EV 106 kontsertaktus “Noor-Eesti”

Kontsertaktus on kahes osas vaheajaga. Vaheajal on avatud Stockholmi Eesti Segakoori kohvik. Pärast kontsertaktust kell 17.00 on võimalus sõprade ja tuttavatega koos õhtust süüa kas Scalateatri restoranis või Eesti Maja seltskondlikes ruumides. Lisaks on võimalus niisama kohvitada või mõni õlu võtta 3. korruse uues kaminasaalis. Kell 19.00 algab Jazzklubis kontsert, kus esinevad Saaremaalt pärit kuulsad muusikud Andre Maaker ja Pille-Rite Rei.  

Kontsertaktuse piletimüük Scala teatri kaudu SIIN

• Õhtusöök Eesti Maja seltskondlikes ruumides
  Eesti Majas toimuva remondiga seoses on kohtade arv seltskondlikes ruumides piiratud. Õhtusööki saame korraldada vaid 80 inimesele. 2-käigulise õhtusöögi hind on 300 kr. Valikuks on seapraad või lõhe. Hinna sisse kuulub ka tervitusjook, kohv ja kook. Muud joogid saab osta Klubi Estetic baarist.
  – Laua broneerimine õhtusöögiks kell 17.00 Eesti Maja seltskondlikes ruumides hiljemalt 13. veebruariks SIIN

   

• Õhtusöök Scalateatri restoranis
  A la carte õhtusööki saab sõprade ja tuttavatega nautida ka Scalateatri restoranis, mis mahutab 54 inimest. Menüüga saab tutvuda SIIN.
  – Laua broneerimine õhtusöögiks kell 17.00 Scalateatri restoranis hiljemalt 13. veebruariks SIIN. Scalateatri restorani broneerimissüsteem on selleks õhtuks suletud, et restoranis jaguks kohti meie EV 106 külalistele.
  
  
• Klubi Estetic baar
  Kes soovib niisama kohvitada või mõne õlle võtta, saab seda teha Klubi Estetic kohvik-baaris Eesti Maja, 3. korruse uues kaminasaalis.

Selle aasta kontsertaktuse kunstiliseks juhiks on Valdo Kask, kolmanda põlve eestlane Rootsis. Valdo tutvustab kontsertaktuse ideed “Noor-Eesti. Loominguline ajarännak 1905 – 2024” järgnevalt. 

“Eelmise sajandi alguses algas uus tõusu aeg Eestis. Koonduti seltsidesse, korraldati avalikke üritusi, avaldati ideid ajakirjanduses ning asutati salajasi õpperinge – milles tegeldi eelkõige kultuuri ja kirjandusega. Üks ringidest oli Tartus gümnaasiumiõpilane Gustav Suitsu asutatud ühing „Kirjanduse Sõbrad“ (1901). Hiljem ring lagunes ja selle tuumikust sündis rühmitus „Noor-Eesti“.

1905. aastal ilmus rühmituse esimene väljaanne viiest nimega „Noor-Eesti“. Grupi tähtsamad ja kuulsamad inimesed olid kirjanikud Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja keeleteadlane Johannes Aavik ning teised. Kaastööd tegid ka kunstnikud kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Parimail päevil kuulus rühmitusse üle saja liikme – peale kirjanike ka kunstnikke, õpetajaid ja muid huvilisi ning neid hakati nimetama „nooreestlasteks“.

„Noor-Eestit“ võib pidada kui kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mille eesmärgiks oli muuta Eesti ühiskonda ja luua euroopalikku Eesti kultuuri. Rahvuse kujunemise ja kestmise eelduseks peeti just kultuuri, mitte majanduse edendamist. Rühmitus viis läbi kultuurirevolutsiooni kus õhutati nii rahvuslikku kui ka euroopalikku eneseuhkust
ning nende hüüe oli: „Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks!“

119 aastat hiljem on „Noor-Eesti“ rühmituse eesmärk suurel määral saavutatud. Eesti kultuur lööb lained nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Iga uus generatsioon „nooreestlasi“ teeb oma kultuurirevolutsiooni, nagu näiteks 80-ndatel. Punkarid kes kogunesid Tallinnas kohviku Moskva ette kuulates lugu: „Tere perestroika, tere õnne tipp. Enam nii jube ei tundu punalipp.“, mida esitas irooniliselt punkbänd J.M.K.E.
Sinimustvalgete lippude taustal lauldi Tartu Muusikapäevadel Alo Matiiseni isamaalisi laule – nagu: „Eestlane olen ja eestlaseks jään.“ Laulev revolutsioon sai oma alguse.

Ka siin Rootsis on meie omad „nooreestlased“ kujundanud oma eneseuhkust läbi kultuuri – laulukoorid nagu näiteks „Noortekoor“, rahvatantsurühm „Kassari“, teatritrupp „Kabaree Kohtumine“, noorte festival „OTSE“, toredad peod nagu „Kukerball“, ansamblid „Avo and the Cados“, noorteorganisatsioonid „ENR“, käsitöö- ja kunstigrupid, kirjandus, ajakirjandus jne.

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva kontsertaktusel avastame koos „nooreestlasi“ läbi luule, muusika, laulu ja teatri – alates aastast 1905 Eestis kuni aasta 2024 Rootsis.”
Seda loomingulise ajarännakut tutvustavad:
• Stockholm Eesti Huvikooli
• Rahvatantsurühm Virvel
• Stockholmi Eesti Kooli koor
• Stockholmi Eesti Mudilaskoor
• Stockholmi Eesti Naiskoor
• Stockholm Eesti Segakoor
• SweedEst Song
• Maria Balletistuudio Saaremaalt
• Eesti Noored Rootsis (ENR)
• Stockholmi Eesti Kooli 9. klassi õpilane
• Suursaadik Toomas Lukk

Ajarännaku hüüe on: „Rohkem kultuuri! Oleme saanud eurooplasteks aga jääme ikka eestlasteks!”

VALDO KASK