Avaleht Kalender Konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas” @Haapsalu

Konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas” @Haapsalu

Andmebaasi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ esitlus. Dokumentaalfilmi esilinastus. Film toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas. Õhtul Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Haapsalu Toomkirikus. 

Konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“

Haapsalu Kultuurikeskuses
24. augustil, 2024 kell 10.00–16.30 
Sünkroontõlge eesti-inglise keeles

Kava

10.00–10.05 Meelis Maripuu, PhD, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige: tervitus ja sissejuhatus:

10.05–10.15 Eesti Vabariigi President Alar Karis: Avasõnad

10.15–10.45 Peakõneleja: Välja juuritud: pagulane meis endis – ajaloolane Andreas Kossert, PhD (Saksamaa)

10.45–11.15 Meelis Maripuu, PhD, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige: andmebaasi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ tutvustus

11.15–11.45 Hiljar Tammela, teadur, Eesti Mälu Instituut: Rootsi paadipõgenike teemalise artiklikogumiku esitlus

11.45–12.00 Kohvipaus

12.00–12.30 Heikki Roiko-Jokela, PhD (Soome): Eesti põgenike teekond Põhja poole: Salajased Soome lahe ületamised, eksiil Rootsis ja väljaandmised Nõukogude Liidule

12.30–13.00 Pär Frohnert, PhD (Rootsi): Rootsi ja põgenikud Teises maailmasõjas

13.00–13.30 Ivar Rüütli: Eestirootslaste lahkumine

13.30–14.00 Lõuna

14.00–14.30 Marko Poolamets ja Olev Liivik, PhD (EMI) – Dokumentaalfilmi lugu

14.30–15.30 Dokumentaalfilmi “Põgenemine: lahkumine teadmatusse” esilinastus. Film toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas.

15.30–16.15 Arutelu: Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm; Tallinna Ülikooli professor, demograaf Allan Puur ja Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu president

16.15–16.30 Lõppsõnad

17.00–18.15 Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Haapsalu Toomkirikus, dirigeerib Jüri-Ruut Kangur

Registreeruge konverentsile siinsel vormil

Esinejad

Eesti Vabariigi president Alar Karisel on teaduskraad parasitoloogias, teadlasena keskendus ta molekulaargeneetikale ja arengubioloogiale. Ta on töötanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis, alates 1999. aastast oli ta Tartu Ülikooli professor. Alar Karise teadustööd on tema aktiivsel teadlasena tegutsemise perioodil olnud Eesti teadlastest rahvusvaheliselt tsiteeritumate hulgas.
Aastatel 2003-2007 oli Karis Eesti Maaülikooli rektor ja aastatel 2007-2012 Tartu Ülikooli rektor. Ta on juhtinud korduvalt Eesti kõrgkoolide juhte koondavat Rektorite Nõukogu.
Aastatel 2013-2018 oli ta Eesti Vabariigi riigikontrolör ning 2014-2018 Euroopa keskkonnaaudiitorite töörühma (EUROSAI WGEA) juht. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi direktor 2018-2021.

Alar Karis on olnud Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu ja Vabariigi Presidendi mõttekoja liige, Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni nõukogu liige, Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse ettevõtlus- ja elukeskkonna arendusdivisjoni nõukoja liige, arhiivinõukogu ja muuseuminõukogu ning Tartu Ülikooli muuseumide ja Kirjandusmuuseumi nõukogu liige ja Eesti Maaülikooli nõukogu esimees 2020-2021. Alar Karis on alates 2011. aastast Maailma Kultuurinõukogu liige ja alates 2021. aasta 11. oktoobrist Eesti Vabariigi President.

Meelis Maripuu on ajaloolane (PhD), tegelenud alates 1998. aastast Nõukogude ja Saksa okupatsioonirežiimide uurimisega. Tema dissertatsiooni teemaks oli Saksa tsiviiladministratsiooni tegevus Eestis 1941-1944. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuses ja sellest välja kasvanud Eesti Mälu Instituudis on ta tähelepanu keskmes on olnud okupatsioonirežiimide poliitilised repressioonid Eesti inimeste vastu. Alates 2022. aastast on ta koordineerinud Eesti sõjapõgenike andmekogu loomist.

Pär Frohnert on Stockholmi ülikoolis ajaloo professor. Migratsiooniajaloo valdkonnas on ta avaldanud antoloogia “Reaching a State of Hope” (“Jõudes lootuse seisundini”). Refugees, Immigrants and the Swedish Welfare State, (Põgenikud, immigrandid ja Rootsi heaolu riik) 1930-2000 (2013) ja Invandringens historia. Från ”folkhemmet” till dagens Sverige (Immigratsiooni ajalugu. “Rahvusriigist” tänapäeva Rootsini) (2017). Tema raamat kolmest Rootsi põgenike abiorganisatsioonist, ”Hjälp våra flyktingar!” Politisk och ideell hjälpverksamhet 1933-1939 i Sverige (“Aidake meie põgenikke!” Poliitiline ja mittetulunduslik abitegevus 1933-1939 Rootsis) avaldatakse sel sügisel.

Heikki Roiko-Jokela on Heslingi, Jyväskylä ja Oulu ülikoolide dotsent ning Jyväskylä ülikooli ajaloo ja etnoloogia osakonna vanemteadur. Tema uurimisvaldkonnad on pikemas perspektiivis Soome ajalugu ja ühiskond ning ta on spetsialiseerunud poliitika ja ideede ajaloole, samuti keskkonnaajaloole, spordiajaloole ja Eesti ajaloole. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid Soome ja Eesti suhetest. Tal on akadeemilise juhtimise kogemus mitmetest rahvusvahelistest ja riiklikest (Soome) uurimisprojektidest.

Olev Liivik töötab alates 2019. aastast Eesti Mälu Instituudi vanemteadurina ning on2022. aastast ühtlasi Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor. Tema uurimistöö fookuses on Balti regiooni 20. sajandi poliitiline ja sotsiaalajalugu.

Aigi Rahi-Tamm on TÜ arhiivinduse professor, tegelenud erinevate uurimisteemadega, sh käsitlenud Eesti rahvastikukaotusi 1940. aastatel, koostanud andmebaase, uurinud sundmigratsioone protsesse ja nende tagajärgi, nõukogude repressioonipoliitikat, sõjakogemust, olnud kaasatud mälestuste, elulugude kogumisse ning nende analüüsi, õpetab igapäevaselt tudengitele kuidas töötada erinevate ajalooallikatega. Konverentsi teemast johtuvalt on kirjutanud artikleid võrdlevalt põgenike ja küüditatute saatuseloost, nõukogude välis-eesti kogukonna mõjutuspoliitikast jm.

Allan Puur on Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor. Viimaste aastate teadustöö on keskendunud peamiselt sündimusele ja pereprotsessidele (teise demograafilise ülemineku ilmingud, põlis- ja välispäritolu rahvastiku erinevused, perepoliitika meetmete mõju jms). Ta tegeleb ka rahvastikuteaduse taristu arendamise ja andmeloomega.

Kuupäev

24 aug. 2024
Expired!

Aeg

14:00 - 18:00