Propositionen om dubbel medborgarskap lämnades ånyo till Estniska parlamentet – Riigikogu


Reformierakonna fraktsioon andis Riigikogus uuesti menetlusse teatud riikide kodanikele topeltkodakondsust lubava eelnõu, mida on täiendatud sätetega, mis võimaldavad eriliste teenete eest antud kodakondsust ära võtta.

25. septembril lükkas Riigikogu Keskerakonna, Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja EKRE häältega tagasi Reformierakonna eelnõu, millega sooviti vabastada sünnijärgsed Eesti kodanikud survest loobuda Eesti kodakondsusest, kui neil on omandatud kas Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi, USA, Kanada,  Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus.

Oleme eelnõusse lisanud nüüd ka võimaluse võtta isikult ära eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsus, kui ilmnevad asjaolud, mille olemasolu teadmine oleks välistanud eriliste teenete eest kodakondsuse andmise. Näiteks võib kodakondsuse ära võtta isikult, kui on jõustunud kohtuotsus, millega ta on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises. Samuti võetakse kodakondsus ära isikult, kes on saanud Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest, kuid seejärel käitunud nii vääritult, et ta ilmselgelt ei austa Eesti riigi ja ühiskonna toimimise põhiväärtusi,“ selgitas Valdo Randpere eelnõu muudatust.

„Eelnõuga sätestatakse kodakondsuse äravõtmise uued alused. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena tuuakse seadusesse riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine. Antud muudatuse järgi on ühiskonnas olnud vajadus ja ka valitsus on lubanud selles osas midagi ette võtta. Kuna valitsuse poolt pole konkreetseid samme astutud, tegime oma eelnõus vastava muudatusettepaneku ise,“ lisas Randpere.

„Eelnõu eesmärk on hoida eestlasi ja eestlust ning see lähtub Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõttest ja sisust. Nimelt ütleb põhiseadus, et sünnijärgne kodakondsus on alati olemas ja äravõtmatu. Kodakondsusseaduse sõnastus aga on tekitanud piirangu, kus seadust täita tahtev hoolikas ametnik peaks nõudma inimeselt loobumist Eesti kodanikuks olemast, kui ta tahab olla näiteks ka USA kodakondne, kuna elab seal. See aga on suur viga. Meie eesmärk on hoida eestlust ja tagada, et eestlased hoiaks sidet oma kodumaaga sõltumata nende hetke elamiskohast. Ükski õigusakt või ametniku tegevus ei tohi võimaldada sünnijärgse eesti kodakondsuse kaotust. Jutt käib vaid sünnijärgsetest kodanikest ehk neist, kes on saanud Eesti kodanikuks sünniga. Riigi ülesanne on hoida eestlasi Eestiga seotult, mitte tõrjuda eemale,“ täpsustas Valdo Randpere.

„On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut Eesti ja Rootsi, Eesti ja USA, Eesti ja Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsuse vahel. Meie eelnõu lahendaks reaalse probleemi ja vastuolu põhiseaduse ning kodakondsusseaduse vahel, lisas Randpere.

Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. juulist.“ 

“Rahvuslik Kontakt” toimetus
info@sverigeesterna.se


Reformpartiet: fågan om estniska medborgarnas rätt att inneha dubbelt medborgarskap är av yttersta vikt och måste lösas nu!

Estniska Reformpartiet lämnade ånyo till Estniska parlamentet – Riigikogu – propositionen, som syftar  till att ge de estniska medborgarna, som har fått medborgarskap genom födseln, rätten att inneha dubbelt medborgarskap. Denna rätt skulle estniska medborgare få under förutsaättningen, att det andra medgorgarskapet gäller ett EU eller EFTA land samt USA, Kanada, Australien, Nya Zeeland eller Schweiz.

Den 25 september avvisade Riigikogu liknande proposition med rösterna från Centrumpartiet, Isamaa, Socialdemokraterna och det Estniska Konservativa Folkepartiet (EKRE). Trots detta anser Reformpartiet, att frågan om dubbelt medborgarskap är så viktig, att den borde diskuteras än en gång. För att öka chanser till att propositionen ska få bifall från fler partier den här gången, har propositionen ändrats på ett par punkter jämfört med förra propositionen.

Dessa förändringar berör dock inte estniska medborgarnas rätt att inneha dubbelt medborgarskap. Den delen av propositionen är oförändrad. Skillnaderna med förra propositionen består dels av att i den nya propositionen har man konkretiserat skäl till fråntagande av medborgarskap som har tilldelats en person av regeringen för „särskilda tjänster“. Dessutom har man föreslagit att en person ska kunna fråntas sitt medborgarskap, om den inte har kommit till genom födseln,  ifall personen i fråga har gjort sig skyldig till förräderi eller terrorism. „Dessa förändringar har kommit till efter debatten i kammaren om den förra propositionen. Vi hoppas att propositionen i sin nyvarande form ska vinna stöd från fler partier i Riigikogu“ förklarade Valdo Randpere, medlem i Reformpartiet och en av initiativtagare till propositionen.

”Vi finner det omoraliskt att tvinga estniska medborgare att välja t ex. mellan estniskt medborgarskap och medborgarskapet i Sverige, USA, Australien, Kanada, Nya Zeeland eller Schweiz. Dessutom strider det mot vår grundlag. Vi vill lösa ett verkligt problem och undanröja en motsättning mellan grundlagen och medborgarskapslagen” tillade Randpere.

Om propositionen får tillräckligt stöd i Riigikogu, kan den vinna laga kraft den 1 juli 2019.

Redaktionen “Rahvuslik Kontakt”
info@sverigeesterna.se