Astrid Pajur rääkis sotsiaalsest hierarhiast ja rõivamoest 17. sajandil Tallinnas

265

Reedel, 25. septembril kell 17 esines Astrid Pajur teemal „Kudas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas 17. sajandil”. Uppsala ülikooli ajaloo doktorant ja Stockholmi ülikooli lektor Astrid Pajur avas oma ettekandega Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis sügishooaja. Ettekandeõhtu jätkus filmiõhtuga koostöös Estetic filmiklubiga. Näidati ajaloolist kultusfilmi “Verekivi”. Nii ettekande kui filmiõhtu toimusid hübriidvormis. 

Astrid Pajuri ettekanne põhines tema doktoritööle, mis käsitles tallinlaste rõivakultuuri 17. sajandil ja uuris, mil määral saame aimu sotsiaalse korra ja inimeste riietuse vahelisest seosest varauusaegses linnaühiskonnas kirjalike allikate põhjal.

“Kuna sotsiaalne hierarhia pidi ideaalis olema kõigile ühiskonna liikmetele nähtav ja üheselt arusaadav, olid riided linnavõimu vaatepunktist seisusliku korra visualiseerimiseks teoreetiliselt väga sobivad. Praktikas aga polnud rõivaste ja korra vaheline seos sugugi nii enesestmõistetav. Riided olid kanga kalliduse tõttu varauusajal suure väärtusega ja müntide puudumisel kasutati neid nii mõnigi kord maksevahendina. Lisaks oli inimestel riietega isiklik, tihti emotsionaalne side, kuna neid pärandati põlvest põlve ja jäeti mälestuseks teistele olulistele inimestele, olid need siis sõbrad või teenijarahvas. Rõivaste ja rõivapraktikate mitmekülgsus, nende tähtsus erinevates eluetappides ja aegruumilistes kontekstides näitab seda, kui keeruline oli ühest küljest seisuslikku korda kindlaks määrata ja seda kõigile nähtavaks ja arusaadavaks teha ja teisest küljest seda, kui võimatu on meid ümbritsevale asjademaailmale ainult ühte kindlat funktsiooni omistada,” rääkis Astrid Pajur. 

ETTEKANNE Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Astrid Pajur 25.09.2020 Stockholmi Eesti Majas Foto: Sirle Sööt
Publik Eesti Teaduslik Selts Rootsis ettekandeõhtul. Foto: Sirle Sööt
Astrid Pajuri ettekannet sai vaadata nii kodust Zoomi kaudu kui Stockholmi Eesti Majas. Foto: Sirle Sööt
Astrid Pajuri doktoritöö “Dress matters. Clothes and Social Order in Tallinn 1600-1700” on inglise keeles. Foto: Sirle Sööt

Eesti Filmi Instituudi ja Klubi Estetic koostöös oli õhtu lõpetuseks võimalik vaadata ajaloolist kultusfilmi “Verekivi” (1972), mille aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi “Liivimaa kroonikast” parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. a. Tallinnas. Sellest filmist on pärit vihase parun von Üxkülli repliik “Seakari aga mitte Tallinna raad”. Huvitav ja haarav ajalooline seiklusfilm viis vaatajad keskaegsesse Tallinna. Filmist lähemalt saab lugeda SIIT

Talutüdruk Jaana. Foto: Filmiarhiiv
Talutüdruk Jaana ja von Üxkülli pärisorjusest Tallinna linna põgenenud Matis Foto: Filmiarhiiv

Sirle Sööt
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Estetic filmiklubi
072-519 04 80