Ettekandeõhtu “Eestlane ja tema keeled: pildikesi 19. sajandi lõpu proosast’’

Ettekandeõhtu Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis. Osaleda saab ka Zoomi lingi kaudu.

Eesti keel ja kirjandus on ikka olnud eri keelte ja kultuuride mõjuväljas ning võib arvata, et see peegeldub ka mitmesugustes tekstides. Kirjandusliku mitmekeelsuse uurimine on iseäranis Põhjamaades viimasel aastakümnel huvikeskmesse tõusnud. Ja ka eesti kirjanduses on paljugi, mida selle nurga alt uurida: on autoreid, kes kirjutavad mitmes keeles, on mitmes keeles ilmunud raamatuid ja on mitu keelt ühes raamatus. Seekordses ettekandes tahaksin saa laiemat pilti ühest ajajärgust ja vaadata süvitsi aega 19. sajandi lõpul, mil hakkas tõsisemalt tekkima eesti autorite loodud eestikeelne proosa, aega, mil Eesti ühiskonnas olid samas kõrvuti väga mitmed keeled. Milliseid keeli ja kuidas me näeme ilukirjanduses näeme? Mida need võiksid meile öelda autorite, lugejate ja ühiskonna väärtuste kohta?

Eva Velsker, Uppsala ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor

Olen õppinud eesti keelt ja kirjandust Tartu ülikoolis, sealsamas kaitsnud doktorikraadi 2018. aastal. Doktoritöö „Ajaväljendid eesti murretes“ on käsitleb eesti keele murdeid (nagu pealkirigi ütleb) ja on keeleteaduslik, ent teadustöö on viimasel ajal suuresti keele- ja kirjandusteaduse lõikumiskohas: mind huvitab ilukirjanduses kasutatav keel, kuidas esinevad seal erinevad keeled, murded ja registrid, kuidas antakse edasi tegelaste kõnet jms.

Olen töötanud eesti keele lektorina Tartu ülikoolis, külalislektorina Helsingi ja Vilniuse ülikoolis. Uppsala ülikooli asusin tööle 2021. aastal. Lisaks ülikoolitööle on minu elus oluline osa tõlkimisel. Olen palju aastaid tõlkinud ilukirjandust eesti keelde. Tõlgin peamiselt taani keelest, veidi olen tõlkinud ka soome ja inglise keelest. Küllap just see on suunanud ka minu teadushuvi, olen tõlkimisest saanud palju inspiratsiooni nii õpetamiseks kui ka uurimiseks.