Prof Raimo Raag ”Rootsi kirjakeel varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal”

17.00 Eesti Teaduslik Selts Rootsis aastakoosolek
18.00 Ettekanne

„Rootsi kirjakeel varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal“.

Läänemere idakalda varauusaegses kirjakultuuri ajaloos on kaks selgelt domineerivat keelt, uusladina ja saksa keel. Arvestatav seisund kuulub aga veel rootsi keelele. Olid ju Vana-Liivimaa kokkuvarisemise tulemusena tekkinud provintsid Eesti-, Liivi-, Ingeri- ja Saaremaa päris pikka aega Rootsi ülemvõimu all, Eestimaa poolteist sajandit, Liivimaa ja Ingerimaa ligi sada aastat ja Saaremaa kuuskümmend viis aastat. Pikaajalise riikliku kuuluvusega kaasnes otsene läbikäimine nii Rootsi emamaaga kui Läänemere idakalda Rootsi valdustesse saabunud rootslastega, mis tahes või tahtmata lisas värvi Läänemereprovintside keelelisele pildile. Oma ettekandes tutvustan rootsi kirjakeele kasutust varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal ning Narvas, kuigi Narva asus Liivimaast 1642. aastal omaette provintsiks eraldatud Ingerimaal ja oli selle halduskeskus. Keskendun Rootsi Läänemereprovintsides avaldatud rootsikeelsele trükitoodangule, selle ulatusele, trükiste laadile ja nende autoritele. Põgusalt puudutan ka rootsi keele kasutamist käsitsi kirjutatud aktides, eeskätt haldusdokumentides ja kirjavahetuses. 

Raimo Raag on Uppsala ülikooli emeriitprofessor. Tema peamisi uurimisvaldkondi on rootsi ja eesti keele- ja kultuurisidemed läbi aegade.