiõpet emakeeles (modersmålsstöd) ja emakeeleõpet (modersmålsundervisning). Emakeele kasutamise ja arendamise võimaldamise kohustus kehtib nende laste suhtes, kes on emakeelt õppinud kodus.

Lasteaia 1998. a. õppeplaanis seisab, et keel ja õppimine on lahutamatult seotud nagu keel ja isiksuseareng. Lasteaed peab tähtsustama iga lapse keelearengu stimuleerimist ja innustama laste uudishimu ja huvi kirjakeele vastu. Välismaa päritoluga lapsed, kes arendavad oma emakeelt, omandavad paremad võimalused rootsi keele õppimiseks ja teadmiste omandamiseks ka teistes valdkondades. 

Lasteaed peab kaasa aitama, et lapsed, kelle emakeel ei ole rootsi keel, saaksid võimaluse arendada nii rootsi keelt kui ka oma emakeelt. Teadlikkus iseenda kultuuripärimusest ja osavõtlikus teiste kultuurist aitab kaasa sellele, et laps arendab oma võimet mõista teiste väärtushinnanguid ning võimet kujutada ennast ette nendes teistes tingimustes.

Lasteaed saab kaasa aidata ja pakkuda tuge selleks, et etnilistesse vähemustesse kuuluvad lapsed ja välismaa päritoluga lapsed saaksid arendada oma mitmekultuurilist kuuluvust. 

Põhikoolimääruse ptk 2 § 9 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 7 kohaselt peab võimaldama õpilasele emakeeleõpet eraldi õppeainena, kui 

  • ühel või mõlemal õpilase ametlikul hooldajal on emakeeleks mõni muu keel kui rootsi keel
  • see keel on kodus õpilasele igapäevane suhtluskeel
  • õpilasel on põhiteadmised sellest keelest
  • õpilane soovib saada emakeeleõpet

Põhikoolimääruse ptk 2 § 13 ja gümnaasiumimääruse ptk 5 § 12 paneb kommuunile kohustuse korraldada emakeeleõpet, kui soovitava keele õpetamiseks leidub sobilik õpetaja ja vähemalt viis õpilast soovivad emakeeleõpet.

Emakeeleõpet saami keeles, soome keeles, meänkielis, romani chibis või jiddischis peab võimaldama ka siis, kui see keel ei ole õpilase igapäevane kodukeel ja kui sooviavaldajaid on vähem kui viis.

Põhikoolimääruse ptk 5 § 2 ja gümnaasiumimääruse ptk 8 § 5 alusel peab õpilane saama juhendamist õppimisel oma emakeeles, kui õpilane seda vajab. 

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 9 kohaselt võib emakeeleõpet korraldada isikliku valikõppeainena, laiendatud programmina või mõne teise võõrkeele, v.a. rootsi ja inglise keel, aseõppeainena. 

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 annab õpilasele õiguse saada emakeeleõpet üldjuhul kuni seitse õppeaastat oma õpiaja jooksul. Kui õpilasel on erivajadus emakeeleõppe järele, on tal õigus sellele pikema aja jooksul. Ajaline piirang ei kehti ka juhtudel, kui emakeeleõpe on mõne võõrkeele aseõppeaine või isiklik valikõppeaine. Samuti ei kehti ajaline piirang õpilastele, kelle emakeel on soome keel, jidish, meänkieli, romani chieb või saami keel.

Gümnaasiumimääruse ptk 5 § 10 kohaselt otsustab emakeeleõppe korraldamist iga õpilase puhul koolidirektor.

Mida emakeeleõpe sisaldab?

Emakeeleõppe riiklikus õppekavas on kehtestatud eesmärgid, mida õppetegevusega tuleb saavutada.

5. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:

  • osaleda vestluses, jutustades edasi anda elamusi ja juhtumeid ning ümber jutustada lugude sisu
  • lugeda ja mõista erinevat laadi eakohaseid tekste
  • kirjutada lühilugusid, kirju ja kokkuvõtteid nii, et lugeja nendest aru saab
  • jutustada oma päritoluriigist ja sealsest elust ning võrrelda seda Rootsi eluoluga

9. klassi lõpetamisel peab õpilane oskama:

  • osaleda aktiivselt vestlustes ja diskussioonides ning kokkuvõtlikult suuliselt aruandma oma tööst nii et selle sisu on selgelt arusaadav
  • kirjutada selgelt, õigesti ja väljendusrikkalt nii, et keel sobib selle situatsiooniga, mida kirjutatades edasi antakse
  • lugeda ja mõista eakohast ilukirjandust ja õppekirjandust
  • tähele panna ja mõista keelereegleid, eriti võrdluses rootsi keelega
  • tunda oma päritolumaa ajalugu, traditsioone ja ühiskonnakorraldust, norme ja väärtusi ning oskama neid võrrelda rootsi omadega.  

Kuidas taotleda?

Võtke ühendust oma kooli või lasteaia kantseleiga või direktoriga ning paluge blanketti

  • emakeele tugiõppeks (modersmålsstöd)
  • emakeeleõppeks (modersmålsundervisning)
  • õppetöö juhendamiseks emakeeles (studiehandledning)

Täitke blankett ära ja saatke see kooli või lasteaeda emakeeleõppe eest vastutavale isikule (enamasti direktor/juhataja). 

Kui te tunnete teisi eestlasi samas koolis/vallas, uurige nendelt, kas ka nemad on saatnud taotluse sisse. Kui ei ole, siis soovitage, et ka nemad seda teeksid. Mida rohkem on õpilasi, seda suurem on tõenäosus, et leitakse hea õpetaja ja et emakeeleõpet oleks üleüldse võimalik korraldada.

Praktika näitab, et viie õpilase leidmine polegi nii lihtne. Samuti võib takistuseks saada õpetaja puudumine, kui õpetaja töökoormus on väike ja kaugelt kohale sõitmine tähendab õpetajale suurt ajakulu. 

Kui ühes ja samas koolis ei ole viite õpilast, võib kool esitada tingimuse, et laps peab minema eesti keele tunniks teise kooli. Praktika erineb suuresti. Osad vallad, koolid, lasteaiad on väga vastutulelikud, teised aga väga passiivsed. Initsiatiiv ja aktiivsus peab tulema lapsevanemate poolt. Lihtsam on asjaajamine nendes koolides, lasteaedades ja valdades, kus varem on eesti keele õpetamine toimunud ja keeleõppe korraldajatel on kontaktvõrk juba tekkinud. 

Esitage taotlused aegsasti, et teie sooviavaldust saaks kool/lasteaed/vald juba õppeaasta alguses arvesse võtta!

Mida teha, kui teie lapsele ei võimaldata emakeeleõpet?

Kui teil tekib probleeme, võtke julgesti ühendust REL keelekomisjoniga e-posti teel info@sverigeesterna.se. 

REL keelekomisjon omab teatud määral ülevaadet millistes valdades millistel tingimustel emakeeleõpe toimub ja kui suure koormusega õpetajad töötavad. REL keelekomisjon saab REL-i liikmeid aidata kontaktide vahendamisega ja asjaajamisega kooli ja valla vahel.  

SIRLE SÖÖT
sirle.soot@gmail.com